1-16-4699/82

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2019, Tartu (kirjalikus menetlus) Kriminaalasja number 1-16-4699 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. juuni 2019 määrus Tarvo Tammiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Tarvo Tammik (ik 39507313511), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
3. juuni 2019 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Tartu Maakohtu 13.09.2016 otsusega tunnistati T. Tammik süüdi KarS § 263 lg 1 p 1 järgi, mille eest mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 21.12.2015 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 1 kuu ja 28 päeva vangistust võrra ning T. Tammikule mõisteti liitkaristuseks 4 aastat 1 kuu ja 28 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algab 10.03.2016 ja lõpeb 08.05.
6. Tartu Vangla esitas 10.05.2019 Tartu Maakohtule materjalid T. Tammiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
7. Tartu Maakohtu 25.06.2019 määrusega jäeti T. Tammik vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohus leidis, et täidetud on küll formaalsed eeldused T. Tammiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks, aga puuduvad sisulised eeldused.
8. T. Tammikut on kriminaalkorras karistatud korduvalt. Vanglakaristust kannab süüdimõistetu esimest korda. Varasemalt on teda karistatud väljapressimise, kehalise väärkohtlemise, avaliku korra raske rikkumise eest vägivallaga, mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ning süstemaatilise sõiduki juhtimise eest juhtimisõiguseta. Käesolevat karistust kannab süüdimõistetu taas avaliku korra raske rikkumise eest vägivallaga. Kuriteod, mille eest süüdimõistetu praegu karistust kannab, on toime pandud katseajal, vaid paar kuud pärast Tartu Maakohtu 21.12.2015 otsuse kuulutamist.
9. T. Tammiku käitumine ei ole paranenud ka karistuse kandmise ajal. Vangla iseloomustuse kohaselt iseloomustab kinnipeetava käitumist vangistuse ajal korduv eraldatud lukustatud kambris paiknemine majandustööst keeldumiste ja seksuaalkurjategijate kiusamise tõttu. Samas on ta enda käitumist parandanud selle võrra, et tema suhtlusstiil on muutunud viisakamaks. Praegu on T. Tammikul viis kehtivat distsiplinaarkaristust. Individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevusi on T. Tammik läbinud valikuliselt. Põhihariduse omandamine ning sotsiaalprogramm „Agressiivsuse asendamise treening“ jäid pooleli motivatsiooni puudumise tõttu. Tööhõives ei osale kinnipeetav vähese töötasu tõttu. Läbitud on vaid sotsiaalprogramm „Eluviisitreening“.
10. Hinnates kõike eeltoodut kogumis, on maakohus seisukohal, et T. Tammiku vabastamine tingimisi enne tähtaega ei ole võimalik. Ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt. Kõnealuse prognoosi aluseks on hinnang sellele, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. T. Tammik ei ole tulnud toime vanglas kehtestatud reeglite järgimisega. Tema suhtumises ja käitumises ei ole toimunud muutused, mis annaksid alust eeldada, et ta suudab edaspidi vabaduses seaduskuulekalt toime tulla. Läbimata on ka individuaalses täitmiskavas ettenähtud kuriteoriske maandavad tegevused. Seega ei ole karistus T. Tammiku osas siiani eesmärki täitnud. Süüdimõistetul tuleb jätkata karistuse kandmist kinnipidamisasutuses. Määruskaebus
11. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu T. Tammik, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda vangistust tingimisi enne tähtaega vabastamist.
12. Kaebuse esitaja leiab, et maakohus on rikkunud põhjendamiskohustust, ennetähtaegse vabastamise materiaalseid aluseid on hinnatud ühekülgselt ja maakohtu seisukohad on vastuolulised.
13. Mis puudutab T. Tammiku varasemat karistust ja käitumist vanglas, siis tema varasemad karistused on kõik seotud vägivalla või alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimisega. Samas on vangla iseloomustuses toodud, et T. Tammik ei ole kinnipidamiskohas vägivaldselt käitunud. Seega on arusaamatu, millele tuginedes väidab maakohus, et T. Tammik ei tule vabaduses õiguskuuleka eluga toime. Ühelt poolt on maakohus välja toonud, et T. Tammik on vangistuse ajal enda käitumist parandanud ja muutunud viisakamaks, teiselt poolt väidab, et tema käitumises ei ole toimunud muutuseid. Seega on maakohtu seisukohad vastuolulised.
14. Samuti toob maakohus välja, et T. Tammik on viibinud lukustatud kambris majandustöödest keeldumise ja seksuaalkurjategijate kiusamise tõttu. Samas ei ole eeltoodu võrreldav tema 2 toimetulekuga vabaduses, kuna vabaduses on T. Tammiku puhul riskiks vägivaldne käitumine ja mootorsõiduki joobes juhtimine. T. Tammik leiab, et majandustööd ei oma mingisugust praktilist või tööharjumuslikku väärtust, vaid on manipulatsioonivahend. See ei kajasta ega ole pöördvõrdeline T. Tammiku suutlikkusega elada õiguskuulekat elu. Seksuaalkurjategijate kiusamine T. Tammiku poolt on paljasõnaline väide, mistõttu jääb arusaamatuks, milles kiusamine seisneb ja kuidas sellest saab tuletada tema suutmatust vabaduses õiguskuulekalt elada.
15. Mis puudutab T. Tammiku individuaalset täitmiskava, siis täitmiskavasse määratakse tegevusi kinnipeetavate soove ja huve arvesse võtmata, mistõttu ei olegi kinnipeetaval huvi individuaalset täitmiskava täita. T. Tammik on alati soovinud erialaõpet, aga vangla seda talle ei võimalda, hoolimata tema motivatsioonist.
16. Mis puudutab vanglas töötamist, siis kinnipeetav teenib vanglas 0,64 eurot tunnis, millest läheb maha 70 % ehk kinnipeetavale jääb 0,19 eurot. Et sektori koristamisega saada kokku üks tund tööd, siis selleks kulub kaks nädalat, kuna korraga on tööle määratud üle kümne kinnipeetava. Seega on kuupalk umbes 40 senti, mille eest ei saa isegi mitte seepi. See ei ole inimväärne ja mitte töötamine ei saa olla vabastamata jätmise põhjuseks, kuna T. Tammikut ootab vabaduses töökoht.
17. Maakohus ei ole välja toonud, kuidas peaks edaspidine vangistus aitama kaasa vangistuse eesmärkide saavutamisele, liiatigi, kui eesmärgist endast ei ole juttugi. T. Tammik on seisukohal, et tema vabastamisega kaasnevad positiivsed asjaolud kaaluvad üle edasise vangistusega kaasnevad negatiivsed asjaolud.
18. Tegemist on T. Tammiku esimese vangistusega ja kinnipidamiskohas viibitud aeg, üle kolme aasta, on selgelt piisav tema õiguskuulekusele suunamiseks. Seda kinnistaks veelgi vabastamisega kaasnev kriminaalhooldus. Ringkonnakohtu seisukoht
19. Ringkonnakohus, tutvudes kohtutoimiku materjalide, maakohtu määruse ja esitatud määruskaebusega, leiab sarnaselt maakohtuga, et T. Tammik ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele.
20. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal – või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKK 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus vastupidiselt määruskaebuses toodule rikkunud põhjendamiskohustust, maakohtu lahendi põhjendused on ammendavad ning määruskaebuses märgitu ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
21. Esmalt märgib ringkonnakohus, et T. Tammiku puhul on täitmata ennetähtaegse vabastamise esmane eeldus, milleks on õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal (vt ka RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 20). Nimelt omab T. Tammik viit kehtivat distsiplinaarkaristust, mis suuremas osas on määratud tööst keeldumise tõttu. T. Tammiku poolt tööst keeldumine ja seksuaalkurjategijate tagakiusamine viitab viimases tugevalt juurdunud kuritegelikele hoiakutele ja põhimõtetele. Mis puudutab aga vanglas töötamise vähest tasustamist, siis siinkohal juhib kriminaalkolleegium T. Tammiku tähelepanu sellele, et kinnipidamiskohas ei peagi kinnipeetavatel olema samasugused võimalused töötamiseks ja töötasu saamiseks, kui vabaduses. Sellest tulenevalt on väited majandustöödel osalemise ja selle eest makstava tasu mitte inimväärsuse kohta ainetud ja pigem on T. Tammiku poolt tööst keeldumine tingitud tema 3 subkultuurilistest hoiakutest. Seega, kuna T. Tammikul on isegi range järelevalve tingimustes tõsiseid probleeme kehtivale korrale allumisega, ei ole välistatud, et tal võib sarnaseid probleeme tekkida ka kriminaalhooldusel viibides. Seega ei ole võimalik tõsikindlalt väita, et vabanemise korral oleks T. Tammiku õiguskuulekus kindlasti tagatud.
22. Ka T. Tammiku individuaalse täitmiskava põhjal ei ole võimalik öelda, et T. Tammiku puhul on vangistuse eesmärgid täidetud. Nimelt on individuaalne täitmiskava koostatud arvestades kinnipeetavast lähtuvaid riske, mistõttu on T. Tammiku argumendid, et selle koostamisel ei arvestata kinnipeetava soove, ainetud. Põhihariduse omandamise jättis T. Tammik vähese motivatsiooni ja käitumisprobleemide tõttu pooleli, samuti arvati ta sotsiaalprogrammist „Agressiivsuse asendamise treening“, mis peaks maandama just nimelt T. Tammikust lähtuvat vägivaldse käitumisega seotud ohtu, motivatsiooni puudumise tõttu välja. Seega sisuliselt ei olegi T. Tammik enda probleemkäitumisega kinnipidamiskohas tööd teinud.
23. Ühtlasi tuleneb kohtupraktikast, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe (RKKKm 3-1-1-12-17, p 21). Eelkõige räägibki T. Tammiku vabastamise vastu kogumis käitumisega kinnipidamiskohas tema isik ja varasem elukäik. T. Tammik omab 24-aastase noormehena juba kahte kehtivat kriminaalkaristust. T. Tammikut on varasemalt karistatud vägivallakuriteo ja mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Käesolevat vangistust kannab avaliku korra raske rikkumise eest – nimelt mõisteti T. Tammik süüdi nelja raske kuriteoepisoodi toimepanemises, kus T. Tammik kasutas erinevate kannatanute suhtes avalikes kohtades vägivalda. T. Tammiku poolt kuritegude toimepanemist on soodustanud ka tema alkoholitarvitamise harjumused. Ühtlasi nähtub asja materjalidest, et T. Tammik pani käesoleva otsuse aluseks olevad kuriteod toime eelmise kohtuotsusega mõistetud katseajal.
24. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et süüdimõistetu puhul ei ole veel uute kuritegude toimepanemise risk piisavalt maandatud. VangS § 6 lg-s 1 on toodud vangistuse kaks eesmärki – esiteks kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja teiseks õiguskorra kaitsmine. Kriminaalkolleegiumi hinnangul ei ole T. Tammikule mõistetud karistus praeguseks neid eesmärke täitnud ja kriminaalhooldusele allutamise läbi ei oleks võimalik tagada T. Tammiku õiguskuulekust. Seega tuleb T. Tammik jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
25. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 25.06.2019 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Mati Kartau /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ Aarne Sarjas 4