Obsah (13)

§ 414§ 126§ 318§ 189§ 387§ 63§ 289§ 312§ 306§ 175§ 180§ 179§ 181

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. august 2019, Narva kohtumaja Kriminaalasja arutati avalikul kohtuistungil Narva kohtumaja ruumides 22.-23.08.2019 K

) §-dest § 311-313 ja 315, kohus otsustab: Mõista Olga Skokova õigeks KarS § 184 lg 2 p 2 järgi esitatud süüdistuse osas, milles teda süüdistati aprillis

1. a Narva linnas üks kord viie euro eest D O ühe doosi amfetamiini sisaldava narkootilise aine müümises ja detsember
2. a – veebruar 2019.a kahel korral S 1 K XXX asuvas korteris ühe doosi kaupa alfa-PVP-d sisaldavat narkootilist ainet tarbimiseks andmises. Tunnistada Olga Skokova süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi, s.o 29.01.2019 ja 17.02.2019 narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises suures koguses, detsember 2018 – veebruar 2019.a ühel korral S K XXX asuvas korteris ühe doosi kaupa alfa-PVP-d sisaldavat narkootilist ainet tarbimiseks andmises, talvel 2019 XXX asuvas korteris ühel korral E S kostitamises ühe doosi alfa-PVP-d sisaldava narkootilise ainega ning mõista talle karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja
3. aprilli 2018.a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 7 (seitse) kuud 22 (kakskümmend kaks) päeva vangistust võrra ning mõista Olga Skokovale lõplikuks karistuseks 3 (kolm) aastat 7 (seitse) kuud ja 22 (kakskümmend kaks) päeva vangistust. KarS § 74 lg 2 alusel mõistetud vangistus pöörata osaliselt täitmisele. Koheselt kuulub ärakandmisele 3 (kolm) kuud vangistust ja ülejäänud vangistuse osa, s.o 3 (kolm) aastat 4 (neli) kuud ja 22 (kakskümmend kaks) päeva vangistust KarS § 74 lg 1, 3 alusel täitmisele mitte pöörata, kui Olga Skokova ei pane toime katseaja jooksul uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid, nimelt kohustub ta: 1) elama aadressil XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Olga Skokova kohustub katseajal täitma KarS § 75 lg 2 p 21, 7, 8 ja 9 ettenähtud kohustusi: - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; - mitte suhtlema isikutega, kes temale teadaolevalt omavad ja tarvitavad narkootilisi aineid ning isikutega, kes on narkootikumide ebaseadusliku käitlemise eest süüdi mõistetud (välja arvatud lähedased); - osalema sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“; - alluma elektroonilisele valvele oma elukohas 3 (kolme) kuu jooksul alates päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse ta keha külge. KarS § 74 lg 3 alusel määrata katseajaks 4 (neli) aastat.

§ 414

lg 1 alusel teatab maakohus Olga Skokovale kirjaliku teatisega, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse, s.o 3 (kolme) kuu pikkuse vangistuse kandmiseks ilmuma.

§ 414

lg 2 alusel lugeda 3 (kolme) kuu pikkuse vangistuse kandmise alguseks Olga Skokova vanglasse saabumise aeg. 2 Kui süüdimõistetu Olga Skokova ei ilmu määratud ajaks vanglasse karistust kandma, edastab vangla

§ 414lg 3 alusel politseiasutusele sundtoomise taotluse.

Asitõendid: - CD-plaat kontrollfailidega sideettevõtjalt saadud andmete protokolli juurde - jätta

§ 126

lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku juurde; - ekspertiisist järelejäänud ained on hoiul EKEI keemiaosakonnas - konfiskeerida KarS § 191 alusel kohtuotsuse jõustumisel. Mõista Olga Skokovalt Eesti Vabariigi kasuks välja 1350 (üks tuhat kolmsada viiskümmend) eurot sundraha ja 918 (üheksasada kaheksateist) eurot muu kriminaalmenetluse kulu katteks. Määrata, et Olga Skokoval on õigus tasuda välja mõistetud kriminaalmenetluse kulud kokku summas 2268 (kaks tuhat kakssada kuuskümmend kaheksa) eurot 1 (ühe) aasta jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99919700041830 ning selgitus „Olga Skokova, 1-19-6109, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib

§ 318

ja 319 alusel 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest esitada kirjaliku apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt

§ 189

lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt

§ 387

lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtulahendist teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtulahendi teinud kohtule. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistuse sisu Olga Skokovat süüdistatakse suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises, ehk selles, et tema 29.01.2019.a kl. 20.00 paiku, saabus Venemaa Föderatsioonist Eesti Vabariiki Ida tollipunkti Narva piiripunkti kaudu aadressil Narva Peterburi mnt 1, olles peitnud vasaku kinda sisse kinni teibitud pakendi, milles oli sinine pulber massiga 0,68 grammi, mis sisaldab 86,4 % alfa-pürrolidinovalerofenooni (alfa-PVP), pulbris sisaldub 0,59 grammi alfa-PVP-d; samuti 17.02.2019.a kl. 14.25 paiku, saabus Venemaa Föderatsioonist Eesti Vabariiki Ida tollipunkti Narva-2 piiripunkti kaudu aadressil Narva Kose 6, olles tuppe peitnud kondoomi, milles oli sinine pulber massiga 0,94 grammi, mis sisaldab 86,4 % alfa-pürrolidinovalerofenooni (alfaPVP), pulbris sisaldub 0,81 grammi alfa-PVP-d. 3 Samuti Olga Skokova ajavahemikul detsember 2018.a – veebruar 2019.a S K elukohas: XXX asuvas korteris andis kolmes korral S K tarbimiseks ühe doosi kaupa alfa-PVP-d sisaldavat narkootilist ainet; talvel 2019.a enda elukohas aadressil XXX asuvas korteris ühel korral kostitas E S ühe doosiga alfa-PVP-d sisaldava narkootilise ainega; aprillis 2019.a Narva linnas üks kord müüs 5.- euro eest D O ühe doosi amfetamiini sisaldavat narkootilist ainet. Alfa-pürrolidinovalerofenoon ja amfetamiin kuuluvad sotsiaalministri

1. mai 2005.a määruse nr. 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 2 p 3 kohaselt on käitlemine – narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 4 lg 1 kohaselt toimub I nimekirjas loetletud ainete ja neid sisaldavate ravimite sisse- ja väljavedu § 3 lõikes 1 nimetatud eesmärkidel kasutamiseks Ravimiameti sisse- või väljaveoloa alusel. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3-1 lg 3 kohaselt loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks 10 inimesele. Alfa-pürrolidinovalerofenooni puhul ekspertide hinnangul suureks koguseks loetakse narkootiline aine 0,13 grammi. Oma tegudega Olga Skokova pani toime korduva narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, s.o. KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. MAAKOHTU SEISUKOHT
2. Kohus, hinnanud kogumis kohtu poolt vastu võetud ja kohtuistungil uuritud tõendeid, asub seisukohale, et Olga Skokova suhtes esitatud süüdistus KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud selles, et ta 29.01.2019 ja 17.02.2019 käitles suures koguses narkootilist ainet alfa-PVP-d ebaseaduslikult. Samuti leidis kohtuliku uurimise tulemusena tõendamist see, et ta ajavahemikul detsember
3. a kuni veebruar
4. a andis S Koptilini elukohas ühel korral viimasele tarbimiseks ühe doosi kaupa alfa-PVP-d sisaldavat narkootilist ainet ja talvel 2019 enda elukohas ühel korral kostitas E S ühe doosi alfa-PVP-d sisaldava narkootilise ainega.
5. Kohtuliku uurimise tulemusena ei leidnud tõendamist see, et süüdistatav Olga Skokova aprillis 2019.a Narva linnas üks kord müüs viie euro eest D O ühe doosi amfetamiini sisaldavat narkootilist ainet. Selles süüdistuse osas tuleb Olga Skokova õigeks mõista nagu ka selles, et ta 4 kahel korral ajavahemikul detsember 2018.a – veebruar 2019.a aadressil XXX andis kahel korral S K tarbimiseks ühe doosi kaupa alfa-PVP-d sisaldavat narkootilist ainet, kuna kohtuliku uurimise tulemusena leidis tõendamist see, et ta tegi seda ühel korral, kuigi süüdistuse kohaselt toimus selline ebaseaduslik tegevus kolmel korral.
6. Kõigepealt toob kohus kohtuotsuses välja põhjendused süüdistatavale esitatud süüdistuse tõendatuse osas (I) ning seejärel otsustab, milline karistus tuleb süüdistatavatele mõista seoses tema poolt toimepandud rahvatervisevastase kuriteoga (II). Järgnevalt võtab kohus seisukoha asitõendite suhtes kohaldatavate meetmete (III) ning menetluskulude suuruse ning hüvitamise osas (IV). I
7. Kohtu seisukoht süüdistatava Olga Skokova poolt KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise osas Süüdistatavale Olga Skokovale inkrimineeritava kuriteo objektiivne koosseis 4.
8. Vastavalt

§-le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu.

§ 63

lg 1 kohaselt on tõend kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu, tunnistaja või asjatundja ütlus, ekspertiisiakt, eksperdi antud ütlus ekspertiisiakti selgitamisel, asitõend, uurimistoimingu, kohtuistungi ja jälitustoimingu protokoll või videosalvestis, samuti muu dokument ning foto või film või muu teabetalletus. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kriminaalmenetluse asjaolude tõendamiseks võib kasutada ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetlemata tõendeid, välja arvatud juhul, kui on tegemist kuriteo või põhiõiguse rikkumise teel saadud tõendiga. 4.2 Kohu leiab, et kohtu poolt kohtuistungil tõenditena vastu võetud väärteomenetluse lõpetamise määrus 27.03.2019 nr 930019000274/4 (KoTo tl 13-14), MTA kuriteoteade 27.03.2019 nr 68/00023 (KoTo tl 15-17), väärteomenetluse lõpetamise määrus 27.03.2019 nr 930019000466/4 (KoTo tl 34-35), MTA kuriteoteade 27.03.2019 nr 6-8/00024 (KoTo tl 36-38), kriminaalasjade ühendamise määrus 03.04.2019 (KoTo tl 39-40), ekspertiisimäärused (KoTo tl 8-9, 29-30, 41, 45) ja ka sideettevõtjalt andmete nõudmise luba (KoTo tl 50-52) käesolevas kriminaalasjas mingit iseseisvat tõenduslikku tähendust ei oma ja kohus jätab eeltoodud dokumendid tõendikogumist välja. 4.

1. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 3 lg 1 kohaselt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine on keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. NPALS § 2 p 3 kohaselt käitlemine on narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. 4.
2. NPALS § 31 lg 1 kohaselt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja tehakse muudatused ja täiendused Ravimiameti ettepanekul. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjade koostamisel lähtutakse ÜRO
3. aasta narkootiliste ainete ühtsest konventsioonist ja ÜRO
4. aasta psühhotroopsete ainete konventsioonist või arvestatakse 5 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete kuritarvitamise ja sõltuvuse tekitamise riski suurust. Tulenevalt sotsiaalministri
5. mai 2005.a määrusest nr 73 lisast 1 on alfa-pürrolidinovalerofenoon (alfa-PVP; α-PVP) narkootiline aine. 4.
6. NPALS § 4 lg 1 kohaselt I nimekirjas loetletud ainete ja neid sisaldavate ravimite sisse- ja väljavedu käesoleva seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud eesmärkidel kasutamiseks toimub Ravimiameti sisse- või väljaveoloa alusel. NPALS § 31 lg 3 kohaselt suur on narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Süüdistuse kohaselt süüdistatakse Olga Skokovat suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises 29.01.2019 kella 20.00 paiku, mil ta saabus Venemaa Föderatsioonist Eesti Vabariiki Ida tollipunkti Narva piiripunkti kaudu aadressil Narva Peterburi mnt 1 4.
7. Süüdistatav tunnistas ennast selles süüdistuse osas süüdi ning tõi enda ütlustes välja, et soetas narkootikume. 29.02.2019 sundis teda Vene Föderatsioonist hankima narkootilist ainet alfa-PVPd ja seda Eesti Vabariiki tooma see, et tal oli soov tarvitada. Ta ehmatas kui teda piiril kinni peeti. Tal oli hirm. See oli tema idee peita suures koguses narkootiline aine kinda sisse. 4.
8. Seda, et Olga Skokova enda tegevusega täitis talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu tõendab ka Maksu- ja Tolliameti läbivaatuse akt 29.01.2019 nr 19LA0205831-1 koos fototabeliga (KoTo, tl 1-4). Nimetatud läbivaatuse toimumise ajaks on 29.01.2019 20:01 kuni 29.01.2019 20:
9. Kohaks Ida-Viru Maakond, Narva linn, Peterburi mnt
10. Jalakäijaks Olga Skokova, sünniaeg 19.06.1981, kes ületas piiri jalgsi. Liikumise suund oli sisenev ja lähteriigiks oli Venemaa Föderatsioon. Sihtriigiks oli Eesti Vabariik. Kontrollimisel tuvastatud kauba kirjeldus: tundmatu narkokahtlusega aine. Läbivaatuse käigus avastati isiku vasaku kinda seest kinni teibitud väike pakend. Lähimal vaatusel, kui pakend lahti võeti, tuli teibi alt välja foolium paber ja foolium paberis oli omakorda minigripp pakend, millest tuli nähtavale helesinist värvi tundmatu pulbriline aine. Isiku sõnul on tegemist soolaga. Aine oli testitud indikaatorvahendiga Tactic ID. Indikaatorvahend ei tuvastanud ainet. Samuti aine oli testitud narkokiirtestiga Opiates/Amphetamine (kehtivus kuni 05.2021) ja GHB (kehtivus kuni 05.2021). Ükski test ei reageerinud narkoaine olemasolule. Aine on kaalutud kaaluga „KERN EW6000-IM“, aine kaal 1 gramm. Aine on ekspertiisihinnangu andmiseks kinni peetud. Paigaldatud tõkend: kontrolliobjekt kilekott, mille sees on minigripp kott narkoainega tõkend ET
11. 4.
12. Eeltoodud tõendiga haakub vaatlusprotokoll (KoTo tl 5-7), kus on vaadeldud 29.01.2019 Olga Skokova valduses olnud minigripp kilekotti, mille sees on helesinist värvi tundmatu narkokahtlusega aine. Ainet oli testitud indikaatorvahendiga Tactic ID. Indikaatorvahend ei tuvastanud ainet. Samuti aine oli testitud narkokiirtestiga Opiates/Amphetamine (kehtivus kuni 05.2021) ja GHB (kehtivus kuni 05.2021). Ükski test ei reageerinud narkoaine olemasolule. Tundmatu narkokahtlusega aine on ekspertiisihinnangu andmiseks kinni peetud, millele paigaldati tollitõkend nr ET
13. 4.
14. Seda, et 29.01.2019 Olga Skokova valdusest leiti narkootiline aine tõendab ekspertiisiakt nr 19E-AN0184 (KoTo tl 10), mille kohaselt ekspertiisiks esitati ekspertiisiobjekt (tõkendiga nr ET0063911 suletud kilepakendis) ja ekspertiisiks esitatud soonkinnisega kilekotis olev sinine pulber massiga 0, 68 g sisaldab 86, 4% alfa-pürrolidinovalerofenooni. Ka sisaldub pulbris 0, 59 g alfa-pürrolidinovalerofenooni (alfa-PVP, a-PVP). Ekspertiisiaktiga nr 19E-LÕX0043 (KoTo tl 4649) on tõendatud see, et Olga Skokovalt oli 29.01.2019 äravõetud suures koguses narkootiline aine. Nimelt on arst-kohtutoksikoloogiaekspert M T enda eksperdiarvamuses ära toonud, et narkootilise joobe tekitamiseks kümnele tavalisele inimesele vajatakse ekspertiisiaktis nr 19E-AN0184 6 märgitud alfa-pürrolidinovalerofenooni (alfa-PVP; a-PVP; 1-fenüül-2-(1-pürrolidinüül)-1pentanoon) 50-200 mg (0,05-02 g). Ekspertiisiaktis nr 19E-AN0184 märgitud narkootiline aine, 0,59 g alfa-pürrolidinovalerofenooni (alfa-PVP; a-PVP; 1-fenüül-2-(1-pürrolidinüül)-1pentanoon), võib põhjustada joovet umbes 30-118 tavalisele inimesele. 4.
15. Eeltoodud tõenditega kogumis on kohtu hinnangul usaldusväärselt tõendamist leidnud see, et Olga Skokova 29.01.2019 kella 20.00 paiku käitles ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet. 29.01.2019 saabudes Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki oli süüdistatav peitnud narkootilise aine vasaku kinda sisse ja sellise tegevusega pani ta toime suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise, kuna ta valdas narkootilist ainet. Tegemist oli suure koguse narkootilise ainega tulenevalt NPALS § 31 lg-st 3, sest talt ära võetud narkootilise ainega oleks võinud põhjustada joovet enamale kui 10 isikule. Käesoleval juhul ei esine ka ühtegi juhtumit, mil tulenevalt NPALS § 3 lg-st 1 on narkootilise aine käitlemine lubatud ning vaidlus puudub ka selles, et Ravimiameti luba süüdistatavale narkootilise aine sisseveoks väljastatud polnud. Süüdistuse kohaselt süüdistatakse Olga Skokovat suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises 17.02.2019 kella 14.25 paiku, mil ta saabus Venemaa Föderatsioonist Eesti Vabariiki Ida tollipunkti Narva-2 piiripunkti kaudu aadressil Narva Kose 6 4.
16. Süüdistatav tunnistas ennast selles süüdistuse osas süüdi ning tõi enda ütlustes välja, et soetas narkootikume. Teisel korral Vene Föderatsioonist narkootilist ainet tuues oli soov ikka suurem kui hirm. Teda sundis seda tegema narkootilise aine tarvitamise soov. Mõlemal korral oli see tema enda mõte. Teine kord peites narkootilise aine enda naissuguorganisse otsustas ta, et kaugemale siis peidab seda. Ta ei saa neid emotsioone edasi öelda, mis teda tabasid, kui ta teine kord piiri peal kinni peeti. Ta ei oska neid üle anda või öelda neid. Ta ei karda vanglat. Häbi on talle tähtsam. Ta ei taha lapsi häbisse viia. 4.
17. Seda, et Olga Skokova enda tegevusega täitis talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu tõendab ka Maksu- ja Tolliameti läbivaatuse akt 17.02.2019 nr 19LA0353461-1 (KoTo tl 18), mille kohaselt läbivaatuse toimumise aeg on 17.02.2019 14:25 kuni 17.02.2019 15:
18. Läbivaatuse toimus aadressil Ida-Viru maakond, Narva linn, Kose tn 6 ning jalakäijaks on Olga Skokova, sünniaeg 19.06.
19. Liikumise suund sisenev. Lähteriik Venemaa Föderatsioon. Sihtriik Eesti. Nimetatud tõend tõendab seda, et 17.02.2019 kel 14:25 saabus Venemaalt Narva 2 PP-i jalakäijate terminali Olga Skokova, kes oli suunatud tolliläbivaatusele (enne tolliläbivaatust isik ei soovinud midagi deklareerida). Tolliseaduse (TS) §-de 64 ja 65 alusel teostati reisija ja tema pagasi läbivaatus, mille käigus keelatud või eriluba nõudvaid kaupu ei avastatud. Läbivaatuse käigus oli kontrollitud isiku omandis olev telefon, millel on näha tollile tundmatute isikute poolt edastatud fotod võimalike narkoainetega. Tollil on kahtlus, et narkootilised ained võivad olla peidetud kehaõõnsustesse ning vastavalt Korrakaitseseaduse § 48 lg 3 on isik suunatud meditsiiniliseks kontrolliks Narva Haigla Erakorralise osakonda. Telefonist on tehtud fotod võimaliku narkoainetest ja IMEI koodidest ning on lisatud antud aktile. Reisija suunatakse kehasisesele läbivaatusele, raviasutus Narva Haigla. 4.
20. Eeltoodud tõendiga on kooskõlas SA Narva Haigla patsiendikaart nr XXX (KoTo tl 19), mille kohaselt kontrollitavaks isikuks on Olga Skokova (ik 48106192224), kes saabus 17.02.2019 seoses 7 Maksu- ja Tolliameti saatekirjaga arstlikuks läbivaatuseks. Põhjus – narkootikumid kehas. Teostati günekoloogiline läbivaatus. 4.
21. Nende tõenditega on kooskõlas ka Maksu- ja Tolliameti 17.02.2019 üldandmed nr 19LA0354151-1 (KoTo tl 20-21), mille kohaselt ajaks 17.02.2019 14:25 kuni 17.02.2019 18:
22. Aadressiks Ida-Viru maakond, Narva linn, Kose tn
23. Jalakäijaks Olga Skokova, sünniaeg 19.06.
24. Liikumise suund sisenev. Lähteriik: Venemaa Föderatsioon. Sihtriik: Eesti. Kontrollimisel tuvastatud kauba kirjeldus: narkootiline/psühhotroopne aine. Päritolu: Venemaa Föderatsioon. Peatatud kauba kogus 1, 16 grammi. Nimetatud tõendist nähtub ka see, et läbivaatust viis koos tolliametnikega läbi Ida prefektuuri Narva maantee piiripunkti piirivalve inspektor O K. Isiku ja pagasi läbivaatuse ning meditsiiniasutusse suunamise kohta oli vormistatud läbivaatuse akt nr XXX. 17.02.2019 kell 17:03 Narva Haigla erakorralise osakonna arsti O V poolt oli tehtud Olga Skokova meditsiiniline kontroll, mille käigus oli isiku keha tupest välja võetud kondoom, mille sees oli musta värvi ese. Kondoom koos esemega anti üle Ida tollipunkti ametnikele. Arsti poolt on koostatud eseme väljavõtmise kohta 17.02.2019 patsiendikaart nr XXX. Olga Skokova sõnul on kondoomis musta teipi pakendatud „sool“ 1 gr ning tegemist on psühhotroopse ainega (arvatavasti PVP) ning toimetas seda isiklikuks kasutamiseks. Isiku sõnul Venemaal saadetakse telefonile teade andmetega, kuhu peab raha (3000RBL/1 gr) üle kandma ning pärast seda antakse teada, kus antud aine asub. Aine oli pakitud oranži värvi kilesse ning tema pool oli aine üle tõmmatud musta teibiga ning pandud kondoomi, mille ta ka piiriületuseks enda tupesse peitis. Isik koos ainega on toimetatud edasiste toimingute teostamiseks Narva mnt PP veoautode terminali. Narva mnt PP veoautode terminalis oli kondoomist välja võetud musta teibiga mässitud oranži värvi kiles ja hõbepaberisse mässitud minigrippkott, milles helesinist värvi pulbriline tundmatu aine. Aine on kaalutud kaaluga „KERN EW6000-IM“ ning aine koos minigrippkotiga kaalub 1, 16 gr. Aine koos pakenditega on Olga Skokova juuresolekul pakitud kilekotti, millele on paigaldatud tollitõkend ET
25. Kuna tollil on kahtlus, et tegemist võib olla narkootilise või psühhotroopse ainega on aine kinni peetud ning suunatud, ekspertiisihinnangu andmiseks, Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti. 4.
26. Eeltoodud tõenditega haakub ka vaatluse protokoll koos fototabeliga (KoTo tl 22-28), mille kohaselt 17.02.2019 kell 17:03 Narva Haigla Erakorralise Osakonna arsti O V poolt oli tehtud Olga Skokova meditsiiniline kontroll, mille käigus oli isiku keha tupest välja võetud kondoom, mille sees oli musta värvi ese. Kondoom koos esemega anti üle Ida tollipunkti ametnikele. Arsti poolt on koostatud eseme väljavõtmise kohta 17.02.2019 patsiendikaart nr XXX. Narva maantee piiripunti veoautode terminalis menetlusruumis toimus tundmatu aine vaatlus. Vaatluse käigus selgus, et kondoomis on helesinist värvi pulbriline aine, mis asub minigrippkotis, mis oli kokku volditud hõbepaberisse ning oranži värvi kilesse ning mis omakorda oli kinni tõmmatud musta värvi teibiga. Aine on kaalutud kaaluga Kern EW6000-IM ning aine koos kaaluga kaalub 1,16 grammi. Aine koos pakenditega on Olga Skokova juuresolekul pakitud kilekotti, millele on paigaldatud tollitõkend ET
27. Kuna tollil on kahtlus, et tegemist võib olla narkootilise või psühhotroopse ainega on aine kinni peetud ning suunatud ekspertiisihinnangu andmiseks Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti. 4.
28. Seda, et Olga Skokova valdusest 17.02.2019 avastatud aine puhul on tegemist narkootilise ainega on tõendatud narkootilise aine ekspertiisiaktiga nr 19E-AN0182 (KoTo tl 31-33), milles on ekspert I G jõudnud arvamusele, et ekspertiisiks esitatud soonkinnisega kilekotis olev sinine pulber 8 massiga 0, 94 g sisaldab 86,4% alfa-pürrolidinovalerofenooni, pulbris sisaldub 0, 81 g alfapürrolidinovalerofenooni (alfa-PVP-a-PVP). 4.
29. Arstliku kohtutoksikoloogiaekspertiisi ekspertiisiaktiga nr 19E-LÕX0042 (KoTo tl 42-44) on tõendatud see, et Olga Skokovalt 17.02.2019 äravõetud narkootiline aine oli suures koguses. Nimelt on selles ekspertiisiaktis arst-kohtutoksikoloogiaekspert M T enda arvamuses välja toonud, et narkootilise joobe tekitamiseks kümnele tavalisele inimesele vajatakse ekspertiisiaktis nr 19EAN0182 märgitud alfa-pürrolidinovalerofenooni (alfa-PVP; a-PVP; 1-fenüül-2(1-pürrolidinüül)1-pentanoon) 50-200 mg (0,05-0,2 g). Ekspertiisiaktis nr 19E-AN0182 märgitud narkootilise aine, 0,81 g alfa-pürrolidinovalerofenooni (alfa-PVP, a-PVP; 1-fenüül-2-(1-pürrolidinüül)-1pentanoon), võib põhjustada joovet umbes 41-162 tavalisele inimesele. 4.
30. Eeltoodud tõenditega kogumis on kohtu hinnangul usaldusväärselt tõendamist leidnud see, et Olga Skokova 17.02.2019 kella 14.25 paiku käitles ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet. 17.02.2019 saabudes Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki oli süüdistatav peitnud kandoomis oleva narkootilise aine tuppe ja sellise tegevusega pani ta toime suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise, kuna ta valdas narkootilist ainet. Tegemist oli suure koguse narkootilise ainega tulenevalt NPALS § 31 lg-st 3, sest talt ära võetud narkootilise ainega oleks võinud põhjustada joovet enamale kui 10 isikule. Käesoleval juhul ei esine ka ühtegi juhtumit, mil tulenevalt NPALS § 3 lg-st 1 on narkootilise aine käitlemine lubatud ning vaidlus puudub ka selles, et Ravimiameti luba süüdistatavale narkootilise aine sisseveoks väljastatud polnud. Süüdistuse kohaselt süüdistatakse Olga Skokovat narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises ajavahemikul detsember 2018.a kuni veebruar 2019.a aadressil XXX 4.
31. Süüdistatav tunnistas ennast selles süüdistuse osas süüdi ning tõi enda ütlustes välja, et ta on kostitanud S K. Ta ei tea mitu korda, üks ilmselt. See toimus tasuta. S K aitas teda niisama tasuta. 4.
32. Seda, et Olga Skokova telefoninumbrilt +XXX, mida ta kasutas alates 01.01.2019 00:08:32 kuni 08.04.2018 22:55:23, on helistatud S K 2019.a tõendab ka sideettevõtjalt saadud andmete protokoll (KoTo tl 58). 4.
33. Tunnistaja S K ütluste kohaselt teda kostitas ühel korral Olga Skokova. Ta ei mäleta, kus see toimus, võib-olla kui ta tuli süüdistatava juurde või süüdistatav tuli talle külla, palju aega on möödas sellest. Selle soola tarvitamisest oli tal arusaamatu tunne, kuid vist oli nagu värskenduse tunne, ta oli justkui jõuline. Mingit tasu ei olnud kui Olga Skokova teda kostitas, vihjeidki ei olnud selle kohta. 4.
34. Kohus peab eeltoodud isikulist tõendiallikat usaldusväärseks, kuna kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis annaksid aluse asuda teistsugusele seisukohale. Ka kohtuistungil ei toimunud tema kohtueelsel uurimisel antud ütluste avaldamist seoses vastuoludega erinevas menetlusstaadiumis antud ütluste vahel

§ 289lg 1 alusel.

Samuti haakuvad selle tunnistaja ütlused süüdistatava ütlustega. Seega kohus loeb süüdistatava ja tunnistaja S K ütlustega ja ka sidettevõtjalt saadud andmete protokolliga tõendatuks selle, et Olga Skokova ajavahemikul detsember 2018.a kuni veebruar 2019.a aadressil XXX asuvas korteris andis ühel korral S K tarbimiseks ühe doosi kaupa alfa-PVP-d sisaldavat narkootilist ainet. Sellise tegevusega pani süüdistatav toime narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise, s.o KarS § 184 järgi kvalifitseeritava kuriteo, kuna 9 kohtule ei ole esitatud andmeid selle kohta, et käesoleval juhul esineks NPALS § 3 lg-s 1 esinev juhtum, mil narkootilise aine käitlemine pole keelatud. See, et ka narkootilise aine tasuta kostitamine on karistatav KarS § 184 järgi tuleneb NPALS § 2 p-st 3, mille kohaselt on narkootilise aine käitlemine mh ka tasuta tarnimine kolmandale isikule. Süüdistuse kohaselt süüdistatakse Olga Skokovat narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises talvel 2019 aadressil XXX 4.

1. Süüdistatav tunnistas ennast selles süüdistuse osas süüdi ning tõi enda ütlustes välja, et ta on kostitanud E , kes tuli majja selle isikuga, kellega ta on koos elanud. Ta on E S kostitanud üks kord tasuta. Enam ta ei ole temaga puutunud kokku, ei suhelnud. 4.
2. Eeltoodud süüdistatava ütlustega on kooskõlas tunnistaja E S ütlused, mille kohaselt ühel korra süüdistatav kostitas ja enam teda ei näinud. See toimus talvel Olga kodus XXX tänaval, kus vastas asub kangaste pood, kas XXX, ta ei tea. Ta tuli sinna koos Ž, kes on Olgaga elanud. Olga andis talle seda sinist 3D või kuidas seda nimetatakse. Ta suitsetas seda ainet, mida Skokova talle andis. See aine oli soola moodi. Pärast seda suitsetamist vist oli siis jõutõus 40 minutiks ja hiljem kõik. Olga Skokova ei soovinud talt midagi saada selle soola eest, mis ta talle andis. Aine, mida Olga Skokova talle talvel 2019 andis, ei olnud amfetamiin. See oli nimelt sool, sest amfetamiini ei suitsetata. See ei olnud hea kvaliteediga sool võrreldes sellega, mida ta on varem tarvitanud. Sinist värvi soola peetakse halvaks, valget värvi aga parimaks. Ta ei tea, mille pärast, aga valget loetakse ikka nagu hea sool. See sool, mida ta on varem tarvitanud selle abil ta võis mitte magada öösel. Olga soola puhul on 40 minutit, siis sõi midagi ja läks kohe magama. Süüdistatav kostitas teda soolaga, kuna tal oli mitte päris hea olla ja sellepärast kostitas Olga teda. Rahvakeeles nimetatakse soolaks ja 3 D ühte narkootilist ainet. Kui ta tuli enda koju tarvitas ta ainult seda sinist soola , suitsetas ja kõik. 4.
3. Seda, et süüdistatav või viimase elukaaslane suhtles E S tõendab ka sideettevõtjalt saadud andmete protokoll koos CD-plaadiga, millel on kontrollfailid sideettevõtjalt saadud andmetega (KoTo, tl 54), kust nähtub, et toimunud on telefonikõne, kus telefoninumbrilt +XXX, mida selle protokolli kohaselt kasutas Olga Skokova ajavahemikul alates 01.01.2019 00:33:19 kuni 08.04.2018 22:25:02 on toimunud telefonikõne E S (tl nr XXX). 4.
4. Kohus leiab, et eeltoodud usaldusväärsete tõenditega kogumis leidis kohtuliku uurimise tulemusena tõendamist see, et süüdistatav süüdistuses toodud ajal ja kohas pani toime narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise, s.o KarS § 184 järgi kvalifitseeritava kuriteo, kuna kohtule ei ole esitatud andmeid selle kohta, et käesoleval juhul esineks NPALS § 3 lg-s 1 esinev juhtum, mil narkootilise aine käitlemine pole keelatud. Seda, et ka narkootilise aine tasuta kostitamine on karistatav KarS § 184 järgi tuleneb NPALS § 2 p-st 3, mille kohaselt on narkootilise aine käitlemine mh ka tasuta tarnimine kolmandale isikule. Süüdistuse kohaselt süüdistatakse Olga Skokovat narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises aprillis 2019.a Narva linnas 10 4.
5. Süüdistatav ennast selles süüdistuse osas süüdi ei tunnistanud. Tema ütluste kohaselt ta ei ole D O kostitanud, viimane on liiga noor. D O ei suhelnud mitte tema, vaid elukaaslasega, kes tal oli tol ajal, kellel ei olnud sel ajal enda telefoni ja nad suhtlesidki tema telefoni vahendusel. 4.
6. Seda, et süüdistatava telefoninumbrilt on suheldud tunnistaja D O tõendab sideettevõtjalt saadud andmete protokoll (KoTO tl 53-62), mille kohaselt on Olga Skokova kasutanud ajavahemikul alates 01.01.2019 00:33:19 kuni 08.04.2018 22:25:02 mobiiltelefoni abonentnumbriga +XXX ja on helistatud D O , kelle tel nr on XXX. 4.
7. Seoses selle süüdistuse osaga kuulati kohtuistungil üle tunnistajana D O, kelle ütluste kohaselt sai ta tuttavaks Olga Skokovaga 2018.a aprillis umbes, sest tädi tutvustas. Tal oli raha puudus ja süüdistatav aitas. Olga Skokova aitas rahaliselt, andis raha võlgu. Olga Skokova andis talle võlgu 50 eurot. Hiljem andis ta selle tagasi. Ta on Olga Skokovaga kohtunud üks kord. Ta ei tarvita narkootilisi aineid. Need kohtumised toimusid umbes aprillis. 4.
8. Nimetatud tunnistaja usaldusväärsuse kontrolliga seoses kohus rahuldas prokuröri taotluse

§ 289

lg 1 alusel ja avaldas tunnistaja poolt kohtueelsel uurimisel antud järgmised ütlused: „Narkootikume tarvitan ammu, peamiselt amfetamiini„. Tunnistaja selgitas kohtuistungil tema poolt erinevasisuliste ütluste andmise asjaolusid sellega, et see oli ammu. Tal oli kahe aastane tingimuslik karistus ja ta käis registreerimas kriminaalhooldaja juures ja läbis ka teste. Kohus leiab, et eeltoodud vastuolu enda narkootiliste ainete tarvitamise osas on tunnistaja usutavalt ja arusaadavalt selgitanud, kuna prokuröri küsimus oli: „Kas te tarvitate narkootilisi aineid?“ Seega võis tunnistaja sellest küsimusest aru saada nii, et prokuröri eesmärk oli enda küsimusega välja selgitada, kas tunnistaja ka hetkel tarvitab narkootilisi aineid. 4.31. Samas ei olnud tegemist ainukese korraga, kus kohus rahuldas prokuröri taotluse

§ 289lg 1 alusel kontrollimaks tunnistaja usaldusväärsust.

Prokurör avaldas järgmised tunnistaja poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlused: „2019.a aprillis tegi keegi mind tuttavaks Olga Skokovaga. Mulle öeldi, et tema müüb soola. See on selline narkootikum, millest tekivad hallutsinatsioonid, samuti amfetamiini“. Nimetatud vastuolule tunnistaja ja süüdistatava tutvumise asjaoludega seoses kohus kohtuistungil aga usutavat ja arusaadavat vastust ei saanud. Seega kohus leiab, et kuna tunnistaja on andnud kohtueelsel ja kohtumenetluses täiesti erinevad ütlused selle kohta, mis asjaoludel ta tutvus Olga Skokovaga, siis on ta ebausaldusväärne tõendiallikas ja kohus jätab tema ütlused kui ebausaldusväärsed tõendikogumist välja. Tema poolt kohtuistungil antud ütlustest ei tulene ka seda, et Olga Skokova oleks aprillis 2019.a Narva linnas talle müünud amfetamiini sisaldavat narkootilist ainet. 4.

1. Kohus leiab, et kohtuliku uurimise tulemusena ei leidud seega usaldusväärselt tõendamist see, et Olga Skokova oleks aprillis 2019.a Narva linnas tunnistaja D O müünud amfetamiini sisaldavat narkootilist ainet viie euro eest. Nii süüdistatav kui ka tunnistaja D O on eitanud sellise narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise toimumist ning asjaolu, et sideettevõtjalt saadud andmete protokolli kohaselt on süüdistatava telefoninumbrilt suheldud tunnistaja D O ei ole piisav jaatamaks tõsikindalt seda, et Olga Skokova on toime pannud selle talle inkrimineeritava narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise. Seega tuleb selles süüdistuse osas Olga Skokova mõista õigeks. 11 Süüdistatavale inkrimineeritud kuritegude, kus tema süü kohtuliku uurimise tulemusena tõendamist leidis, subjektiivne koosseis 4.
2. Riigikohtu kriminaalkolleegium on senises praktikas korduvalt selgitanud, et isiku käitumise subjektiivsele küljele antav hinnang tuleb lahendada tahtluse intellektuaalse ja voluntatiivse külje eristamise kaudu (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-142-05 - RT III, 2006, 8, 70). Subjektiivse külje tuvastamisel on abipakkuvateks kriteeriumiteks ka isiku teoeelne- ja järgne käitumine, samuti tema teo objektiivne avaldumine, kuid nimetatud asjaolusid tuleb arvestada rangelt individualiseeritult konkreetset kriminaalasja silmas pidades. 4.
3. Subjektiivsest küljest eeldab antud koosseis tahtlust kõigi objektiivse koosseisu asjaolude osas. Koosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et süüdistatav Olga Skokova pani toime suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda. Nähtuvalt Olga Skokova ütlustest oli ta teadlik, et tema poolt käideldava aine puhul on tegemist narkootilise ainega ning tal puudub selle käitlemiseks luba ning vaatamata sellele otsustas ta seda ainet tuua Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki ning siin ka kostitada sellega S K ja E S , olles teadlik, et tema tegevus on kriminaalkorras karistatav. 4.
4. Seega on süüdistatav oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus on seisukohal, et süüdistatav pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelistena, kuna vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. II
5. Kohtu seisukoht süüdistatav Olga Skokovale mõistetava karistuse osas 5.
6. Tulenevalt KarS §-st 56 on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel tuleb esmajoones lähtuda toimepandud teost ning üldjuhul ei või süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks. Siiski tuleb lähtuvalt karistuse eripreventiivsetest eesmärkidest vältimatult arvestada ka süüdistatava isikut (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
7. mai
8. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-40-04 - RT III 2004, 14, 174, p 7 ja
9. veebruari
10. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-99-06 - RT III 2007, 8, 65, p 14). Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsust nr 3-1-140-04 - RT III 2004, 14, 174). 5.
11. Kohus peab süüdistatavale karistuse mõistmisel vajalikuks juhtida ka tähelepanu sellele, et kuigi kohus peab karistuse mõistmisel juhinduma eeskätt asjakohastest materiaalõiguslikest ja 12 menetlusõiguslikest nõuetest ja esitama vastavalt

§ 312

p-le 5 mõistetava karistuse kohta põhistused, on sellistest õiguslikest piiridest lähtuv konkreetse karistusmäära valik lõppkokkuvõttes pigem siiski kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. juuni
2. a otsus kriminaalasjas 3-1-1-79-03 - RT III 2003, 25, 250, p 11). 5.
3. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra ja selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
4. veebruari
5. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-63-14, p 15.2). 5.
6. KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistatakse kolme- kuni viieteistaastase vangistusega. Prokurör taotles süüdistuskõnes süüdistatavale KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistust miinimummääras. Kohus nõustub sellise karistusettepanekuga karistuse määra osas, kuna esineb karistust kergendav asjaolu, s.o süüdistatava poolt süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus ning karistust raskendavad asjaolud puuduvad. 5.
7. Süüdistatava Olga Skokova suhtes tehtud karistusregistri väljavõtte kohaselt (KoTo tl 63-64) on tal üks kehtiv kriminaalkaristus, kuna teda on karistatud Viru Maakohtu 10.04.2018 otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 alusel vangistusega 7 kuud ja 22 päeva. Nimetatud karistust ei pööratud täitmisele KarS § 73 kohaldamisega ning katseajaks määrati 18 kuud. Seega on süüdistatav käesolevas kriminaalasjas talle inkrimineeritava kuriteo toime pannud katseajal, mistõttu tuleb moodustada liitkaristus KarS § 65 lg 2 alusel suurendades mõistetud karistust 3 aastat vangistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 10.04.2018 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 7 kuud 22 päeva vangistust võrra ning seega tuleb mõista Olga Skokovale lõplikuks karistuseks 3 aastat 7 kuud ja 22 päeva vangistust. 5.
8. Kõige keerulisemaks küsimuseks käesoleva kriminaalasja lahendamisel on see, kas nõustuda prokuröri karistusettepanekuga ja mõista süüdistatavale karistus reaalselt ärakandmisele või on võimalik saavutada käesoleval juhul karistusega taotletavat eesmärki nn šokivangistuse ja karistusest tingimusliku vabastamisega, kohaldades käitumiskontrolli ja lisakohustusi (sh elektroonilist valvet). Siinkohal peab kohus põhjendatuks osutada ka sellele, et kaitsja tõi eelistungil välja, et prokuratuur oli valmis nõustuma kriminaalasja arutamisel kokkuleppemenetluses sellega, et Olga Skokovale mõistetavat karistust ei pöörata täielikult täitmisele ning teda karistatakse nn šokivangistusega kuus kuud. Riigikohus on mitmes kohtulahendis juhtinud tähelepanu sellele, et isiku karistamise aluseks on KarS § 56 lg 1 kohaselt tema süü ning isikule karistuse taotlemine ei saa sõltuda sellest, millises menetlusliigis kohus kriminaalasja arutab (vt nt Riigikohtu
9. juuni 2019.a otsus kriminaalasjas nr 1-17-11930 p 15). 5.
10. Riigikohtu senise praktika kohaselt võib karistuse kandmisest tingimuslik vabastamine üldjuhul kõne alla tulla kergemate süütegude ja lühiajalisemate vangistuste puhul. Riigikohus ei ole märkinud, et KarS §-de 73 ja 74 esimestes lõigetes sätestatust ei tulene karistusest tingimusliku vabastamise keeldu ka raskemate kuritegude puhul, kuid seda siiski vaid tingimusel, et selline vabastamine on põhjendatav samaaegselt nii kuriteo toimepanemise asjaolusid kui ka süüdlase isikut iseloomustavatest erandlikest asjaoludest lähtuvalt (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
11. veebruari
12. a otsus asjas nr 3-1-1-99-06, p 18). 5.
13. Olga Skokova on toime pannud raske esimese astme rahvatervisevastase kuriteo Viru Maakohtu
14. aprilli 2018.a otsusega mõistetud katseajal ning kohtuliku uurimise tulemusena leidis tõendamist see, et ta korduvalt ebaseaduslikult käitles suures koguses narkootilist ainet. Tema süüd eeltoodud tegevuses vähendab see, et tõendamist ei leidnud kohtuliku uurimise tulemusena see, et ta plaanis sellise ebaseadusliku tegevusega teenida tulu teiste narkosõltlaste 13 arvelt ning seega saab asuda seisukohale, et ta pani suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise toime enda narkosõltuvusega kaasneva vajaduse rahuldamiseks. Kohtul ei ole alust kahelda süüdistatava Olga Skokova poolt väljatoodus, mille kohaselt on ta juba viis aastat tarvitanud narkootilisi aineid, mis ilmselgelt viitab tema narkosõltuvusele ning kohus nõustub prokuröriga selles, et eluliselt usutav ei ole see, et ta loobus päevapealt ilma vastavasisulise abita narkootiliste ainete tarvitamisest siis kui ta piiril kinni peeti. Aluse kahelda tema sellises narkosõltuvusest vabanemises annab ka see, et ta ei teinud seda 29.01.2019, mil ta tabati esmakordselt suure koguse narkootilise aine ebaseaduslikult käitlemiselt. Kohtuistungil oli tajutav, et süüdistatav oli erakordselt kahvatu ning
15. augustil 2019.a oli tal kohtuistungil raskusi sellega, et mitte magama jääda. Nimetatu viitab kohtu hinnangul sellele, et ta ei ole täielikult vabanenud enda elu mürgitavast narkosõltuvusest. 5.
16. Kohus otsustades süüdistatavale mõistetava karistuse üle arvestab ka seda, et süüdistatava varasem karistatus kriminaalkorras on seotud varavastase kuriteo toimepanemistega, kuna teda karistati Viru Maakohtu
17. aprilli 2018.a otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Seega ei ole välistatud see, et ka tema poolt toime pandud vargused on samuti seotud tema narkosõltuvusega, mis on hakanud dikteerima tema käitumist ning kaasa toonud ka sellist käitumist, mille puhul ei saa jätta riik karistusõiguslikult reageerimata. 5.
18. Süüdistatava ütluste kohaselt on ta varasemalt töötanud pikemaajaliselt poes, s.o seitse aastat ning kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et nimetatu ei vasta tõele. Seda, et süüdistatav on Soldinos poes töötanud tõendavad ka tunnistaja E S ütlused. Eeltoodu viitab sellele, et tegemist on isikuga, kes on võimeline elatist teenima ka seaduslikul teel ning seega on prokuröri etteheide, mille kohaselt on tegemist isikuga, kellel ei ole tööharjumust, kohtu hinnangul ülekohtune, sest välistada ei saa ka seda, et süüdistatava poolt väidetud töötamine kriminaalasja arutamise ajal mitteametlikult koristajana vastab tegelikkusele, sest eeltoodud töökoha asukoha kirjeldamisel oli süüdistatav enda ütlustes detailne. Tunnistaja S K ütluste kohaselt ei ole süüdistatava isiklik elu kulgenud harmooniliselt, kuna Olga Skokoval on tulnud otsida peavarju tema juurest enda alkoholijoobes vägivaldse mehe eest. Üldteada on ka see, et kaupluses teenitav lihttöölise palk jääb üldjuhul alla Eesti Vabariigi keskmise palga, mida kinnitab ka süüdistatava Olga Skokova poolt kohtuistungil välja toodu, millest saab välja lugeda, et raha on olnud kogu aeg vähe ja nüüd elab ta ka sellest, mis on käes. Kohus leiab, et kõik need asjaolud kogumis viitavad sellele, et välistada ei saa seda, et süüdistatav on enda probleemide lahendamiseks valinud vale tee, otsustades hakata tarbima narkootilisi aineid, mis on omakorda viinud kuritegude toimepanemisele ning tal on keeruline tekkinud olukorrast ilma välise abita välja tulla. 5.
19. Kohtuistungil tõi süüdistatav välja, et ta on enda emakohustuste täitmisega siiani saanud kenasti hakkama ning kohtul ei ole alust selles kahelda. Nimelt ei ole kohtule esitatud tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks enda alaealise lapse jätnud emapoolse hoolitsuseta. Arvestades süüdistatava poolt välja toodut, mille kohaselt ei karda ta vangistust, kuid ei taha enda lapsi häbisse viia, loeb kohus välja, et Olga Skokova ei sea enda huve esiplaanile ning siiralt hoolib enda laste edasisest käekäigust. Nimetatud asjaolu on ka kaalukeeleks, miks kohus leiab, et käesoleval juhul ei tule karistust täielikult täitmisele pöörata, kuna saab jaatada seda, et esinevad erandlikud kuriteo toimepanemise asjaolud (süüdistatava elu mürgitav narkosõltuvus kuritegude toimepanemise ajal) ja erandlik süüdistatava isik (isiku ülalpidamisel on kooliteed alustav laps). Seega on kohtu hinnangul võimalik karistusega taotletavat eesmärki, s.o seda, et Olga Skokova teeb talle mõistetud karistusest vajalikud järeldused ning ei pane edaspidi toime uusi kuritegusid saavutada ka nn šokivangistusega ning edaspidise käitumiskontrolliga, kus tal tuleb täita KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 21, 7, 8 ja 9 ettenähtud lisakohustusi, s.o mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; mitte suhtlema isikutega, kes temale teadaolevalt omavad ja tarvitavad narkootilisi aineid ning isikutega, kes on narkootikumide ebaseadusliku käitlemise eest süüdi mõistetud (välja arvatud lähedased), osalema sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ ja alluma elektroonilisele valvele oma elukohas kolme kuu 14 jooksul alates päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse ta keha külge. Kõik eeltoodud lisakohustused peaks aitama kaasa sellele, et süüdistatav Olga Skokova suudab vabaneda tema elu mürgitavast narkosõltuvusest. 5.
20. Riigikohtu kriminaalkolleegium on asunud seisukohale, et karistuse kandmisest osalise vabastamise instituudi eesmärk on nn šokivangistus, mida tuleb sisustada eripreventiivselt kui isiku tõsist hoiatamist lühiajalise, s.o mõnekuulise vangistusega (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused kriminaalasjades nr 3-1-1-41-04 ja 3-1-1-21-05). Karistuse kandmisest osalise vabastamisega taotletakse eripreventiivset eesmärki anda isikule, kelle täielik karistuse kandmisest vabastamine pole tema teost lähtuva süü suuruse ja isikuomaduste tõttu põhjendatud, lühiajalise nn šokivangistusega tõsine hoiatus. Kui süüdistatav Olga Skokova ei mõista talle adresseeritud hoiatuse sisu ning ei oska hinnata talle antud võimalust enamuse karistusest kandmiseks vabaduses olles ning ei suuda täita talle mõistetavaid kohustusi, siis paratamatult võib see lõppeda sellega, et tal tuleb minna pikemaks ajaks karistuse kandmiseks kinnipidamisasutusse. Seega kohus tõsiselt loodab, et Olga Skokova teeb talle mõistetud karistusest vajalikud järeldused ning suudab sellest raskest olukorrast, kus ta enda elus sattunud on, välja tulla. Arvestades seda, et süüdistatav pani toime väga raske esimese astme rahvatervisevastase kuriteo ja seda veel katseajal ning tal on ka mitmeid kehtivaid väärteokaristusi NPALS § 151 lg 1 alusel ning hetkel ta ei tunnista ka enda narkosõltuvust, kuigi ka tema kaitsja on eeltoodu esinemist kohtuistungil jaatanud, siis ilma nn šokivangistuseta kohus ei pea võimalikuks käesoleval juhul saavutada karistuse eesmärki. Õnneks on süüdistatava alaealisel lapsel olemas ka vanavanemad ja isa, kes saavad kolme kuu jooksul, mil Olga Skokoval tuleb viibida kinnipidamisasutuses, hoolitseda tema alaealise lapse eest. 5.
21. KarS § 73 lg 4 kohaselt kui süüdlane paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt KarS § 65 lõikes 2 sätestatule. Kui uus kuritegu pandi toime tahtlikult, võib kohus uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist koos käitumiskontrolliga, allutades süüdlase elektroonilisele valvele KarS § 75 lõike 2 punktis 9 või 10 sätestatud korras. Nimetatud seadusesättest tuleneb see, et kui süüdistatav on uue kuriteo tahtlikult toime pannud katseajal, siis on võimalik ka karistusest tingimisi vabastada koos käitumiskontrolliga, allutades ta elektroonilisele valvele. Seega ilma elektroonilise valveta eeltoodud olukorras seadusandja tingimisi karistusest vabastamise võimalust ette ei ole näinud. 5.14.KarS § 75 lg 2 p 9 kohaselt arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, võib kohus määrata, et süüdlane on käitumiskontrolli ajal kohustatud alluma elektroonilisele valvele, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud. Käesoleval juhul ei ole küll toimikus Olga Skokova selgesõnalist nõusolekut alluda elektroonilisele valvele ja seda ei väljendanud selgesõnaliselt süüdistatav ka kohtuistungil. Samas arvestades süüdistatava kaitsja poolt eelistungil väljatoodut, mille kohaselt on Olga Skokova tegelenud elukoha omanike nõusoleku saamisega elektroonilise valve kohaldamiseks nende kinnisvaral ning seoses ühe korteriomaniku elamisega Itaalias ei olnud kohtuistungi toimumise ajaks seda nõusolekut saadud. Sellest loeb kohus välja, et süüdistatav on nõus alluma elektroonilisele valvele. KarS § 751 lg 6 kohaselt kui süüdlane võtab enne elektroonilise valve tähtaja lõppemist tagasi elektroonilise valve kohaldamise nõusoleku, pöörab kohus kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. Seega kui peaks selguma pärast Olga Skokova poolt nn šokivangistuse ärakandmist, et tal puudub elukoht, kus oleks võimalik elektroonilist valvet kohaldada või ta ei ole nõus alluma elektroonilisele valvele, siis kuulub talle mõistetud ülejäänud karistus ka reaalselt ärakandmisele kui kohus ei otsusta tema ennetähtaegse karistusest vabastamise kasuks vastavalt KarS §-le 76, kus on ka üheks formaalseks ennetähtaega vangistusest vabastamise tingimuseks see, et isikul on püsiv elukoht, sest ilma selleta pole võimalik teostada käitumiskontrolli. 5.
22. Seda, et ka prokuratuur on käesoleval juhul kaalunud süüdistatava suhtes elektroonilise valve kohaldamist tõendab kohtu hinnangul ka Viru Ringkonnaprokuratuuri 12.07.2019 päring nr 19930000120 (KoTo tl 73-74), mille kohaselt palus abiprokurör kontrollida kahtlustatava Olga Skokova elukoha XXX sobivust elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Viru Vangla 15 vastuskirjast 19.07.2019 nr 8-6/27493-2 ja kodukülastuse lehest (KoTo tl 75-77) ei loe kohus seda välja, et süüdistatava puhul on tegemist isikuga, kes ei ole võimeline alluma elektroonilisele valvele. Nimetatud dokumentidest nähtub see, et Olga Skokova endaga ühendust võtta ei õnnestunud ning korteris viibinud meesterahvas ei olnud koostööaldis. Seega ei ole tõsikindlalt tõendatud see, et Olga Skokova oli kodukülastuse ajal enda elukohas ning ka taotluses näidatud telefoninumber oli ametniku poolt helistamise ajal tema kasutuses. 5.16.

§ 306

lg 1 p 9 kohaselt kohtuotsuse tegemisel lahendab kohus mh küsimuse, kas süüdimõistmise korral tuleb valida uus tõkend, jätta tõkend muutmata, tõkend muuta või tühistada. Kohus leiab, et arvestades seda, et Olga Skokova ilmus mõlemale toimunud kohtuistungile vabatahtlikult, siis puudub kohtul alus arvata, et ta ei ilmu kolme kuu pikkust vangistust kandma vabatahtlikult ja hakkaks selle ärakandmisest kõrvale hoiduma. Seega kohus ei pea vajalikuks kohaldada süüdistatavale tõkendit ning

§ 414

lg 1 alusel teatab maakohus talle kirjaliku teatisega, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse, s.o 3 kuu pikkuse vangistuse kandmiseks ilmuma.

§ 414

lg 2 alusel lugeda 3 kuu pikkuse vangistuse kandmise alguseks Olga Skokova vanglasse saabumise aeg. Kui süüdimõistetu Olga Skokova ei ilmu määratud ajaks vanglasse karistust kandma, edastab vangla

§ 414lg 3 alusel politseiasutusele sundtoomise taotluse.

III 6. Kohtu seisukoht asitõendite suhtes võetavate meetmete osas 6.1.

§ 126

lg 3 p 1 kohaselt menetleja määruses või kohtuotsuses nähakse asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. KarS § 191 kohaselt kohus konfiskeerib käesolevas jaos sätestatud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme või süüteo ettevalmistamiseks kasutatud eseme. 6.2. Kohus leiab, et käesolevas kriminaalasjas olev asitõend, milleks on CD-plaat kontrollfailidega sideettevõtjalt saadud andmete protokolli juurde tuleb jätta

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku juurde.

6.

1. Ekspertiisist järelejäänud ained, mis on hoiul EKEI keemiaosakonnas, tuleb konfiskeerida KarS § 191 alusel kohtuotsuse jõustumisel. IV
2. Kohtu seisukoht menetluskulude suuruse ja hüvitamise osas 7.
3. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks sundraha (

§ 175

lg 1 p 9), määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses (

§ 175

lg 1 p 4) ja ekspertiisitasud (

§ 175lg 1 p 3).

7.2.

§ 180

lg 1 alusel tuleb süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud hüvitada süüdimõistetul. Kriminaalmenetluse üldiste kulude sissenõudmine toimub süüdimõistetult sundraha instituudi kaudu. Sundraha eesmärk on see, et just menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kannab seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja kuriteo tagajärgede heastamine. Sundraha instituut ei 16 kanna mitte karistuslikku, vaid kompensatoorset eesmärki (vt Riigikohtu otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-63-05).

§ 179

lg 1 p 1 alusel on sundraha suuruseks esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2, 5 kuupalga alammäära, s.o 1350 eurot ning nimetatud summa kuulub seoses süüdimõistva otsuse tegemisega väljamõistmisele süüdistatavalt. 7.

1. Olga Skokovale riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest on kohtueelsel uurimisel määratud tasu 120 eurot (KoTo tl 69-72) ja kohtus kokku 720 eurot (KoTo tl 38-40). 7.
2. Käesolevas kriminaalasjas on tõenditeks neli ekspertiisiakti: 1) narkootilise aine ekspertiisi akt nr 19E-AN0184, mille maksumuseks on õiendi kohaselt (KoTo tl 11) 84 eurot; narkootilise aine ekspertiisiakt nr 19E-AN0182, mille maksumuseks on õiendi kohaselt (KoTo tl 32) 84 eurot; arstliku kohtutoksikoloogiaekspertiis nr XXX, mille maksumuseks on õiendi kohaselt (KoTo tl 43) 95 eurot ja arstliku kohtutoksikoloogiaekspertiis nr XXX, mille maksumuseks on õiendi kohaselt (KoTo tl 48) 95 eurot. Kokku on seega kriminaalasjas teostatud ekspertiiside, mis kõik omavad tõenduslikku tähendust, maksumuseks 358 eurot. 7.5.

§ 181

lg 1 sätestab, et õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik (v.a tsiviilhagi ja avalik-õigusliku nõudeavaldusega seonduvad erandid).

§ 180

lg 1 esimese lause järgi hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Neid norme tuleb kohaldada ka isiku osalisel õigeksmõistmisel või kriminaalmenetluse osalisel lõpetamisel (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. detsembri 2008.a otsus asjas nr 3-1-1-61-08, p 19.1). Seega jäävad süüdistatava osalisel õigeksmõistmisel või kriminaalmenetluse osalisel lõpetamisel riigi kanda kriminaalmenetluse kulud, mis on tekkinud seoses süüdistuse selle osa menetlemisega, milles isik õigeks mõistetakse või tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetatakse (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. novembri 2013.a otsus asjas nr 3-1-1-107-13, p 16). Riigikohtu kriminaalkolleegium on asunud seisukohale, et olukorras, kus Riigikohus tühistab osaliselt maakohtu süüdimõistva kohtuotsuse ja mõistab süüdistatava teatud kuriteos õigeks, tuleb vähendada ka summat, mille maakohus määratud kaitsja tasu katteks süüdistatavalt riigi kasuks välja mõistis (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
3. veebruari 2012.a otsus asjas nr 3-1-1-4-12, p 16). 7.
4. Kohus leidis eelpool, et süüdistus kohtuliku uurimise tulemusena täielikult tõendamist ei leidnud ning Olga Skokova tuleb õigeks mõista KarS § 184 lg 2 p 2 järgi esitatud süüdistuse osas, milles teda süüdistati aprillis 2019.a Narva linnas üks kord viie euro eest D O ühe doosi amfetamiini sisaldava narkootilise aine müümises ja detsember 2018 – veebruar 2019.a kahel korral S K aadressil XXX ühe doosi kaupa alfa-PVP-d sisaldavat narkootilist ainet tarbimiseks andmises. Kuna toimub süüdistatava osaline õigeksmõistmine, siis on põhjendatud jätta ka osa süüdistatava poolt hüvitatavatest menetluskuludest riigi kanda. Käesoleval juhul pole määratud ekspertiisid seotud nende süüdistuse osadega, mis kohtuliku uurimise tulemusena kinnitust ei leidnud ja seega on põhjendatud kogu ekspertiisiaktide maksumus süüdistatavalt välja mõista. 7.
5. Pole võimalik täpselt kindlaks teha, milline osa kaitsjatasust tekkis seoses selle süüdistuse osaga, milles süüdistatav kuulub õigeksmõistmisele ning sellest tulenevalt hindab kohus seda hinnanguliselt. Kaitsja Ilya Zuevi poolt riigi õigusabi korras õigusabi osutamisega tekkinud kaitsjatasu on käesolevas kriminaalasjas kokku 840 eurot, millest 280 eurot peab kohus põhjendatuks jätta riigi kanda, arvestades, et kokku oli süüdistuses viis kuriteoepisoodi, millest ühes ei leidnud süü üldse kinnitust ja ühes neist leidis süüdistatava süü osaliselt tõendamist (kolme korra asemel ühel korral narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine). Süüdistuse sisu ja kohtule esitatud tõendid ei anna alust asuda seisukohale, et mõne kuriteoepisoodi puhul on tekkinud kaitsjatasu märgatavalt suurem kõrvutades seda mõne teise kuriteoepisoodiga ja seetõttu peab kohus põhjendatuks lugeda see võrdseks igas kuriteoepisoodis. Kuriteoepisoodis, kus süüdistati kolmel korral narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises, peab kohus omakorda põhjendatuks jagada see kaitsjatasu kolmeks (168:3=56 eurot) ja kuna kahel korral ei leidnud tõendamist see, et süüdistatav kostitas narkootilise ainega S K, siis selles episoodis jääb riigi kanda 112 eurot. Seega seoses süüdistatava osalise õigeksmõistmisega tuleb Olga Skokovalt välja mõista 560 eurot riigi 17 õigusabi korras tekkinud kaitsjatasu hüvitamiseks. Kokku kuulub Olga Skokovalt menetluskuluna väljamõistmisele 2268 eurot (560 eurot kaitsjatasu, ekspertiiside maksumusena 358 eurot ja sundraha 1350 eurot). 7.8.

§ 180

lg 3 alusel, arvestades menetluskulude kogusummat ja seda, et süüdistatav ametlikult ei tööta, tema ülalpidamisel on alaealine laps ning kohus leidis, et talle tuleb mõista nn šokivangistus 3 kuud, siis määrab kohus, et süüdistataval on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 aasta jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Liis Avikson Eesistuja kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Jelena Demenok Rahvakohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Harry Paasmäe Rahvakohtunik 18