← Eesti

1-19-5149/13

Obsah (18)§ 3811§ 13§ 183§ 199§ 25§ 74§ 404§ 120§ 203§ 424§ 65§ 75§ 78§ 64§ 68§ 70§ 66§ 491

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse kuulutamise aeg ja koht 13. august 2019.a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja nr 1-19-5149 Kohtunik Marju Persidskaja Kohtuistungi sekretär Meri

§ 3811

lg 1 järgi ja Jan Kittus süüdistuses

§ 13

lg 1 –

§ 3811

lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Kaire Hänilene Süüdistatavad Jan Kittus, isikukood: 37008316510; Eesti Vabariigi XXX; emakeel: XXX; elukoht: XXX; telefon XXX; epost: XXX; XXX; töökoht: XXX; kriminaalkorras karistatud Tartu Maakohtu 19.08.2016.a otsusega nr 1-167117

§ 183

lg 2 p 1,

§ 199

lg 2 p 7, 8 –

§ 25

lg 2 järgi lõpliku karistusega 11 kuud ja 16 päeva vangistust

§ 74lg 1, 3 alusel tingimisi 3-aastase katseajaga.

Kahtlustatavana oli kinni peetud 22.08.2018.a kuni 23.08.2018.a. Tõkend – ei ole kohaldatud. Vallo Robi, isikukood: 37311212745; Eesti Vabariigi XXX; emakeel: XXX; elukoht: XXX; käesoleval ajal viibib Tartu Vanglas eelvangistuses kriminaalasjas nr 19278001107; XXX; töökoht: XXX; kriminaalkorras karistatud Tartu Maakohtu 18.04.2019.a otsusega nr 1-188872

§ 404

lg 1,

§ 120

lg 1,

§ 203

lg 1,

§ 424

järgi lõpliku karistusega 2 aastat 9 kuud ja 26 päeva vangistust

§ 74lg 1 alusel tingimisi 3 aasta ja 6-kuulise katseajaga.

Kahtlustatavana oli kinni peetud 22.08.2018.a. Tõkend – ei ole kohaldatud. Kaitsja Ivo Kütt RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Jan Kittus

§ 13

lg 1 –

§ 3811

lg 1 järgi ning karistuseks mõista rahaline karistus 100 (ükssada) päevamäära (päevamäär 10 eurot) suuruses summas, so 1000 (üks) tuhat eurot.

§ 65

lg 2 alusel moodustada liitkaristus käesoleva otsusega mõistetud rahalise karistuse ja Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 19.08.2016.a otsusega mõistetud 11 (üheteistkümne) kuu ja 16 (kuueteistkümne) päeva pikkuse vangistusega, mida

§ 74lg 1, 3 alusel ei pööratud täitmisele 3 (kolme) aasta pikkuse katseajaga.

Tartu Maakohtu 19.08.2016.a otsusega mõistetud 11 (üheteistkümne) kuu ja 16 (kuueteistkümne) päeva pikkune vangistus, mida ei pööratud täitmisele

§ 74

lg 1,3 alusel 3 (kolme) aasta pikkuse katseajaga jääb kehtima 19.08.2016 Tartu Maakohtu otsusega määratud tingimustel.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel jätta 11 (üksteist) kuud ja 16 (kuusteist) päeva vangistust Jan Kittuse suhtes tingimisi kohaldamata, kui Jan Kittus ei pane 3 (kolme) aastas pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle määratud kohustusi ning

§ 75

lg-s 1 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: - elab kohtu määratud alalises elukohas – XXX; - ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 78

p 1 kohaselt lugeda Jan Kittuse katseaja alguseks Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 19.08.2016. a otsuse kuulutamise päev, so 19.08.2016.

§ 64

lg 2 alusel määrata, et käesoleva otsusega mõistetud rahaline karistus viiakse Jan Kittuse osas täide iseseisvalt.

§ 68

lg 1 ja

§ 70lg 2 alusel arvestada Jan Kittuse eelvangistuses viibitud aeg 22.08.2018.

a – 23.08.2018.a, so 6 (kuus) rahalise karistuse päevamäära karistusaja hulka ning lugeda Jan Kittuse kandmata karistuseks 94 (üheksakümmend neli) rahalise karistuse päevamäära, so 940 (üheksasada nelikümmend) eurot.

§ 66

lg 1, 3 alusel tuleb Jan Kittusel tasuda rahaline karistus 940 (üheksasada nelikümmend) eurot ositi 12-ne kuu jooksul, tasudes kohtuotsuse jõustumisele järgneval esimesel kuul rahalise karistuse katteks vähemalt 82 eurot ja järgneva 11ne kuu vältel vähemalt 78 eurot kuni rahalise karistuse täieliku tasumiseni. 2

(17)Rahaline karistus tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355 Swedbank AS või EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal või EE401700017002872300 Nordea Bank AB Eesti filiaal, märkides ära viitenumbri 99919400003796 ning selgituse “Jan Kittus, otsus nr 1-19-5149, rahaline karistus“.

§ 491

lg 1 alusel määrata Jan Kittusele lisakaristusena ettevõtluskeeld 5 (viieks) aastaks, keelates J. Kittusel olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ja prokurist ega muul viisil osaleda juriidilise isiku juhtimises. Ettevõtluskeelu tähtaeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul, kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus 29.08.2019.a. 2. Süüdi tunnistada Vallo Robi

§-s 3811 lg 1 järgi ning karistuseks mõista 5 (viis) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestada Vallo Robi eelvangistuses viibitud aeg 22.08.2018.a, so 1 (üks) päev karistusaja hulka ning lugeda Vallo Robi kandmata karistuseks 4 (neli) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust.

§ 65

lg 1 ja

§ 64

lg 1 alusel, lugedes käesoleva otsusega mõistetud vangistus kaetuks Tartu Maakohtu 18.04.2019.a otsusega karistuseks mõistetud 2 (kahe) aasta 9 (üheksa) kuu ja 26 (kahekümne kuue) päeva pikkuse vangistusega, mõista Vallo Robile liitkaristuseks 2 (kaks) aastat 9 (üheksa) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust.

§ 65

lg 3 alusel vabastada Vallo Robi mõistetud liitkaristusest tingimisi Tartu Maakohtu 18.04.2019.a otsusega määratud tingimustel, mis on järgmised:

§ 74

lg 1 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Vallo Robi ei pane 3 (kolme) aasta 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu, täidab määratud kohustusi ning

§ 75

lg-s 1 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: - elab kohtu määratud alalises elukohas – XXX; - ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75lg 2 p-de 2 ja 21 alusel määrata Vallo Robile käitumiskontrolli ajaks järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 3

(17)2) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid ained, va temale arsti ettekirjutusel määratud psühhotroopsed ravimid.

§ 78

p 1 kohaselt lugeda Vallo Robi 3 (kolme) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja alguseks Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 18.04.2019.a otsuse kuulutamise päev, so 18.04.2019. Tartu Maakohtu 18.04.2018 otsusega kohaldatud lähenemiskeeld jääb kehtima järgmiselt: kohaldada KrMS § 3101 lg 1 ja VÕS § 1055 lg 1 alusel Vallo Robile lähenemiskeeldu O. K. suhtes 1 (üheks) aastaks, keelates Vallo Robil suhelda O. K. nii vahetult kui ka kaugsidevahendite teel, mh keelates Vallo Robil O. K. telefoniga helistada ja temale sõnumeid saata, saata O. K. liht- või elektronkirju, saata O. K. sõnumeid interneti suhtluskeskkondade (Facebook, Instagram vms) kaudu, viibida O. K. lähemal kui 100 meetrit, va riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse astuste ruumid, ja viibida lähemal kui 100 meetrit O. K. elukohale.

§ 491

lg 1 alusel määrata Vallo Robile lisakaristusena ettevõtluskeeld 1 (üheksa) aastaks, keelates V. Robi olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ja prokurist ega muul viisil osaleda juriidilise isiku juhtimises. Ettevõtluskeelu tähtaeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul, kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus 29.08.2019.a.

  1. Menetluskulud: Kohus jätab Vallo Robilt sundraha välja mõistmata tulenevalt Riigikohtu
  2. mai 2011 kohtuotsuses nr 3-1-1-24-11 märgitud põhimõttest. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta Jan Kittuse kaitsjatasust ja sundrahast pool, so vastavalt 150 eurot ja 405 eurot riigi kanda. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, § 189 lg 2 alusel mõista Jan Kittuselt välja menetluskulu riigieelarvesse järgmiselt:   kaitsjatasu 150 eurot; sundraha 405 eurot. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7, 12 alusel määrata, et Jan Kittusel on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu kokku 555 (viissada viiskümmend viis) eurot tasuda vabatahtlikult 12-ne kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt vähemalt 46,25 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355 Swedbank AS või EE401700017002872300 Luminor Bank AS, märkides ära viitenumbri 99919700039512 ning selgituse “Jan Kittus, otsus nr 1-19-5149, menetluskulu“. 4

(17)Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 4. Asitõendid: Tagastada Lõuna Ringkonnaprokuratuurile kriminaalasja juures asuvad 2 CD-R plaati, millele on salvestatud Jan Kittuse, T. K. ja OÜ M. pangakontode kohta tehtud päringud ja pangakontode väljavõtted, lisamiseks T. K. eraldatud kriminaalasja juurde. Tagastada Lõuna Ringkonnaprokuratuurile kriminaalasja juures asuvad T. K. elukohast ära võetud järgmised dokumendid: üleandmis-vastuvõtmis akt, millel on koostamise kuupäevaks XX.XX.XXX.a ning mille kohaselt Jan Kittus võttis vastu ja T. K. andis üle F. I. OÜ dokumendid, akt on mõlema poole allkirjadega (1 lehel); S. D. OÜ dokumendid kokku 7-l lehel; S. OÜ dokumendid kokku 8-l lehel lisamiseks T. K. eraldatud kriminaalasja juurde. Tagastada Lõuna Ringkonnaprokuratuurile kriminaalasja juures asuvad Vallo Robi elukohast ära võetud järgmised dokumendid: osaühingute osade müügilepingud 13.04.2016.a kokku 3-l lehel; neli kirja ja kirjavahetus MTA esindajaga kokku 5-l lehel; MTA XX.XX.XXX.a nr XXX „Korraldus dokumentide esitamiseks ja teabe andmiseks“ OÜ-le V. (8 lehel); MTA XX.XX.XXXX.a nr XXX „Vastutusotsuse projekt“ koos lisadega F. I. OÜ-le, käsitsi juurde kirjutatud märkustega (8 lehel); MTA XX.XX.XXXX.a nr XXX „Maksuotsus“ koos lisadega F. I. OÜ-le (11 lehel); MTA XX.XX.XXXX.a nr XXX „Kontrollakt“ koos lisadega F. I. OÜ-le (12 lehel); OÜ V. volikiri, millega OÜ V. (esindaja Jan Kittus) volitas XX.XX.XXXX tähtajatult Vallo Robi esindama nimetatud osaühingut kõikide isikute ja asutuste ees kõikides tehingutes ja toimingutes. kaks ümbrikku ja kahed kilekaaned lisamiseks T. K. eraldatud kriminaalasja juurde. Tagastada Lõuna Ringkonnaprokuratuurile Vallo Robi elukohast ära võetud OÜ V. pitsat lisamiseks T. K. eraldatud kriminaalasja juurde. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. 5
(17)KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus Jan Kittus’t süüdistatakse selles, et tema et tema, olles AS D. (registrikood XXX, kustutatud) likvideerijaks alates 12.02.2015, kellel on ÄS § 209 lg 1 kohaselt kõik juhatuse liikme õigused ja kohustused ning kes on äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 306 lg 1 kohaselt äriühingut esindav ja juhtiv organ ning ÄS § 306 lg 4 kohaselt raamatupidamist korraldav isik oli raamatupidamise seaduse § 2 lg 2 mõistes vastutav raamatupidamiskohustuslase AS D. (pankrotis) raamatupidamise korraldamise eest ning kohustatud täitma raamatupidamise seaduse § 4 sätestatud raamatupidamise korraldamise põhinõudeid, s.o korraldamise põhinõudeid 1) korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, finantstulemusest ja rahavoogudest; 2) dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid; 3) kirjendama algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites; 4) koostama ja esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras; 5) säilitama raamatupidamise dokumente. AS D. (pankrotis) likvideerijana jättis Jan Kittus täitmata raamatupidamise seaduse § 4 raamatupidamise nõuded ja varjas raamatupidamise dokumente AS D. (pankrotis) pankrotihaldur A. T. eest järgmiselt. T. K. sõlmis M. OÜ (registrikood XXX) juhatuse liikmena makseraskustes AS-i D. (XXX, kustutatud) ainuaktsionäri K. V. aktsiaseltsi aktsiate müügilepingu, millega M. OÜ sai AS D. ainuaktsionäriks ja T. K. perioodiks 05.09.2014 kuni 07.11.2014 AS-i D. juhatuse ainuliikmeks ning 07.11.2014 kuni 12.02.2015 sama ettevõtte likvideerijaks. Seejärel 12.02.2015 korraldas T. K. enda asemele likvideerijaks Jan Kittuse aga samal ajal kontrollis ettevõtet ise edasi kuni 23.08.2017, mil registrikaardile kanti seoses pankrotimenetlusega pankrotihaldur A. T. Tulenevalt asjaolust, et J. Kittus oli AS D. (pankrotis) likvideerijana vastutav raamatupidamise korraldamise ja raamatupidamise dokumentide säilitamise eest, oli J. Kittus likvideerijaks saades kohustatud tagama raamatupidamise korraldamise jätkumise ja dokumentide säilitamise ning selleks võtma kasutusele vastavad meetmed, eelkõige nõudma raamatupidamisdokumentide endale üle andmist ning minimaalselt kontrollima, et raamatupidamise dokumentide säilitamiseks on tarvitusele võetud piisavad meetmed. D. AS likvideerijaks saades ei nõudnud J. Kittus eelmiselt juhatuse liikmelt T. K. ja likvideerijalt raamatupidamisdokumentide üleandmist ega teinud kõike endast olenevat selleks, et saada enda kontrolli alla AS D. (pankrotis) raamatupidamine ning saada ülevaadet AS D. (pankrotis) majanduslikust seisust, varadest ja raamatupidamisest, jättes sel viisil täitmata oma kohustuse korraldada AS D. (pankrotis) raamatupidamist. ÄS § 315 lg 1 kohaselt peab juhatuse liige ja ÄS § 372 lg 1 kohaselt peab likvideerija täitma oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. Asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) § 80 lg 1 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. 6
(17)Raamatupidamisdokumendid on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 57 lg 1 tulenevalt osaühingu päraldised ning TsÜS § 57 lg 3 kohaselt peaasjaga seotud õigused ja kohustused laienevad ka päraldisele, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eeldatakse, et asja võõrandamise või koormamise kohustus hõlmab ka asja päraldisi. Seega peale T. K. likvideerija volituste lõppemist, lõppes tal õiguslik alus vallata AS D. (pankrotis) raamatupidamisdokumente. Saades AS D. (pankrotis) likvideerijaks, oleks Jan Kittus pidanud ÄS § 306 lg 4 tuleneva kohustuse täitmiseks esitama T. K. vastu AÕS § 80 lg 2 tuleneva nõude raamatupidamisdokumentide väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. Kui nõude suulisel esitamisel see jäetakse täitmata, eeldab korraliku ettevõtja hoolsusega kohustuse täitmine juhatuse liikme poolt kirjaliku nõude esitamist ning kirjaliku nõude täitmata jätmisel hagi esitamist tsiviilkohtusse raamatupidamisdokumentide ebaseaduslikust valdusest enda valdusse väljanõudmiseks. J. Kittus jättis T. K. kirjaliku nõude esitamata ega pöördunud hagiga kohtusse raamatupidamisdokumentide väljanõudmiseks. Samuti ei kontrollinud Jan Kittus kas ja kuidas AS D. (pankrotis) raamatupidamise dokumente säilitatakse jättes kasutusele võtmata vajalikud meetmed kindlustamaks dokumentide säilitamise. Selliselt tekkis J. Kittuse tegevusetuse tulemusena olukord, kus AS D. raamatupidamine täpselt tuvastamata ajal ning kohas läks kaduma. AS D. pankrotimenetluse käigus esitas ajutine pankrotihaldur 12.07.2017 J. Kittusele teabenõude muu hulgas AS D. raamatupidamisdokumentide esitamiseks, mida J. Kittus pankrotihaldurile ei esitanud. Harju Maakohtu 22.08.2017 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 217-8173 kuulutati välja AS D. pankrot. Jan Kittus isikuna, kes on vastutav AS D. (pankrotis) raamatupidamise korraldamise ja raamatupidamise dokumentide säilitamise eest, ei ole käesoleva ajani eelmise juhatuse liikme ja likvideerija käest raamatupidamisdokumente nõudnud ning seetõttu ei ole raamatupidamisdokumente pankrotihaldurile esitanud. Pankrotihaldurile raamatupidamisdokumentide üle andmata jätmisega on olnud takistatud asjakohase ülevaate saamine AS D. (pankrotis) majandustegevusest ning pankrotihalduril ei olnud võimalik Jan Kittuse tegevusetuse tulemusena saada aktuaalset, olulist, objektiivset ja võrreldavat informatsiooni raamatupidamiskohustuslase AS Devor (pankrotis) finantsseisundist, finantstulemusest ja rahavoogudest ning raamatupidamiskohustuslase varalisest seisundist.

§ 13

lg 1 kohaselt vastutab isik tegevusetuse eest, kui ta oli õiguslikult kohustatud tegutsema. Veel süüdistatakse J. Kittust selles et tema, olles OÜ V. (registrikood XXX, likvideerimisel alates 04.05.2016) likvideerija alates 05.05.2016, kellel on ÄS § 209 lg 1 kohaselt kõik juhatuse liikme õigused ja kohustused ning kes on äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 180 lg 1 kohaselt äriühingut esindav ja juhtiv organ ning ÄS § 183 kohaselt raamatupidamist korraldav isik oli raamatupidamise seaduse § 2 lg 2 mõistes vastutav raamatupidamiskohustuslase V. OÜ raamatupidamise korraldamise eest ning kohustatud täitma raamatupidamise seaduse § 4 sätestatud raamatupidamise korraldamise põhinõudeid, s.o korraldamise põhinõudeid 6) korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, finantstulemusest ja rahavoogudest; 7) dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid; 8) kirjendama algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites; 7

(17)9) koostama ja esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras; 10) säilitama raamatupidamise dokumente. OÜ V. likvideerijana jättis Jan Kittus grupis koos juhatuse liikme T. K. täitmata raamatupidamise seaduse § 4 raamatupidamise nõuded ja varjas koos V. Robi ja T. K. raamatupidamise dokumente Maksu- ja Tolliameti eest järgmiselt. 05.04.2016 teatas Maksu- ja Tolliamet, et alustab V. OÜ käibe- ja tulumaksukontrolli ja 06.04.2016 andis MTA OÜ-le V. korralduse teabe andmiseks ja dokumentide esitamiseks. V. Robi otsustas OÜ-st V. loobuda ning likvideerijate abil vabaneda äriühingust koos maksukohustustega riigi ees ja äriühingu raamatupidamisdokumentidest. V. Robi võttis täpselt kindlaks tegemata ajal ühendust probleemsete ettevõtete likvideerija T. K., et viimane võtaks temalt OÜ V. üle eesmärgiga teha 3.isikutele võimatuks raamatupidamisdokumentidega tutvumise ning äriühingu varalisest seisundist ülevaate saamise ning lõpetada äriühingu tegevus. XX.XX.XXXX sõlmisid OÜ V. ainuosanik V. Robi ja M. OÜ (registrikood XXX), mida esindas juhatuse liige T. K., osaühingu osa müügilepingu, millega M. OÜ sai OÜ V. ainuosanikuks ning äriühingu uueks aadressiks sai XX.XX.XXXX XXX. Tegelikult ei ole OÜ . mitte kunagi ja OÜ V. alates 22.04.2016 sellel aadressil tegutsenud. Seejärel 05.05.2016 korraldas T. K. OÜ V. likvideerijaks J. Kittuse ning 06.05.2016 teatas T. K. MTA 26.04.2016 nõudele vastates, et on dokumendid likvideerijale üle andnud, kuigi tegelikkuses T. K. OÜ V. raamatupidamisdokumente J. Kittusele ei edastanud. OÜ V. osade ostmisega ja juhatuse liikmeks saamisega, OÜ V. raamatupidamisdokumentide enda valdusse võtmisega ning nende säilitamata jätmisega ning J. Kittuse likvideerijaks määramisega, aitasid T. K. ja J. Kittus V. Robil varjata OÜ V. raamatupidamisdokumente ja rikkuda RPS §-st 4 tulenevat kohustust säilitada raamatupidamise dokumente. MTA esitas MKS § 59 lg 2 p 1 ja 60 lg 1 alusel veel 13.05.2016, 07.06.2016 ja 14.09.2016 V. OÜ-le korraldused dokumentide esitamiseks, kuid V. Robi, T. K. ja J. Kittus dokumente jätkuvalt MTA-le ei esitanud, takistades maksuhalduril OÜ V. majandustegevusest ja varalisest seisundist ülevaate saamist. Tulenevalt asjaolust, et J. Kittus oli V. OÜ likvideerijana vastutav raamatupidamise korraldamise ja raamatupidamise dokumentide säilitamise eest, oli J. Kittus likvideerijaks saades kohustatud tagama raamatupidamise korraldamise jätkumise ja dokumentide säilitamise ning selleks võtma kasutusele vastavad meetmed, eelkõige nõudma raamatupidamisdokumentide endale üle andmist ning minimaalselt kontrollima, et raamatupidamise dokumentide säilitamiseks on tarvitusele võetud piisavad meetmed. V. OÜ likvideerijaks saades ei nõudnud J. Kittus eelmiselt juhatuse liikmelt T. K. raamatupidamisdokumentide üleandmist ega teinud kõike endast olenevat selleks, et saada enda kontrolli alla V. OÜ raamatupidamine ning saada ülevaadet V. OÜ majanduslikust seisust, varadest ja raamatupidamisest, jättes sel viisil täitmata oma kohustuse korraldada V. OÜ raamatupidamist. 8
(17)ÄS § 187 lg 1 kohaselt peab juhatuse liige täitma oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. Asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) § 80 lg 1 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Raamatupidamisdokumendid on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 57 lg 1 tulenevalt osaühingu päraldised ning TsÜS § 57 lg 3 kohaselt peaasjaga seotud õigused ja kohustused laienevad ka päraldisele, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eeldatakse, et asja võõrandamise või koormamise kohustus hõlmab ka asja päraldisi. Seega peale T. K. juhatuse liikme volituste lõppemist, lõppes tal õiguslik alus vallata V. OÜ raamatupidamisdokumente. Saades OÜ V. likvideerijaks, oleks Jan Kittus pidanud ÄS § 183 tuleneva kohustuse täitmiseks esitama T. K. vastu AÕS § 80 lg 2 tuleneva nõude raamatupidamisdokumentide väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. Kui nõude suulisel esitamisel see jäetakse täitmata, eeldab korraliku ettevõtja hoolsusega kohustuse täitmine juhatuse liikme poolt kirjaliku nõude esitamist ning kirjaliku nõude täitmata jätmisel hagi esitamist tsiviilkohtusse raamatupidamisdokumentide ebaseaduslikust valdusest enda valdusse väljanõudmiseks. J. Kittus jättis T. K. kirjaliku nõude esitamata ega pöördunud hagiga kohtusse raamatupidamisdokumentide väljanõudmiseks. Samuti ei kontrollinud Jan Kittus kas ja kuidas V. raamatupidamise dokumente säilitatakse jättes kasutusele võtmata vajalikud meetmed kindlustamaks dokumentide säilitamise. ÄS § 187 lg 1 kohaselt peab juhatuse liige ja ÄS § 209 lg 1 kohaselt likvideerija, kellel on kõik juhatuse liikme õigused ja kohustused, täitma oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. V. Robi ja T. K. OÜ V. juhatuse liikmetena ning J. Kittus likvideerijana vastutavad raamatupidamise korraldamise ja raamatupidamise dokumentide säilitamise eest ning on kohustatud võtma tarvitusele meetmed nende nõuete täitmise tagamiseks. V. Robi, T. K. ja J. Kittuse raskendasid maksuhaldurile raamatupidamisdokumentide esitamata jätmise, dokumentide varjamise ja raamatupidamise säilitamise kohustuse rikkumisega ülevaate saamist raamatupidamiskohustuslase varalisest seisundist.

§ 13

lg 1 kohaselt vastutab isik tegevusetuse eest, kui ta oli õiguslikult kohustatud tegutsema. Veel süüdistatakse J. Kittust selles, et tema olles F. I. OÜ (registrikood XXX, likvideerimisel alates 22.09.2015) likvideerija alates 22.09.2015, kellel on ÄS § 209 lg 1 kohaselt kõik juhatuse liikme õigused ja kohustused ning kes on äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 180 lg 1 kohaselt äriühingut esindav ja juhtiv organ ning ÄS § 183 kohaselt raamatupidamist korraldav isik oli raamatupidamise seaduse § 2 lg 2 mõistes vastutav raamatupidamiskohustuslase F. I. OÜ raamatupidamise korraldamise eest ning kohustatud täitma raamatupidamise seaduse § 4 sätestatud raamatupidamise korraldamise põhinõudeid, s.o 1) korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, finantstulemusest ja rahavoogudest; 2) dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid; 3) kirjendama algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites; 4) koostama ja esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras; 5) säilitama raamatupidamise dokumente. 9

(17)F. I. OÜ likvideerijana jättis Jan Kittus grupis koos juhatuse liikme T. K. täitmata raamatupidamise seaduse § 4 raamatupidamise nõuded ja varjas koos V. Robi ja T. K. raamatupidamise dokumente Maksu- ja Tolliameti eest järgmiselt. V. Robi otsustas OÜ-st F. I. loobuda ja likvideerijate abil vabaneda äriühingust koos maksukohustustega riigi ees ja äriühingu raamatupidamisdokumentidest. Selleks võttis V. Robi OÜ F. I. juhatuse liikmena täpselt kindlaks tegemata ajal ühendust probleemsete äriühingute likvideerija T. K., et viimane võtaks temalt OÜ F. I. üle eesmärgiga kaotada äriühingu raamatupidamine, teha seeläbi 3.isikutele võimatuks raamatupidamisdokumentidega tutvumise ning äriühingu varalisest seisundist ülevaate saamise. XX.XX.XXXX sõlmisid F. I. OÜ ainuosanik V. Robi ja M. OÜ (registrikood XXX), mida esindas juhatuse liige T. K., osaühingu osa müügilepingu, millega M. OÜ sai F. I. OÜ ainuosanikuks ning äriühingu juhatuse liikmeks sai 18.08.2015 T. K. ning äriühingu uueks aadressiks sai XXX. Tegelikult ei ole OÜ M. mitte kunagi ja OÜ F. I. alates 18.08.2015 sellel aadressil tegutsenud. 28.08.2015 andis MTA korralduse F. I. OÜ esindusõigusliku isiku ilmumiseks MTA-sse teabe ja dokumentide esitamiseks. Kui MTA esitas F. I. OÜ-le 28.08.2015 korralduse teabe andmiseks ja dokumentide esitamiseks, siis V. Robi ja T. K. korraldust ei täitnud. Selle asemel korraldas T. K. J. Kittuse OÜ F. Info likvideerijaks saamise alates 22.09.2015. T. K. F. I. OÜ dokumente likvideerijale üle ei andnud. 04.04.2016 alustas Maksu- ja Tolliamet OÜ F. I. maksustamisperioodi jaanuar kuni detsember 2015 käibe- ja tulumaksu kontrolli. Takistamaks MTA tegevust varjasid V. Robi, T. K. ja J. Kittus OÜ F. I. üksikjuhtumi kontrolli käigus maksuameti ees OÜ F. I. raamatupidamisdokumente ja teavet jättes täitmata MKS § 59 lg 2 p 1 ja 60 lg 1 alusel MTA poolt esitatud 13.05.2016, 07.06.2016, 04.04.2016, 04.07.2016 ja 13.09.2016 korraldused teabe andmiseks ja dokumentide esitamiseks, millega takistasid olulisel määral ülevaate saamist F. I. OÜ majandustegevusest ja varalisest seisundist. Tulenevalt asjaolust, et J. Kittus oli F. I. OÜ likvideerijana vastutav raamatupidamise korraldamise ja raamatupidamise dokumentide säilitamise eest, oli J. Kittus likvideerijaks saades kohustatud tagama raamatupidamise korraldamise jätkumise ja dokumentide säilitamise ning selleks võtma kasutusele vastavad meetmed, eelkõige nõudma raamatupidamisdokumentide endale üle andmist ning minimaalselt kontrollima, et raamatupidamise dokumentide säilitamiseks on tarvitusele võetud piisavad meetmed. F. I. OÜ likvideerijaks saades ei nõudnud J. Kittus eelmiselt juhatuse liikmelt T. K. raamatupidamisdokumentide üleandmist ega teinud kõike endast olenevat selleks, et saada enda kontrolli alla F. I. OÜ raamatupidamine ning saada ülevaadet F. I. OÜ majanduslikust seisust, varadest ja raamatupidamisest, jättes sel viisil täitmata oma kohustuse korraldada F. I. OÜ raamatupidamist. ÄS § 187 lg 1 kohaselt peab juhatuse liige täitma oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. Asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) § 80 lg 1 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Raamatupidamisdokumendid on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 57 lg 1 tulenevalt osaühingu päraldised 10
(17)ning TsÜS § 57 lg 3 kohaselt peaasjaga seotud õigused ja kohustused laienevad ka päraldisele, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eeldatakse, et asja võõrandamise või koormamise kohustus hõlmab ka asja päraldisi. Seega peale T. K. juhatuse liikme volituste lõppemist, lõppes tal õiguslik alus vallata F. I. OÜ raamatupidamisdokumente. Saades OÜ F. I. likvideerijaks, oleks Jan Kittus pidanud ÄS § 183 tuleneva kohustuse täitmiseks esitama T. K. vastu AÕS § 80 lg 2 tuleneva nõude raamatupidamisdokumentide väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. Kui nõude suulisel esitamisel see jäetakse täitmata, eeldab korraliku ettevõtja hoolsusega kohustuse täitmine juhatuse liikme poolt kirjaliku nõude esitamist ning kirjaliku nõude täitmata jätmisel hagi esitamist tsiviilkohtusse raamatupidamisdokumentide ebaseaduslikust valdusest enda valdusse väljanõudmiseks. J. Kittus jättis T. K. kirjaliku nõude esitamata ega pöördunud hagiga kohtusse raamatupidamisdokumentide väljanõudmiseks. Samuti ei kontrollinud Jan Kittus kas ja kuidas F. I. OÜ raamatupidamise dokumente säilitatakse jättes kasutusele võtmata vajalikud meetmed kindlustamaks dokumentide säilitamise. ÄS § 187 lg 1 kohaselt peab juhatuse liige ja ÄS § 209 lg 1 kohaselt likvideerija, kellel on kõik juhatuse liikme õigused ja kohustused, täitma oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. V. Robi ja T. K. F. Info OÜ juhatuse liikmena ja J. Kittus likvideerijana vastutavad raamatupidamise korraldamise ja raamatupidamise dokumentide säilitamise eest ning on kohustatud võtma tarvitusele meetmed nende nõuete täitmise tagamiseks. V. Robi, T. K. ja J. Kittuse raskendasid maksuhaldurile raamatupidamisdokumentide esitamata jätmisega, dokumentide varjamise ja raamatupidamise säilitamise kohustuse rikkumisega ülevaate saamist raamatupidamiskohustuslase varalisest seisundist.

§ 13

lg 1 kohaselt vastutab isik tegevusetuse eest, kui ta oli õiguslikult kohustatud tegutsema. Sellega pani Jan Kittus toime

§ 13

lg 1 - 3811 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so raamatupidamise korraldamise nõuete teadva rikkumise ja teadvalt raamatupidamisdokumentide ebaseadusliku varjamise. Vallo Robi süüdistatakse selles, et tema et tema, olles OÜ V. (registrikood XXX, likvideerimisel alates 04.05.2016) juhatuse liige ajavahemikul 11.02.2003 – 22.04.2016, kes on äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 180 lg 1 kohaselt äriühingut esindav ja juhtiv organ ning ÄS § 183 kohaselt raamatupidamist korraldav isik oli raamatupidamise seaduse § 2 lg 2 mõistes vastutav raamatupidamiskohustuslase V. OÜ raamatupidamise korraldamise eest ning kohustatud täitma raamatupidamise seaduse § 4 sätestatud raamatupidamise korraldamise põhinõudeid, s.o korraldamise põhinõudeid 11) korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, finantstulemusest ja rahavoogudest; 12) dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid; 13) kirjendama algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites; 11

(17)14) koostama ja esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras; 15) säilitama raamatupidamise dokumente. 05.04.2016 teatas Maksu- ja Tolliamet, et alustab V. OÜ käibe- ja tulumaksukontrolli ja 06.04.2016 andis MTA OÜ-le V. korralduse teabe andmiseks ja dokumentide esitamiseks. V. Robi otsustas OÜ-st V. loobuda ning likvideerijate abil vabaneda äriühingust koos maksukohustustega riigi ees ja äriühingu raamatupidamisdokumentidest. V. Robi võttis täpselt kindlaks tegemata ajal ühendust probleemsete ettevõtete likvideerija T. K., et viimane võtaks temalt OÜ V. üle eesmärgiga teha 3.isikutele võimatuks raamatupidamisdokumentidega tutvumise ning äriühingu varalisest seisundist ülevaate saamise ning lõpetada äriühingu tegevus. 20.04.2016 sõlmisid OÜ V. ainuosanik V. Robi ja M. OÜ (registrikood XXX), mida esindas juhatuse liige T. K., osaühingu osa müügilepingu, millega M. OÜ sai OÜ V. ainuosanikuks ning äriühingu uueks aadressiks sai 22.04.2016 XXX. Tegelikult ei ole OÜ M. mitte kunagi ja OÜ V. alates 22.04.2016 sellel aadressil tegutsenud. Seejärel 05.05.2016 korraldas T. K. OÜ V. likvideerijaks J. Kittuse ning 06.05.2016 teatas T. K. MTA 26.04.2016 nõudele vastates, et on dokumendid likvideerijale üle andnud, kuigi tegelikkuses T. K. OÜ V. raamatupidamisdokumente J. Kittusele ei edastanud. OÜ V. osade ostmisega ja juhatuse liikmeks saamisega, OÜ V. raamatupidamisdokumentide enda valdusse võtmisega ning nende säilitamata jätmisega ning J. Kittuse likvideerijaks määramisega, aitas T. K. V. Robil varjata OÜ V. raamatupidamisdokumente ja rikkuda RPS §-st 4 tulenevat kohustust säilitada raamatupidamise dokumente. MTA esitas MKS § 59 lg 2 p 1 ja 60 lg 1 alusel veel 13.05.2016, 07.06.2016 ja 14.09.2016 V. OÜ-le korraldused dokumentide esitamiseks, kuid V. Robi, T. K. ja J. Kittus dokumente jätkuvalt MTA-le ei esitanud, takistades maksuhalduril OÜ V. majandustegevusest ja varalisest seisundist ülevaate saamist. ÄS § 187 lg 1 kohaselt peab juhatuse liige ja ÄS § 209 lg 1 kohaselt likvideerija, kellel on kõik juhatuse liikme õigused ja kohustused, täitma oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. V. Robi ja T. K. OÜ V. juhatuse liikmetena ning J. Kittus likvideerijana vastutavad raamatupidamise korraldamise ja raamatupidamise dokumentide säilitamise eest ning on kohustatud võtma tarvitusele meetmed nende nõuete täitmise tagamiseks. V. Robi, T. K. ja J. Kittuse raskendasid maksuhaldurile raamatupidamisdokumentide esitamata jätmise, dokumentide varjamise ja raamatupidamise säilitamise kohustuse rikkumisega ülevaate saamist raamatupidamiskohustuslase varalisest seisundist. Veel süüdistatakse V. Robi selles, et tema olles F. I. OÜ (registrikood XXX, likvideerimisel alates 22.09.2015) juhatuse liige ajavahemikul 22.05.2008 – 18.08.2015, kes on äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 180 lg 1 kohaselt äriühingut esindav ja juhtiv organ ning ÄS § 183 kohaselt raamatupidamist korraldav isik oli raamatupidamise seaduse § 2 lg 2 mõistes vastutav raamatupidamiskohustuslase F. I. OÜ raamatupidamise korraldamise eest ning kohustatud 12
(17)täitma raamatupidamise seaduse § 4 sätestatud raamatupidamise korraldamise põhinõudeid, s.o 6) korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, finantstulemusest ja rahavoogudest; 7) dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid; 8) kirjendama algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites; 9) koostama ja esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras; 10) säilitama raamatupidamise dokumente. V. Robi otsustas OÜ-st F. I. loobuda ja likvideerijate abil vabaneda äriühingust koos maksukohustustega riigi ees ja äriühingu raamatupidamisdokumentidest. Selleks võttis V. Robi OÜ F. I. juhatuse liikmena täpselt kindlaks tegemata ajal ühendust probleemsete ettevõtete likvideerija T. K., et viimane võtaks temalt OÜ F. I. üle eesmärgiga kaotada äriühingu raamatupidamine, teha seeläbi 3.isikutele võimatuks raamatupidamisdokumentidega tutvumise ning äriühingu varalisest seisundist ülevaate saamise. 13.08.2015 sõlmisid F. I. OÜ ainuosanik V. Robi ja M. OÜ (registrikood XXX), mida esindas juhatuse liige T. K., osaühingu osa müügilepingu, millega M. OÜ sai F. I. OÜ ainuosanikuks ning äriühingu juhatuse liikmeks sai 18.08.2015 T. K. ning äriühingu uueks aadressiks sai XXX. Tegelikult ei ole OÜ M. mitte kunagi ja OÜ F. I. alates 18.08.2015 sellel aadressil tegutsenud. 28.08.2015 andis MTA korralduse F. I. OÜ esindusõigusliku isiku ilmumiseks MTA-sse teabe ja dokumentide esitamiseks. Kui MTA esitas F. I. OÜ-le 28.08.2015 korralduse teabe andmiseks ja dokumentide esitamiseks, siis V. Robi ja T. K. korraldust ei täitnud. Selle asemel korraldas T. K. J. Kittuse OÜ F. I. likvideerijaks saamise alates 22.09.2015. T. K. F. I. OÜ dokumente likvideerijale üle ei andnud. 04.04.2016 alustas Maksu- ja Tolliamet OÜ F. I. maksustamisperioodi jaanuar kuni detsember 2015 käibe- ja tulumaksu kontrolli. Takistamaks MTA tegevust varjasid V. Robi, T. K. ja J. Kittus OÜ F. I. üksikjuhtumi kontrolli käigus maksuameti ees OÜ F. I. raamatupidamisdokumente ja teavet jättes täitmata MKS § 59 lg 2 p 1 ja 60 lg 1 alusel MTA poolt esitatud 13.05.2016, 07.06.2016, 04.04.2016, 04.07.2016 ja 13.09.2016 korraldused teabe andmiseks ja dokumentide esitamiseks, millega takistasid olulisel määral ülevaate saamist F. I. OÜ majandustegevusest ja varalisest seisundist. ÄS § 187 lg 1 kohaselt peab juhatuse liige ja ÄS § 209 lg 1 kohaselt likvideerija, kellel on kõik juhatuse liikme õigused ja kohustused, täitma oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. V. Robi ja T. K. F. I. OÜ juhatuse liikmena ja J. Kittus likvideerijana vastutavad raamatupidamise korraldamise ja raamatupidamise dokumentide säilitamise eest ning on kohustatud võtma tarvitusele meetmed nende nõuete täitmise tagamiseks. V. Robi, T. K. ja J. Kittuse raskendasid maksuhaldurile raamatupidamisdokumentide esitamata jätmisega, dokumentide varjamise ja raamatupidamise säilitamise kohustuse rikkumisega ülevaate saamist raamatupidamiskohustuslase varalisest seisundist. 13
(17)Sellega pani Vallo Robi toime

§ 3811

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so raamatupidamise korraldamise nõuete teadva rikkumise ja teadvalt raamatupidamisdokumentide ebaseadusliku varjamise. Kokkulepete sisu Jan Kittus:

§-s 13 lg 1 – 3811 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 100 päevamäära rahalist karistust, so 1000 eurot.

§ 65

lg 2 alusel moodustada liitkaristus käesoleva kokkuleppe alusel mõistetud rahalise karistuse ja 19.08.2016.a. Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja otsusega mõistetud 11 kuu ja 16 päeva pikkuse vangistusega, mida

§ 74alusel ei pööratud täitmisele 3 aasta pikkuse katseajaga.

Tartu Maakohtu 19.08.2016.a. kohtuotsusega mõistetud 11 kuu ja 16 päeva pikkune vangistus, mida ei pööratud täitmisele

§ 74

lg 1,3 alusel 3 aasta pikkuse katseajaga jääb kehtima 19.08.2016 Tartu Maakohtu otsusega määratud järgmistel tingimustel.

§ 74

lg 1 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Jan Kittus ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu, täidab määratud kohustusi ning

§ 75

lg-s 1 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: elab kohtu määratud alalises elukohas – XXX; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 78p 1 kohaselt lugeda katseaja alguseks kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o.

19.08.2016.

§ 64

lg 2 alusel määrata, et käesoleva kokkuleppe alusel mõistetav rahaline karistus viiakse täide iseseisvalt.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 2 päeva, millele vastab 6 rahalise karistuse päevamäära. Lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 94 päevamäära rahalist karistust, so 940 eurot.

§ 66lg 1 alusel arvestades J.

Kittuse varalist seisundit, määrata rahalise karistuse kandmine ositi 12 osas järgmiselt: kohtuotsuse jõustumisele järgneval esimesel kuul maksta 82 eurot ja 11 järgneval kuul 78 eurot riigi tuludesse.

§ 491

lg 1 alusel määrata Jan Kittusele lisakaristusena ettevõtluskeeld 5 aastaks, keelates J. Kittusel olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ja prokurist ning muul viisil osaleda juriidilise isiku juhtimises. Kriminaalmenetluse kulud on KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 240 eurot (II kd tl 211-212) ja 60 eurot, kokku 300 eurot, ja kohtumenetluses süüdimõistva kohtuotsuse korral KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi kaasnev sundraha 810 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel vähendada menetluskulusid poole võrra. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud kuuluvad hüvitamisele ositi 12 kuu jooksul. Vallo Robi:

§-s 3811 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 5 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 1 päev ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 4 kuud ja 29 päeva 14

(17)vangistust.

§ 65

lg 1 ja 64 lg 1 alusel lugeda käesoleva kokkuleppe alusel mõistetud karistus kaetuks Tartu Maakohtu 18.04.2019 otsusega mõistetud kärsitusega 2 aastat 9 kuud ja 26 päeva ning mõista lõplikuks karistuseks 2 aasta 9 kuud ja 26 päeva vangistust.

§ 65

lg 3 alusel vabastada Vallo Robi mõistetud liitkaristusest tingimisi Tartu Maakohtu 18.04.2019 otsusega määratud tingimustel, mis on järgmised:

§ 74

lg 1 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Vallo Robi ei pane 3 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu, täidab määratud kohustusi ning

§ 75

lg-s 1 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: elab kohtu määratud alalises elukohas XXX; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p-de 2 ja 21 alusel määrata Vallo Robile käitumiskontrolli ajaks järgmised kohustused: mitte tarvitada alkoholi ja mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid ained, va temale arsti ettekirjutusel määratud psühhotroopsed ravimid. Katseaja alguseks lugeda 18.04.2019. Tartu Maakohtu 18.04.2018 otsusega kohaldatud lähenemiskeeld jääb kehtima järgmiselt: kohaldada KrMS § 3101 lg 1 ja VÕS § 1055 lg 1 alusel Vallo Robile lähenemiskeeldu O. K. suhtes 1 aastaks, keelates Vallo Robil suhelda O. K. nii vahetult kui ka kaugsidevahendite teel, mh keelates Vallo Robil O. K. telefoniga helistada ja temale sõnumeid saata, saata O. K. lihtvõi elektronkirju, saata O. K. sõnumeid interneti suhtluskeskkondade (Facebook, Instagram vms) kaudu, viibida O. K. lähemal kui 100 meetrit, va riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse astuste ruumid, ja viibida lähemal kui 100 meetrit O. K. elukohale.

§ 491

lg 1 alusel määrata Vallo Robile lisakaristusena ettevõtluskeeld 1 aastaks, keelates V. Robi olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ja prokurist ning muul viisil osaleda juriidilise isiku juhtimises. Kriminaalmenetluse kuludeks on kohtumenetluses süüdimõistva kohtuotsuse korral KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi kaasnev sundraha 810 eurot, mis jätta välja mõistmata, kuivõrd sundraha on välja mõistetud Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 18.04.2019 otsusega. Muud menetluskulud puuduvad. Kohtu seisukoht kokkulepete osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkuleppeid sõlmides said süüdistatavad Jan Kittus ja Vallo Robi aru kokkulepete sisust ja nõustusid nendega. Kohtuistungil kinnitasid süüdistatavad Jan Kittus ja Vallo Robi, et kokkulepete sõlmimine oli nende vaba tahe. Süüdistatavad nõustusid nii toimepandud tegude, nende kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud karistustega. Süüdistatavad kinnitasid, et on teadlikud menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustusid menetluskulude tasumisega. Prokurör, süüdistatavad Jan Kittus ja Vallo Robi ning süüdistatav Vallo Robi kaitsja Ivo Kütt jäid sõlmitud kokkulepete juurde ning palusid need otsuse tegemisel aluseks võtta. 15

(17)Kohtuliku arutamise ja süüdistatavate selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatavate poolt kokkulepete sõlmimine on olnud nende tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatavate, nende kaitsjate ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepped järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse süüdi tunnistada Vallo Robi

§ 3811

lg 1 järgi ja Jan Kittuse süüdistuses

§ 13

lg 1 –

§ 3811lg 1 järgi ning mõista nendele karistused vastavalt sõlmitud kokkulepetele.

Kohtu seisukoht menetluskulude osas Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Vallo Robi menetluskuluks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 810 eurot (alates

  1. jaanuarist 2019.a on kuupalga alammäär 540 eurot). Riigikohtu
  2. mai 2011 kohtuotsuses nr 3-1-1-24-11 on kriminaalkolleegium asunud seisukohale, et kriminaalasjades, milles mõistetakse karistus kuritegude hiljem tuvastatud kogumi eest, tuleb sundraha väljamõistmise küsimuse lahendamisel lähtuda alati konkreetsest kriminaalmenetlusest. Riigikohtu kriminaalkolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et kriminaalasjad tuleb üldjuhul ühendada, kui tuvastatakse, et kriminaalasjade eraldi arutamine võib viia süüdistatava suhtes ebaseadusliku või põhjendamatu kohtulahendi tegemiseni või kui sellega rikutaks isiku õigust ausale ja õiglasele menetlusele. Eriti oluline on kriminaalasjade ühendamine süüdimõistmise korral isiku süü suurusele vastava karistuse ja vajadusel kohase liitkaristuse mõistmiseks (Riigikohtu
  3. aprilli
  4. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-18-11). Seega, kui isiku suhtes jäetakse põhjendamatult kriminaalasjad ühendamata, siis ei ole õigustatud sundraha kahekordne väljamõistmine ja teistkordne väljamõistmine ei ole KrMS § 179 lg-st 2 tulenevalt enam õigustatud. Kuivõrd Vallo Robilt on sundraha Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 18.04.2019.a otsusega juba välja mõistetud, siis käesoleva kohtuotsusega ei ole põhjendatud Vallo Robilt sundraha välja mõistmine järgides eelmärgitud Riigikohtu seisukohta. Jan Kittuse menetluskuluks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 300 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 810 eurot (alates
  5. jaanuarist 2019.a on kuupalga alammäär 540 eurot). Jan Kittus taotles menetluskulude vähendamist ja nende tasumise ajatamist 12 kuuks, kinnitades, et talle on jõukohane tasuda igakuiselt menetluskulu katteks 46,25 eurot. Kohus leiab, et kõigi menetluskulude täismahus ja korraga hüvitamine käib süüdistatavale tema sissetulekuid arvestades ilmselgelt üle jõu. 16

(17)KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus Jan Kittuse kaitsjatasust ja sundrahast poole, so vastavalt 150 eurot ja 405 eurot riigi kanda. Kohus on seisukohal, et arvestades Jan Kittuse varalist seisundit ning resotsialiseerumisväljavaateid, on põhjendatud anda KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel süüdistatavale võimalus tasuda menetluskulu kokku 555 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik 17
(17)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.