1-19-1878/30

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-19-1878 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. juuli 2019 määrus Ruslan Nazarovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Ruslan Nazarovi (ik 50010060824) kaitsja vandeadvokaat Robert Sprengk, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Jätta Viru Maakohtu
4. juuli 2019 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
5. Määrata Advokaadibüroole Barrister Narva osakond vandeadvokaat Robert Sprengki poolt Ruslan Nazarovile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 30 eurot (sh käibemaks 5 eurot).
6. Mõista Ruslan Nazarovilt riigituludesse menetluskuluna välja 30 eurot määruskaebemenetluses kaitsja poolt osutatud õigusabi eest.
7. Ruslan Nazarovil tuleb väljamõistetud menetluskulu tasuda määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
8. Harju Maakohtu 02.04.2019 otsusega tunnistati R. Nazarov süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 7 ja 9, § 263 lg 1 p 1, § 320 lg 1 ja § 184 lg 2 p 1 järgi ning teda karistati 1 aasta 2 kuu ja 19 päeva pikkuse vangistusega. Kinnipeetava karistusaeg algas 23.11.2018 ja lõpeb 11.02.
10. Viru Vangla esitas 02.07.2019 Viru Maakohtule materjalid süüdimõistetu R. Nazarovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
11. Viru Maakohtu 18.07.2019 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
12. Maakohus peab positiivseks, et R. Nazarovit ei ole distsiplinaarkorras karistatud ja et tal on vabanemise korral olemas kindel elukoht. Samas ei ole maakohus veendunud, et vabanemise korral suudaks R. Nazarov kuritegude toimepanemisest hoiduda. Süüdimõistetu tarvitas vabaduses alkoholi ja narkootilisi aineid, mistõttu ei ole tagasilanguse perioodid välistatud, mida saab aga pidada riskifaktoriks. R. Nazarovit on kriminaalkorras karistatud korduvalt. Viimane karistus mõisteti eriliigiliste kuritegude, muuhulgas narkootilise aine käitlemise eest, mis olid toime pandud katseajal.
13. Enne vangistust olid R. Nazarovil pingelised suhted perekonnaga, isik oli hulkuva eluviisiga ja koolis käis vähe. Vabanemise korral ja perega samale elamispinnale elama asudes võivad varasemad probleemid korduda. Ei ole välistatud, et isik jätkab hoolimatu elustiiliga ja ei ole suuteline kriminaalhooldusele alluma. Seda eriti olukorras, kus R. Nazarovile varasemalt määratud käitumiskontroll ebaõnnestus, kuna isik rikkus kontrollnõudeid ja jätkas kuritegude toimepanemist.
14. Ühtlasi leidis maakohus, et kaitsja pakutud meetmetega – sõltuvusravi läbimise kohustusega ja keeluga suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega – ei ole võimalik vähendada R. Nazarovist lähtuvat uute kuritegude toimepanemise riski. Ka eelmise vangistuse ajal läbis R. Nazarov sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, kuid jätkas vabaduses sõltuvusainete tarvitamist. Ühtlasi puudub R. Nazarovil vabanemise korral ka töökoht ja väited, et vabaduses töö leidmisega probleeme ei teki, on paljasõnalised. Ka eelmise käitumiskontrolli ajal ei teinud R. Nazarov pingutusi seadusliku sissetuleku saamiseks ja ei käinud koolis. Määruskaebus
15. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse R. Nazarovi kaitsja vandeadvokaat R. Sprengk, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.
16. Maakohus on jätnud arvesse võtmata, et süüdimõistetu oli alaealine ja hoolimatu eluviis võis olla sellest tingitud. Samuti võis see olla pingeliste suhete põhjuseks perekonnas, mis võis ka viia alkoholi ja narkootikumide proovimise ja tarbimiseni. Käesolevaks ajaks on süüdimõistetu oma varasema eluviisi hukka mõistnud ja soovib loobuda narkootikumide ja alkoholi tarbimisest. Vastupidiselt maakohtu seisukohale ei ole need süüdimõistetu tühipaljad sõnad, vaid süüdimõistetu on nõus läbima ka sõltuvusravi. Määruskaebuse esitaja leiab, et süüdimõistetule täiendavalt sõltuvusravi läbimise kohustuse ja kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemise keelu kohustuste panemisega on võimalik vähendada uute kuritegude toimepanemise riske. 2
17. Maakohus ei ole süüdimõistetu varasemate kuritegude puhul analüüsinud, millised kuritegude toimepanemise asjaolud annavad alust arvata, et süüdimõistetu jätkab kuritegude toimepanemist ka edaspidiselt. Selles osas on maakohtu määrus põhjendamata.
18. Samuti ei nõustu kaitsja maakohtuga ka selles, et kindla elukoha olemasolu ei saa kaasa tuua ennetähtaegset vabanemist, kuna süüdimõistetul oli ka enne vangistust olemas kindel elukoht. Kaitsja leiab, et kindel elukoht on alati üks eeldus, mis vähendab uute kuritegude toimepanemise riski ja seda ka sõltumata sellest, et isik varasemalt, omades kindlat elukohta, pani toime kuritegusid. Maakohus on töökoha puudumise osas jätnud arvesse võtmata üleüldise tööjõuturu olukorra. Vähemalt Tallinnas leiab lihttöö paari päevaga ja seda oluliselt suurema tasu eest kui miinimumpalk. Samuti on võimalik võtta ennast arvele Töötukassas ja saada erinevaid toetusi.
19. Tartu Ringkonnakohtu 09.08.2019 määrusega anti menetlusosalistele aega kuni 19.08.2019 esitada määruskaebuse kohta kirjalikke seisukohti ja taotlusi. Kaitsja R. Sprengk esitas 19.08.2019 ringkonnakohtule kaitsjatasu taotluse. Ringkonnakohtu järeldused
20. Ka ringkonnakohus ei vabasta R. Nazarovit vangistusest tingimisi enne tähtaega. Vastusena määruskaebusele märgib kriminaalkolleegium järgmist.
21. Kokkuvõtvalt on R. Nazarovi peamiseks vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise põhjuseks temast lähtuv keskmisest suurem uute kuritegude toimepanemise oht. R. Nazarov omab karistusregistri andmetel kahte kehtivat kriminaalkaristust, viibides kinnipidamiskohas teistkordselt. Samuti on R. Nazarovile juba varasemalt antud võimalus kanda temale tingimisi mõistetud vangistust vabaduses, kuid süüdimõistetu ei olnud suuteline täitma kriminaalhooldusnõudeid – ja tingimusi. Nimelt mõisteti R. Nazarov Harju Maakohtu 07.03.2018 otsusega süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 320 järgi ning temale mõistetud 4 kuu ja 5 päeva pikkune vangistus jäeti tingimisi täitmisele pööramata, kui R. Nazarov ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab kriminaalhooldusnõudeid – ja kohustusi. Kriminaalhooldusametnik esitas juba 18.05.2018 maakohtule erakorralise ettekande R. Nazarovi karistuse täitmisele pööramiseks, kuna viimane rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootilisi aineid, rikkus registreerimiskohustust ja ei elanud kohtu poolt määratud elukohas. Samuti pani R. Nazarov katseajal toime uued kuriteod.
22. R. Nazarovi retsidiivsusriski suurendavaks asjaoluks on esmajoones tema alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamise harjumused. Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtuga, et sõltuvusravi läbimise kohustus ei hoiaks täie kindlusega ära R. Nazarovi edasist alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamist. Esiteks läbis ta juba esimese vangistuse ajal sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, kuid sellest hoolimata jätkas erinevate joovastavate ainete tarvitamist. Teiseks on R. Nazarovi alkoholi – ja narkootiliste ainete tarvitamise probleem olnud ilmselgelt pikemaajalisem, samas ei ole süüdimõistetu varasemalt, viibides vabaduses, astunud ühtegi sammu selleks, et enda probleemiga tegeleda. Selle asemel, et ära kasutada kriminaalhooldusametniku poolt pakutavat tuge ja võimalusi, otsustas R. Nazarov aga tarvitamist jätkata, mis on tema puhul viinud kriminaalhooldusnõuete rikkumise ja uute kuritegude toimepanemiseni. Sellest tulenevalt ei ole ringkonnakohus sugugi veendunud, et R. Nazarovi ennetähtaegse vabastamise korral ka selgi korral nii ei läheks.
23. Ka kindla elu – ja töökoha omamine ei oleks R. Nazarovi puhul tema varasemast elukäigust tulenevalt midagi sellist, mis tooks kaasa tema ennetähtaegse vabastamise. Teisisõnu on R. Nazarov varasemalt rikkunud kohustust elada kindlaks määratud elukohas selliselt, et tema vanematele oli R. Nazarovi asukoht teadmata. Samuti puudub R. Nazarovil igasugune 3 töökogemus – ja harjumus, kuna isik teenis endale majanduslikku kasu kuritegusid toime pannes. Seega ei ole välistatud, et R. Nazarov valiks vabanemise korral järjekordselt n-ö lihtsama vastupanu tee ja asuks majandusliku kasu saamise eesmärgil kuritegusid toime panema.
24. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et ilma tugevdatud järelevalveta ei ole R. Nazarov suuteline kehtivale korrale alluma ja paneb toime uusi kuritegusid. Eeltoodule tuginedes ei ole ringkonnakohtu hinnangul uute kuritegude toimepanemise maandamisel kasu ka R. Nazarovi kriminaalhooldusele allutamisest, kuna tegemist ei ole meetmega, mis aitaks tagada R. Nazarovi õiguskuulekust. Sellest tulenevalt tuleb R. Nazarov jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
25. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 18.07.2019 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
26. Kaitsja vandeadvokaat R. Sprengk taotleb määruskaebuse koostamise eest tasu 30 eurot (sealhulgas käibemaks 5 eurot). Ringkonnakohus peab tasutaotlust sellises ulatuses põhjendatuks ning rahuldab kaitsja taotluse. KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel jääb menetluskulu summas 30 eurot R. Nazarovi kanda. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau Tiit Lõhmus Aarne Sarjas 4