alusel teeb kohus Lebedevi suhtes õigeksmõistva otsuse episoodides 25.11.2016 ja 26.11.2016.a. Kohtuistungil süüdistatav Jevgeni Lebedev ennast süüdi ei tunnistanud ning seletas, et töötab xxxx alates 2010.aastast, on saanud vastava väljaõppe. Agressiivse kliendi suhtes kasutab füüsilist jõudu, purjus klientide suhtes on enesekaitseks kasutanud pipragaasi. Üleliigset, põhjendamatult suurt jõudu ei ole kasutanud. Xxxxis töötas 2016.augustikuust. 08.10.2016 sündmuse käigus sai ise vigastada ja pöördus arsti poole, arstitõendi oli esitanud uurija R.Al. Saali lõpus paremal toimus kaklus: agressiivne mees lõi teist meest 3-4 korda rusikaga näkku, ta saatis agressiivse mehe garderoobi, mees üritas käsi lahti saada, üritas parema käega kõhtu lüüa. Garderoobis käskis ta mehel lahkuda, mees keeldus ja hakkas tõukama, oli vaja ta kinni pidada, sest mees oli ohtlik kõigile. Hoidis meest kinni 10 minutit: käed selja taha ja viis välja, mees hakkas vastu, ta võttis kõrist kinni ja pani pikali, et oleks võimalik käerauad panna kuni Xxxx saabumiseni. Üksinda oli raske meest pikali kinni hoida, noormees valges särgis tahtis teda ka rünnata, 2 neiut filmisid. Lahti lasta ei tohtinud. Ei teadnud millist käitumist oodata. Mees rikkus saalis korda, ründas turvatöötajat – oli õigus kinni pidada. 28.10.2016 episoodis üks noormees magas, reeglite kohaselt tuleb ta kõrtsist välja talutada. Ta tegi noormehele märkuse, noormees vastas, et joob joogi lõpuni ja lahkub ning istus trepile. Noormees peeti kinni ja üritati kõrtsist välja saata, noormees ei kuulanud ja käitus agressiivselt, sõimas ebatsensuurselt ja keeldus lahkumast. Ta fikseeris noormehe vasaku käe ja hakkas saatma väljapääsu poole, esimese ukse juures 5 sõpra üritasid teda rünnata, noormeest lahti rebida, karjusid ja tõukasid teda ja I (M). Kui seltskond oli välja saadetud, siis üritas seltskond uksest sisse murda, kõrtsile kahju tekitada – tõmbasid ja lõid vastu ust, I tegi ukse lahti ja lasi gaasiga selle isiku pihta, kes üritas ust lahti murda. 6-7 inimest üritasid jõuga sisse saada, riided olid neil käes, ei olnud põhjust tagasi tulla, ainult arvete klaarimiseks. Sündmuse kohta koostas I ettekande. 2 21.01.2017 hoidis ta inimest kinni, sest mees läks klubi vara kallale: inimesed läksid välja suitsetama ning tagasi sisenemisel palus ta pileti osta, näidates vastavat silti ukse peal. Mees ei kuulanud, haaras piletid karbist, ta pani mehe pikali ja hoidis kuni Xxxx patrulli saabumiseni. J B ta ütles, et viimane keelaks soomlasel filmimise. 6-7 korda sai mehele öeldud, et pilet tuleb osta, enam leebemat varianti ei saanud kasutada, kui mees piletid karbist haaras. Mehel vigastusi ei tekkinud, tõusis püsti, palus vabandust, surusid kätt kui politsei tuli. Kohtuistungil esitatud ja uuritud tõendid Riigikohus on ühemõtteliselt märkinud otsuses nr 3-1-1-22-10, et kriminaalasjas kogutud tõendite ja ülekuulatud isikute ütluste taasesitamine või refereerimine kohtuotsuses ei ole vajalik, kohus toob välja uuritud tõendid, millistele tugineb hinnangu andmisel: Kohtuistungil kuulati ära järgmised, isikulised tõendiallikad: 08.10.2016 episoodis tunnistaja S I (Xxxx xxxx), tunnistajad D S ja K V, kannatanu A.Pi ütlused avaldati
lg 1 p 3 alusel, sest terviseseisundi tõttu ei ole võimeline ütlusi andma; 28.10.2016 episoodis - kannatanud M V, V N, J N, K S, M T, E V, tunnistajad M J ja K K, E T ja M I (Xxxx xxxx); 21.01.2017 episoodis andsid ütlusi kannatanu V P ning tunnistajad T P H, tunnistajad O E (xxxx), I T (kaitsja taotlusel); I K (Xxxx xxxx); Tunnistajad V J, A B, J B (Xxxx xxxx). Tunnistajana kaitsja taotlusel kuulati kohtus üle uurija D M, kes kinnitas, et teostas menetlustoiminguid käesolevas kriminaalasjas, kuid üksikasju ja sisu enam ei mäleta. Asjatundjana kuulas kohus ära S Ji (politseinike eriettevalmistuse vaneminstruktor), kes tutvus videosalvestustega ning andis hinnangu turvatöötaja käitumisele. 21.01.2017 kohta: põhireegel on füüsilise kontakti vältimine, eesmärk – distantsi hoidmine, tuleks kutsuda teine turvatöötaja. P haaras piletid, mitte näiteks kõrval laua peal seisnud pudeli, mis oleks olnud ohtlikum tegevus. Lebedev kasutas kägistavvõtet, mis oleks olnud põhjendatud, kui ähvardatakse, vehkides kätega. 08.10.2016 juhtumi kohta: on õigustatud, kui üritab püsti tõusta ja jätkata ründamist. Mees üritab rabeleda, kinnipidamine ja käeraudade panemine oli õigustatud. Tegemist ei olnud käte väänamisega, käsi on lihtsalt fikseeritud, valu ei tekita. Tunnistajate A R ja T T (Xxxx OÜ xxxx) ütluste kohaselt Xxxx ja Xxxx OÜ vahel oli kliendileping, mis lõpetati 2016.detsembrikuus. Xxxx juhtus intsidente gaasi laskmisega ja siis tehti käskkiri (koostas T T) et ei lubata pipragaasi kasutada. Turvatöötajal on õigus kasutada pipragaasi, kui kallale tullakse, rünnatakse või kui on oht elule või tervisele või rikkuja kinnipidamiseks. Turvatöötajatele olid koostatud ametijuhendid. Eesmärk on tagada klientide turvalises ja objekti puutumatus. Tunnistaja J K (Xxxx xxxx, objekt võeti üle alates 2016/2017 aastavahetusest,) seletas kuidas peavad turvatöötajad isiku kinnipidamisel tegutsema, gaasi kasutamine otseselt reguleeritud ei ole, see ei tohi tekitada kahju ülemäärasel viisil. Vahetuse lõpus täidetakse aruandeid, pannakse kirja juhtumid, kas on kasutatud erivahendeid, kutsutud patrulli. Kohus uuris samuti järgmisi kirjalikke tõendeid ja videosalvestusi: Xxxx OÜ dokumendid: gaasi väljastamine /kasutamise kord objektidel/ üritustel, mille kohaselt gaasi kasutamine on keelatud; õiend töökohustusi 08.10.2016 täitnud turvatöötajate kohta; tööleping ja töökohustused, turvatöötaja ametijuhend; samuti 10.12.2016 OÜ Xxxx ja Lebedevi vahel sõlmitud tööleping (asub tööle 31.12.2016), lisana on turvatöötaja funktsionaalsed kohustused ja turvatöötaja kutsetunnistus. 08.10.2016 episoodi filmis telefoniga D S /kestab 4,43 minutit/; Pi läbivaatuse protokoll ja fotod; 08.10 2016 kell 02.34 ja 03.07 Häirekeskusele tehtud kõnede salvestused; 28.10.2016 episoodis on M V telefonikõne salvestus (kutsub politsei kohale ja teatab, et oli löögist pikali); teine kõne (E T helistas) ja kolmas kõne - vajatakse kiirabi; videosalvestus baariletist, kus kell 01.36 M võtab gaasiballoonile sarnase eseme (?) Äratundmiseks esitamise protokollid: K S tundis ära Lebedevi, kes ukse vahelt lasi gaasi näkku; M T tundis ära Lebedevi, kes hakkas baarist välja 3 tõukama; E tundis ära Lebedevi, kes lasi ukse vahelt gaasi; M J tundis ära Lebedevi, kes ajas E baarist välja; K K tundis ära Lebedevi, kes lasi ukse vahelt gaasi. 21.01.2017 episoodis on Xxxxi valvekaamera salvestus eesruumis toimunu kohta ja H telefoniga filmitud videosalvestus, samuti äratundmiseks esitamise protokollid, kus H tundis ära Lebedevi, kes ründas Vt; V.P tundis ära Lebedevi, kes istus tal ukse juures otsas; vahetuse aruanne, kus vahejuhtum kirjas. Samuti on kohtule esitatud kriminaalmenetluse 16230104692 lõpetamise määrus koos lisainfoga jm 08.10.2016 episoodi kohta. Kohtuotsuse põhjendused
lg 1 kohaselt tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mis ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks;
lg 1, 2 järgi ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu ning kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Eelkõige tuleks lähtuda sellistest tõenditest, mis kajastavad sündmustikku reaalselt ja on salvestanud juhtunu asjaolud sõltumata kellegi subjektiivsest arvamusest või hinnangust. Ütluste tõelevastavuse otsustamisel tuleb lähtuda eelkõige objektiivsetest tõenditest ja tuvastatud faktidest. Oluline on ka hinnata ütlustes väljendatud asjaolude "elulist usutavust" ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus. Kohus peab tõendite hindamisel eelkõige lahendama järgmised küsimused: kas kõik kohtule esitatud tõendid on lubatavad, kas tõendite kogumisel on või ei ole rikutud menetlusnorme ning millised vastuolulistest ütlustest on usaldusväärsed. Asitõenditena on vaadeldud D.S ja T.H telefonidega salvestatud videoklippe. Videoklippide hankimise ja videofaili ümbersalvestamise käik on tuvastamata, uurija ei ole fikseerinud, kuidas nimetatud video oli telefonist kriminaaltoimikusse lisatud, ilmselt on tunnistajad esitanud uurijale oma telefoni, kus videoklipid asusid. Kohus peab vajalikuks märkida, et selline videofailide kogumise meetod ei ole kooskõlas kriminaalmenetlusseadusega. Arusaamatu on, milliste tehniliste vahendite abil ja mille alusel koostati asitõendi vaatlusprotokollid. Kahtlemata video on kõige parem teabetalletus,
kohaselt on tõendiks videosalvestus, mis kajastab sündmust tõesti kõige paremini, kuid videoklipi kriminaaltoimikusse lisamine asitõendina peab olema jälgitav, teisisõnu videofaili ületoomine telefonist teisele andmekandjale, nt CD-le või DVD-le ja lisamine kriminaaltoimiku materjalide juurde ei ole võimalik vormistada lihtsalt ühe suvalise, teadmata kust võetud videoklipi asitõendi vaatlusprotokollina. Kuid nimetatud videoklippide vaatamisel on sündmuses osalenud isikud üheselt äratuntavad ning need videoklipid on tõepoolest kõige informatiivsemad tuvastamaks, mis tegelikult inkrimineeritud sündmuste ajal aset leidis. Seetõttu peab kohus esitatud videoklippe asjakohasteks ning tugineb nendele aset leidnud sündmustele hinnangu andmisel. Teised kohtule esitatud tõendid on lubatavad. Hinnang 08.10.2016 episoodis Süüdistatavale on inkrimineeritud järgmine avaliku korra vastane tegevus: peale seda, kui J. Lebedev oli A P’i pikali väänanud ja hoidis A. P’it pikali asendis, väänates A. P’i käsi seljale, lasi I. M gaasilist ainet A. P’ile näo piirkonna, A. P tundis füüsilist valu, peale nimetatud tegevust J. Lebedev ja V. Jis jätkasid isiku maha surumist ja käte väänamist seljale, nimetatud tegevusega tekitasid A. P’ile füüsilist valu ja tervisekahjustuse – kaelal ja kätel verevalumid, silmade punetuse ja paistetuse ning punetavad laigud kaelal. 03.10.2017 lõpetati juhindudes
lg 1, 7 ja § 206 alusel osaliselt kriminaalasi V Jise suhtes ja 20.10.2017 - I M suhtes. Kannatanu A P 05.04.2018 toimunud kohtuistungil ei mäletanud sündmusest enam midagi, sest vahepeal – 26.07.2017 oli sattunud liiklusavariisse, millest tekkisid mäluhäired. Kohus võttis vastu A.Pi poolt kohtueelses menetluses 05.12.2016 antud ütlused (
lg 1 p 3 alusel, sest mäluhäirete tõttu ei ole võimeline ütlusi andma), milliste kohaselt oktoobri alguses oli ta Xxxxis, mäletab halvasti, sest oli alkoholi tarbinud: tantsis ja Sdus suitsuruumi, möödudes välisuksest võttis temast kinni turvatöötaja ja hakkas välja tirima, väänati maha, lasti gaasi näkku. Detaile ei mäleta, üks tüdruk filmis, silmades oli valu. Kirjutas politseis seletuse. Järgmisel päeval oli kael sinine, kätel 4 sinised laigud ja valutasid, näol punetavad laigud. Kedagi ei rünnanud, käib tantsimas, mitte kaklemas. Isiku läbivaatuse protokollis 08.10.2016 kell 04.25 on fikseeritud kannatanu A Pile tekitatud vigastused – hematoom otsmikul paremal pool, silmad punased ja paistes. Tunnistaja D S kinnitas, et 08.10.2016 käis Xxxxis koos K Viga, pärast südaööd nad ootasid baarileti eest teenindamist, neid ei teenindatud, baaridaam võttis tuttavaid vahele. Nad küsisid, palju peab ootama, mille peale baaridaam näitas turvamehele näpuga nende peale, turvamees võttis Kse käed selja taha ja hakkas välja tirima. Tema nõudmise peale lasi turvamees Kse lahti ning nad otsustasid lahkuda. Väljas nad nägid sama turvameest, viimane istus ühel mehel seljas väga pikalt, turvamees lohistas selle mehe uksest välja ja kukutas maha, see mees oli nendega koos baarileti juures seisnud. Mingi hetk oli teine turvamees välja tulnud, kummardas ja lasi gaasi maas lamavale mehele otse näkku, meest kinni hoidnud turvamees sai samuti gaasi näkku. Kõik ümberringi said gaasi näkku. K sai ka gaasi näkku, silmad valutasid. Nad helistasid politseile ja ootasid politseid, kuid kohale jõudis turvaekipaaž ja alles siis turvamees lasi mehe lahti. Filmis oma telefoniga. Asitõendi vaatlusprotokoll kajastab tunnistaja D Si poolt üle antud 08.10.2016 Xxxxis filmitud videosalvestust. Tunnistaja K V kinnitas, et 08.10.2016 käis Xxxxis koos Dga. Kui nad olid baarileti taga järjekorras, võttis baaridaam tuttavaid vahele ja ta lõpuks küsis, kas neid ka teenindatakse. Baaridaam vihastas ja näitas turvamehele näpuga nende peale, mispeale turvamees väänas tal käed selja taha ja hakkas välja viima, selgitusi ei kuulatud. D hakkas teda kaitsma, nad ei soovinud lahkuda, sest olid pileti ostnud, bändi ei saanudki kuulata. Lõpuks loobusid, see oli alandav, nad läksid õue suitsetama, väljas olid ka kaks turvameest (üks nendest oli see, kes ta baarileti juurest ära viis) ja üks mees väänati maha asfaldile, mees karjus, et lasku lahti, ta läheb koju. Ta astus mehe kaitseks välja. D filmis telefoniga toimunut, tema kutsus politsei. Tunnistaja S I kinnitas, et Xxxx xxxx käis sündmuskohal 08.10.2016: asutusele ebasoovitava isiku viisid välja kõrtsi töötajad. Kohapeal nägi, et agressiivne mees oli pipragaasi saanud. 3 naisterahvast filmisid ja väitsid, et meest oli põhjuseta välja visatud. Ta kutsus politsei ja kiirabi, mees sõitis politseiga ütlusi andma, kiirabi väljakutse tühistas. Turvatöötajal valutas käsi. Asitõendiks oleva helifaili vaatlusprotokolli kohaselt 08.10.2016 naishääl helistab Häirekeskusesse ja teatab, et turvamees on inimese kallal ja lasti gaasi näkku. 3 minuti pärast helistab meeshääl (Xxxx töötaja I) ja teatab turvatöötaja ründamisest: joobes meesterahvas tuli kohalikele turvatöötajatele kallale, viimased kasutasid gaasi. Tunnistaja V Jis kinnitas, et 08.10.2016 töötas turvamehena Xxxxis koos Lebedevi ja Mga. Üks meesterahvas oli agressiivne, alustas kaklust, palusid tal lahkuda, kuid mees keeldus väljumast, ta sai sellest teada raadiosaatja kaudu. Ta läks õue (kutsuti), seal oli täielik segadus, Lebedev oli kinni pidanud selle mehe, kes kakles. Tema käitus nii, et temale endale traumat ei tekitataks. Kinnipeetud mehe sõbrad olid argessiivsed, vehkisid rusikatega. Enne seda ka raadio teel sai teada, et saalis oli kaklus. Keegi kasutas gaasi, aga mitte tema, temal pole kunagi gaasiballooni olnud. Kui on oht elule, siis võis gaasi kasutada. Lahkus töölt selle sama sündmuse pärast veel enne katseaja lõppemist. Ei ole näinud, et Lebedev oleks gaasi kasutanud. Tunnistaja I M kinnitas, et töötas Xxxxis koos Lebedeviga, 2016 oktoobris juhtus üks intsident, kus kakluse (tantsuplatsi nurga taga) tõttu paluti kliendil lahkuda. Viimane soovis jopet kätte saada, sai kätte ja siis soovis baari edasi jääda. Lebedev hoidis kliendil kätest kinni, et baarist välja viia, väljas nad juba kukerpallitasid, olid maas pikali. Klient tahtis kakelda või puikles vastu, Lebedev hoidis käsi kinni, sest klient kogu aeg rabeles, ei rahunenud, tahtis püsti tõusta. Teine mees ütles ka, et lasku lahti, arvas, et lähebki kakluseks. Kuna klient tahtis käed käiku lasta, lasi tema gaasi, mida said kõik ümberringi. Seega, ühelt poolt väidavad turvatöötajad Lebedev, M ja Jis, et P oli ööklubis kaklust alustanud, mistõttu pidi ööklubist lahkuma. Teiselt poolt väidavad D.S ja K.V, et P ei kakelnud. Kohtu arvates 5 ei ole eluliselt usutav, et ööklubi külastajad jälgivad pidevalt ainult ühe isiku tegevust, st S ja V ei saanud pidevalt jälgida seda, mida tegi ööklubis P. Ei ole ümber lükatud turvatöötajate väide, et P alustas kaklust. Et ööklubi kaks külastajat seda ei näinud veel ei tähenda, et seda ei ole juhtunud. Asjatundja S.J, olles tutvunud D.Si poolt filmitud videolklipiga, märkas kahte olulist asja: ajal, kui Lebedev Pi kinni hoidis, rabeles P jätkuvalt vastu ning Lebedevi tõukas üks teine meesterahvas heledas särgis. Samuti kinnitas (ja demonstreeris istungil) asjatundja, et tegemist ei olnud käte väänamisega, vaid käte selja taha viimisega, mis valu ei põhjusta. Kriminaalasjas 16230104692 on 27.01.2017 kriminaalmenetlus lõpetatud prokuratuuri loal põhistamata määrusega, st määrus ei sisalda asjaolusid ja lõpetamise põhjendusi. Lisatud on väljavõte kriminaalmenetluse registrist, mille kohaselt Jevgeni Lebedev oli asjas kannatanu, A P – kolmas isik, tunnistajateks S I, D S ja K V, asjaolude kirjeldus: 08.10.2016 kell 02.25 Xxxxu juures tekkis avaldaja Jevgeni Lebedev ja A P rüselus, mille käigus A tekitas Jevgenile kehavigastused. Teade kriminaalmenetluse alustamise kohta oli järgmine: turvatöötajale rabeles vastu ööklubi klient, tekitas Lebedevile füüsilist valu. 08.10.2016 kell 03.15 kuulati Lebedev üle kannatanuna. Kaitsja on taotlenud uurija R Ai ülekuulamist just nimelt sellega seoses, et Lebedev olevat esitanud arstitõendi selle 08.10.2016 juhtumi kohta. Politseiametnik R.A ei ole kohtusse ilmunud, kaitsja loobus viimase ülekuulamisest. Kohtu järelpärimisele saabunud vastusest nähtub, et 08.10.2016 ei olnud Lebedev EMOsse pöördunud. Kokkuvõttes selgub, et ühe ja sama sündmuse pinnalt oli alustatud kaks vastastikust kriminaalmenetlust: Lebedevi suhtes Pile tekitatud kahjustuste osas ja Pi suhtes Lebedevile tekitatud kahjustuste osas. Kohus asub seisukohale, et kakluse alustamine, st korra rikkumine ööklubis Pi poolt ei ole ümber lükatud. Turvatöötaja poolt oli teostatud rikkuja kinnipidamine, oli välja kutsutud Xxxx ekipaaž, kes omakorda teatas politseile turvatöötaja ründamisest, oli alustatud ka vastav kriminaalmenetlus. Pil esinesid hematoomid, kuid ei ole tõendatud, et Lebedev kasutas Pi suhtes rasket füüsilist jõudu, kasutati vaid keskmist füüsilist jõudu ning gaasi laskmist ei ole võimalik Lebedevile üldse ette heita, gaasi lasi kolmas isik (M), gaasilist ainet sattus silma ka Lebedevile. Kohtu arvates jäi Lebedevi tegevus Pi kinnipidamisel täiel määral proportsionaalsuspõhimõtte raamidesse Korrakaitseseaduse ja Turvaseaduse mõistes, sest üritusel tekkinud situatsioon nõudis kakleja ööklubist väljaviimist. Süüdimõistvat kohtuotsust saab teha ainult siis, kui süü on ümberlükkamatult tõendatud. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel tekkinud kahtlusi ei ole võimalik kõrvaldada ning kahtluste püsimajäämisel tuleb need tõlgendada
lg 3 kohaselt süüdistatava kasuks.
lg 3 kohaselt kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. Süüdimõistev otsus langetatakse ainult siis, kui süü on ümberlükkamatult tõendatud. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et kui tõendite uurimisel tekivad põhjendatud kahtlused ning neid ei õnnestu kõrvaldada teiste kriminaalasjades sisalduvate tõenditega, tuleb in dubio pro reo põhimõttel langetada otsus kahtlustatava kasuks, mitte aga teha kahtlustatavale kahjulikku otsust vastuoluliste või puudulike tõendite alusel. Kriminaalmenetluses ei otsustata, kas kahtlustatav on tõenäolisemalt süüdi või süütu, vaid inimest saab kuriteos süüdistada ainult siis, kui kuriteo toimepanemine on nii kindlalt tõendatud, et selles ei jää mõistlikku kahtlust. Selles – 08.10.2016 episoodis teeb kohus õigeksmõistva otsuse. 29.10.2016 episood Lebedevi süüdistatakse selles, et ta lükkas pikali M V ja seejärel, paotades ust, lasi ukse vahelt ukse juures seisvatele isikutele - M V’le, V N’ele, J N’ele, K S’le, M T’ele ja E V’le näo piirkonda gaasilist ainet, mille tagajärjel tundsid isikud füüsilist valu. 28.10.2016 pidas Xxxxis sünnipäeva üheksast inimesest koosnev seltskond: Kannatanu M V (V N elukaaslane) seletas kohtus, et 28.10.2018 pidasid nad seltskonnaga Xxxxis E Te sünnipäeva. Intsident juhtus, kui ta väljas oli: V N ja E T vaidlesid välisukse juures, toimus rüselus ja tuli pipragaas, väljas teda lükkas üks turvamees (kes ei ole süüdistatav), ta kukkus ja sai pipragaasi, siis tõusis püsti ja kutsus politsei. 6 Kannatanu V N seletas kohtus, et Xxxxis peeti elukaaslase sünnipäeva: E jäi turvameestele silma ja visati välja. Tema seisis ukse juures, jope oli seljas ja üks teine turvamees (mitte süüdistatav) hakkas teda välja sikutama, süüdistatav hakkas Et välja lükkama; siis lasti pipragaasi, see toimus ruumis sees kahe ukse vahel. Vennal (J N) on astma, pidi kiirabi kutsuma. Kuu aega hiljem kutsuti politseisse välja. Kannatanu J N seletas, et seltskond pidas Xxxxis sünnipäeva. Lauda tuli E, pidi ostma uue pileti, et sisse saada, sest ta visati välja, seda keegi pealt ei näinud. Koos Vga nad läksid küsima, miks välja visati ja samal hakkasid ka ära minema. E jäi jope sisse, tahtis tagasi siseneda, enam sisse ei lastud, lasti pipragaasi: ukse vahelt käsi väljas kaares mitu korda lasti pipragaasi õue (ei näinud kes). Kukkumist ei näinud. Teda aidati taksosse, xxxx jõudes hakkas halb, kasutas astma ravimit, kutsuti kiirabi. Kannatanu K S seletas, et Xxxxis turvamehed olid E kallal, kes istus trepil ja tellis jooki. E ütles, et joob lõpuni, kuid visati välja. V N läks küsima, miks välja visati, siis võeti Vl õlast kinni ja ka saadeti uksest välja, kõik hakkasid samas lahkuma. Läbipaistev uks tõmmati kinni, ta oli u 2 m kaugusel ja kellegi käsi lasi ukse vahelt pipragaasi, silmades oli valu. Gaasi lasi süüdistatav, tundis foto järgi politseis ära. Äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt K S tundis ära Lebedevi, kes lasi gaasi. Kannatanu M T seletas, et 28.10.2018 peeti tema mehe E Te ja vennanaise sünnipäeva, seltskonnas oli 9 inimest (õde M J). Sisenemisel ei meeldinud turvameestele E riietus, kuid laud oli kinni pandud, lasti sisse. E käis vahepeal õhku hingamas, enam sisse ei lastud, pidi uue pileti ostma. Siis istus E ääre peal, oli väsinud, pea norgus ja turvamees käskis lahkuda, E palus lõpuni lasta juua, kuid ei lastud, süüdistatav väänas käed selja taha. Lükkamise käigus lükati kõiki välja, ta sai küünarnukiga silma. Süüdistatav pani ukse kinni ja mõne seknudi pärast tuli süüdistatava käsi uksest välja ja lasi gaasi. Ta oli uksest max 1 meetri kaugusel. Pipragaas ajas nutma, takso oli tellitud, nad sõitsid minema. Abikaasa jäi kõrtsi politseid ootama. Äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt tundis ära Lebedevi, kes hakkas välja tõukama ja lõppes gaasi laskmisega. Kannatanu E V seletas kohtus, et oli seltskonnaga koos kõrtsis, istus trepi peal ja vaatas tantsimist, arvati et ta magab, tehti hoiatus. Teist korda tuli turvamees (süüdistatav) ja hakkas väänama. Ta ütles, et annab klaasi ära ja siis läheb ära. Kaks turvameest toimetasid ta vaheukseni, ta ei lasknud ennast välja visata, hakkas vastu, tahtis jopet ka kätte saada. Teised hakkasid küsima, miks välja visatakse. Ta oli välisuksest u 1 m kaugusel, kui süüdistatav lasi talle gaasi näkku, pihta said kõik, kes kõrval olid. Äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt tundis ära M ja Lebedevi, kes lasi gaasi. E V lahkus kohtusaalist kaitsja küsitluse ajal, jättis küsimustele vastamata. Tunnistaja E T kinnitas, et viibis kõrtsis seltskonnas 28.10.2016, lahkumisel oli mingi intsident, mida ta ise ei näinud: E oli joogine, väänati käed selja taha ja ei lubatud sisse tagasi jopet võtma. V N oli küsinud, miks murrate, selle peale lükati kõik koridorist välja ja lasti gaasi. Ta ise ei näinud, aga ukse peal olid kaks turvameest. Ele kutsuti kiirabi kohapeal, Jle kutsuti kiirabi kodus. Tunnistaja M J kinnitas, et 28.10.2016 koos seltskonnaga käis Xxxxis. E istus trepi peal, jõi jooki, mille peale turvamees hakkas välja viima ütlemata, et ärge istuge. E ütles, et joob joogi lõpuni, viib klaasi ära ja siis lahkub. Turvamees hakkas kätt väänama, E rabeles lahti. Tema ka kaitses, ütles, et lähevad kohe ära, takso on tellitud. Nende juurde tuli tema vend V N, küsis mis toimub, mille peale hakati Vt ja E välja tõukama, ema läks ise välja. Ukse juures ta rääkis J Nga, kes sai sõrmele haiget ja siis K hüüdis, et gaasi lastakse ja siis ta vaatas sinnapoole ja ei näinud enam midagi. E kutsus politsei, seejärel hakkas El halb, näost tulipunane, allergiline, kutsuti kiirabi, tehti süst. Äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt tundis ära Lebedevi, kes ajas E välja kella 3 ajal, M oli rahulikum. Tunnistaja K K kinnitas, et käis seltskonnaga Xxxxis, sisenemisel ütles turvamees (süüdistatav) Ele, et nägu ei meeldi ja sisse ei lasta, lõpuks lasti sisse. Ühel hetkel M.J ütles, et E peab lahkuma ja küsis garderoobi numbrit. Ta võttis E jope välja ja kuulis E ja turvamehe vestlust: E ütles, et ei ole vaja tõugata, joob joogi lõpuni, annab klaasi ära ja läheb ära, takso on kutsutud. Turvamees hakkas E käsi 7 väänama selja taha, selle peale tuli V küsima, turvamees tõukas ka Vt. Kõik visati uksest välja, hakati Vt, Et ja Jt rahustama. Kui nad olid 10 minutit ukse taga seisnud, hoidsid 3 turvameest ust kinni ja siis lasi süüdistatav ukse vahelt neile gaasi, kõik said pihta, nad olid juba taksosse istumas. Ka Jle kutsuti koju jõudmisel kiirabi. Äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt tundis ära Lebedevi, kes lasi gaasi ukse vahelt. Tunnistaja M I (xxxx xxxx) kinnitas, et 2016 lõpus sai teine Xxxx ekipaaž paanikahäire, nad läksid kohale ning parkimisplatsil oli mitu isikut, kes rääkisid, et said turvatöötajatelt näo piirkonda gaasi, ühte naisterahvast löödi näkku. Ühel mehel hakkas gaasist paha, kutsuti kiirabi. Inimesed olid ärritunud. Hinnates kõiki tõendeid kogumis leiab kohus, et kohtus ülekuulatud ööklubis viibinud isikute ütlused on väga erinevad, igaüks seletab sündmust oma vaatevinklist, ei ole ka mõeldav, et kõikide ütlused langeksid üksikasjalikult kokku. Märkimisväärne on asjaolu, et isikud ise politseisse ei pöördunud, neid kutsuti politseisse hiljem välja ja siis määras uurija, kes on kannatanu ja kes on tunnistaja (sõltuvalt sellest, kas sattus gaasi näkku). Selles episoodis puudub videosalvestus, ei ole võimalik sõltumata kellegi subjektiivsest arvamusest sündmust hinnata. Et M V oli kukkunud on tõendatud mitmete isikute ütlustega ja kõnesalvestusega. Kohtus ei osanud M V täpselt seletada, kuidas kukkumine aset leidis; ta ei näinud, kes teda lükkas (05.04.2018 istung, alates kell 11.59), kuid kinnitas, et mitte süüdistatav. Seega M V lükkamine süüdistatava poolt tõendatud ei ole. Siinkohal kohus samuti märgib, et E V käitumine kohtuistungil oli lubamatu: ta vastas prokuröri küsimustele ning kaitsja küsimuste peale lihtsalt lahkus kohtusaalist. Sel juhul on tegemist isikuga, kellele kaitsja ei ole saanud küsimusi esitada, seega E V ütlused tuleb tõendite kogumist välja jätta, neid ei olnud võimalik kohtus kontrollida. Kõikide asjaosaliste ütluste kohaselt aga just E V oli isik, kelle pärast konflikt ööklubis aset leidis: just tema jäi magama, istus trepil, soovis klaasi lõpuni juua ja ei allunud turvatöötaja korraldusele lahkuda, sest ülalkirjeldatud tegevus ei ole kooskõlas ööklubi reeglitega. Turvatöötaja töökohustuseks ongi korda pidada ning tegevust, kus ta kutsub korrale ilmselgelt alkoholijoobes olevat isikut (seltskonnakaaslased loomulikult ütlevad, et ei olnud tugevas joobes), on õigustatud. Tegemist ei ole avaliku korra rikkumisega. Lebedevi ütlused, et E V käitus agressiivselt ja provotseerivalt on kohtu hinnangul eluliselt usutavad, arvestades seda, kuidas ta esines ja käitus kohtuistungil kainena. Gaasi laskmine Lebedevi poolt ukse vahelt tõendatud ei ole. 29.10.2016 kell 01.36 käis baarileti juures gaasiballooni võtmas M (30.11.2016 asitõendi vaatlusprotokoll koos fotodega). Ja just Mt oli nö karistatud gaasi laskmise eest (vt Lebedevi ütlused), M kirjutas ettekande ja just tema suhtes oli kriminaalmenetlus lõpetatud
Vaevalt oskavad inimesed õues kindlalt öelda, kelle käsi ukse vahelt gaasi lasi. Siinkohal on ebausutavad õues viibinud isikute väited, et just Lebedevi käsi lasi ukse vahelt gaasi. Kriminaalmenetluses ei otsustata, kas kahtlustatav on tõenäolisemalt süüdi või süütu, vaid inimest saab kuriteos süüdistada ainult siis, kui kuriteo toimepanemine on nii kindlalt tõendatud, et selles ei jää mõistlikku kahtlust. Et gaasi laskmisest tekkisid tervishäired kahel isikul, on kahetsusväärne, kuid puuduvad kindlad tõendid, et seda just Lebedevile inkrimineerida. Selles osas – 29.10.2016 episoodis teeb kohus õigeksmõistva otsuse. Hinnang 21.01.2017 episoodis Süüdistatavale heidetakse ette järgmist avaliku korra rikkumist: haaras kaela piirkonnast V P’il, väänas V P’i pikali, V. P kukkus ja tundis füüsilist valu, seejärel surus jalaga kaelale viisil, et V. P’il tekkis hingamisraskus, seejärel surus V. P’ile jalaga keha piirkonda ja ei lasknud V. P’il püsti tõusta, sellega väljus J. Lebedevile pandud volituste piirest tekitas kannatanule füüsilist valu. 03.10.2017 lõpetati juhindudes
S § 263 koosseisu puudumise tõttu). 8 Kannatanu V P seletas kohtus, et veetis ühel päeval eelmisel aastal Xxxxis aega koos äripartneritega H ja H ning enam neid sisse ei lasknud turvamees - süüdistatav, kui nad olid kõrtsist välja läinud. Sisenemisel olid ostetud piletid, millised korjati ära. Välja nad läksid ilma üleriieteta, uuesti sisenemisel kästi uus pilet osta. Siis ta näitas karbikest laua peal, kus olid nende poolt varem ostetud piletid ja järgmisel hetkel olid turvamehe käed tema kaelal ja ta oli põrandal pikali. Kui oli pikali maas, siis turvamees surus põlvega vastu kaela. Ta palus jala kaela pealt ära võtta, sest ei saa hingata, oli valus, turvamees võttis, aga lahti ei lasknud. Kõrval oli H. Oli alkoholi tarvitanud. Siis tuli politsei, lõpuks sai kõrtsi sisse tagasi, võttis riided ja lahkus. Äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt tundis ära Lebedevi, kes pani ta pikali maha ukse juures ja istus otsas. Tunnistaja T P H kinnitas kohtuistungil, et 21.01.2017 oli Xxxxis koos V Pi jt, vahepeal palusid luba välja minna, tagasi tahtsid sisse ainult korraks - riiete järgi, siis kästi uus pilet osta. V näitas karbi peale, kus olid pooleks rebitud piletid, võttis pileti, mille peale turvatöötaja võttis V kinni ja pani käerauad. Ta küsis, milleks nii käituda, soovis telefoniga salvestada, siis pandi ka temale käerauad, nad olid mõlemad maha surutud, siis tõsteti püsti ja tuli politsei, siis võeti käerauad ära. Ta sõitis taksoga politseisse ja tegi kuriteoteate. Äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt tundis ära Lebedevi, kes ründas Vt. Tunnistaja I K kinnitas, et töötas Xxxx xxxx. Sõitis väljakutsele Xxxxi ja turvamees näitas ebameeldiva kliendi peale, kes keeldus lahkumast. Klient rääkis, et riided on garderoobis. Lebedev hoidis klienti kinni, oli seljas ja tahtis käeraudu panna. Ta pani kliendile käerauad peale – Lebedev käskis, kuid oleks pidanud rohkem ise oma peaga mõtlema. Kui tuli politsei, siis ta seletas politseile, et kliendil on käed raudus, sest turvatöötaja käskis panna. Isik oli rahulik ja käerauad võeti ära. Tunnistaja O E (xxxx) kinnitas, et sündmuskohal nägi põrandal pikali maas olevat isikut (V P), kellel olid peal käerauad. Mees (V.P) läks lõpuks kainestusmajja, ka soomlane oli purjus. Tunnistaja J B kinnitas, et töötas Xxxxis xxxx, 21.01.2017 nägi, et Lebedev hoidis ühte klienti kinni: klient oli pikali maas, Lebedev istus peal. Jevgeni Lebedevi palvel läks ta meesisiku juurde, kes olukorda filmis, et lõpetada filmimine ja hoidis seda meest kinni. Tunnistaja A Bi kinnitas, et oli tööl koos Lebedevi ja Biga 21.01.2017 (töötas kõrtsis kokku 2 nädalat), üks klient provotseeris – tahtis siseneda piletita. Klient võttis karbist terve paki pileteid ja hakkas Lebedevi ees vehkima, korraga olid nad nurgas pikali: tema arvamusel Jevgeni tahtis ta välja saada, aga kogemata kukkusid. Lebedev hoidis meest kaelast kinni, siis istus kliendi kõrval ja hoidis käsi kinni. Üks soomlane ukse juures hakkas filmima, ta ütles, et ei filmiks. Tunnistaja I T kinnitas kohtuistungil, et töötab Xxxxis xxxx: ukse juures klaasseina taga müüs pileteid, turvameestena töötasid Lebedev ja I (M), viimane oli vastutav. Tööpäeva lõpus pidi koostama aruande. Kui pilet on ostetud, turvatöötaja võtab selle ära ja Sab kliendi saali, pilet jääb turvamehe kätte (osa piletist võib kliendi kätte anda). Piletiga saab siseneda ainult üks kord. Kui klient soovib teist korda siseneda, turvamees seletab, et üks kord saab siseneda ja kui klient keeldub - ei lase baari sisse. Kui klient tõukab või ründab turvatöötajat, võetakse seda kui rünnakut ja pannakse käed raudu. Mäletab ühte juhtumit, kui u 30a klient, kel kaasas oli soomlane, tunnistas, et meelega provotseeris. Pileteid koguvad turvamehed karpi ja nende järgi tehakse hommikul arvestust, mistõttu piletid omavad väärtust, see on firma vara. Kui turvamees ei saa piletit kliendilt kätte, peab seletuse kirjutama. Xxxxi turvatöötajate vahetuse 20.01.2017 aruande kohaselt „üks purjus klient ropendas baaridaami peale, palusime viisakalt baarist lahkuda, aga kaotas garderoobi numbri, ei tahtnud välja minna, saatsime viisakalt välja. Kutsusime 2 korda Xxxx ekipaaži, vajasime abi“. Kohus tutvus korduvalt valvekaamera videosalvestusega nimetatud sündmusest, sh asjatundja S.Ji ja tunnistaja I.T juuresolekul. Videosalvestuselt nähtub, et pärast inkrimineeritud tegevust tuli T fuajeesse ja vestles V.Piga, mis kinnitas T ütlusi. Sündmus on hästi nähtav ööklubi valvekaamera videosalvestusel. V Pi käitumisest nähtub, et ta võttis karbist pileti (või mitu piletit) eesmärgil tõestada, et ta oli juba pileti ostnud. Asjatundja arvamuse 9 kohaselt oleks kliendi käitumine olnud ohtlik siis, kui klient oleks haaranud näiteks piletite karbi juures seisva pudeli. Kohus nõustub asjatundja arvamusega: pileti kätte võtmine ja pileti näitamine ülestõstetud käes ei ole ähvardav käitumine. V.Pi keha asend ei kinnitanud ründamise eesmärki, ta isegi astus tagasi (vt video 4.32 minut). Selline käitumine ei ole ohtlik teistele ning turvamehe reageerimine nii, et inimene paisatakse pikali ja surutakse põlvega vastu kaela, ei ole adekvaatne reageerimine. Peale selle seal samas seisab teine turvamees (B), kes ei reageeri Lebedevi tegevusele kuidagi, seisab rahulikult edasi, st oht ja rünnak puudusid. Vastasel juhul oleks teine turvamees appi tulnud. Vara kahjustamine ei saa olla tervisekahjustuse tekitamise põhjenduseks või ettekäändeks. Antud juhul peetakse ööklubi varaks pileteid, kuid P ei hävitanud pileteid, vaid võttis kätte, soovides tõestada, et on juba pileti ostnud. Isegi kui P võis käituda provotseerivalt, ei olnud turvatöötajal õigust kasutada ülemäärast jõudu, sest Pi käitumine ei kujutanud endast ohtu, P ei rünnanud. Antud juhul leiab kohus, et jõu kasutamine ei olnud proportsionaalne ning valu tekitamine oli ülemäärane. Provotseerivale käitumisele tulebki õigesti reageerida, selleks on turvamees vastava väljaõppe saanud. Kaitsja arvamusel tegutses Lebedev keelueksimuses KarS § 31 lg 1 mõistes: Lebedev kujutas ekslikult ette, et V.P kavatseb rünnata. Kaitsja viide Riigikohtu lahendile 3-1-1-108-13 ei ole asjakohane, sest nimetatud lahendis toodud asjaolud ja käesoleva kriminaalasja faktilised asjaolud on täiesti erinevad. Videosalvestusest nähtub üheselt, et V.P ei rünnanud turvatöötajat, pileti näitamist ei saa mingi valemi abil hinnata ründava käitumisena. On mõistetav, et joobeseisundis inimese käitumine võib olla ja tihti ongi ebaadekvaatne ning mõneti provotseeriv, kuid see ei anna alust kasutada sellisel viisil füüsilist jõudu, nagu antud juhul seda tegi Lebedev. Kohus asub seisukohale, et süüdistatav ei tegutsenud keelueksimuses ja ei olnud põhjust arvata, et V P asub teda ründama. Asjatundja hinnangu kohaselt oleks pidanud kutsuma teise turvatöötaja, hoidma distantsi ja mitte alluma võimalikele provokatiivsele käitumisele, kohus nõustub asjatundja hinnanguga. Puudub mistahes viide sellele, et Lebedev oleks viibinud hädakaitseseisundis. Samuti ei ole asjakohane kaitsja viide Korrakaitseseaduse § 76, mis sätestab vahetu sunni kohaldamise lubatavust politsei või seaduses sätestatud juhul muu riikliku järelvalvet teostava korrakaitseorgani poolt, sest Lebedev ei ole politseiametnik ega korrakaitseorgani töötaja (Korrakaitseseaduse § 6). Kohus leiab, et 21.01.2017 sündmuse puhul tegemist ei olnud avaliku korra rikkumisega. Tegemist oli küll avaliku kohaga, kuid avaliku korra rikkumise kvalifitseerimiseks on vajalik juhuslike asjasse mittepuutuvate isikute rahu häirimine (sündmus toimus fuajees, kus kõrvalisi isikuid ei olnud). Samuti süüdistuse kohaselt „väljus Lebedev volituste piirest“, mis omakorda on vastuolus KarS § 263 mõttega. Turvamehe volitused on sätestatud Turvaseaduses (§ 32) ja ametijuhendis. Erialase väljaõppe saanud turvatöötaja peab olema suuteline eristama provokatiivset käitumist ründavast hoiakust ja oskama käituma proportsionaalsuspõhimõttest lähtuvalt. Kui isiku kinnipidamiseks on alust, siis isiku kinnipidamisel tuleb valida meede, mis on kinnipeetavat kõige vähem kahjustav. Proportsionaalsuse printsiibist lähtuvalt olnuks füüsiline jõud õigustatud vaid juhul kui on tuvastatud oht elule ja tervisele, mida käesoleval juhul ei olnud. Proportsionaalsuspõhimõttest tuleneb sisuliselt nõue rakendada isiku põhiõigusi vähem riivavat meedet. Põhimõtte vastu on eksitud, kui on arusaadav, et rakendatud meede ei ole asjaoludest tulenevalt kohane. Rakendatavat abinõud saab hinnata sobivaks, kui see soodustab eesmärgi saavutamist ning vajalikuks, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene. Füüsilise sunni kohaldamise vajadus algab siis, kui kinnipeetav ei allu korraldustele ning osutab vastupanu ning lõpeb siis, kui isik on fikseeritud, s.o talle on paigaldatud käerauad. Kohus asub seisukohale, et 21.01.2017 käitus süüdistatav proportsionaalsuspõhimõtte vastaselt ning põhjendamatult tekitas valu V Pile. V P kinnitas, et tundis valu ja tal oli raske hingata, kui Lebedev tema peal istus, põlvega alguses vastu kaela ja seejärel vastu keha surus. Videolt on näha, et selline kinnihoidmine kestis minuteid. 10 Kohus asub seisukohale, et süüdistus avaliku korra rikkumises on alusetu, kuid süüdistatava tegevuses esineb KarS § 121 kuriteokoosseis. Tekitades teisele isikule tahtlikult valu, pani Lebedev toime KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kehalise väärkohtlemise. Inkrimineeritava süüteo subjektiivne koosseis näeb koosseisuelemendina ette tahtluse kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. Kohtu hinnangul on käitumises tuvastatud otsene tahtlus. Süüdistatava tegevuse õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Süüdistatava tegu oli õigusvastane ja ta on süüdi kuriteo toimepanemises, ta on süüvõimeline isik ja ta tegutses tahtlikult. Karistuse mõistmine KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest näeb seadusandja karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Puuduvad karistust kergendavad või raskendavad asjaolud. J.Lebedev on varem kriminaalkorras karistamata. Ei ole põhjendatud karistada Lebedevi vangistusega, kohtu arvates võib temale mõista kergemaliigilise rahalise karistuse. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süü suurust, süüdistatava isikut, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, samuti lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja võimalusest mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et Lebedevi on võimalik karistada rahalise karistusega sanktsiooni keskmäära lähedases suuruses, mida võib jätta täitmisele pööramata 1-aastase katseaja kestel KarS § 73 lg 1 alusel, sest karistuse täitmisele pööramine süüdistatava puhul ei ole otstarbekohane. Menetluskulud Menetluskuludeks on sundraha ja kaitsjatasu.
lg 1 p 4,9; 179 lg 1 p 2 ja 180 lg 1 alusel tuleks süüdistatavalt välja mõista riigituludesse teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 750 eurot ja määratud kaitsja tasu kokku summas 1950 eurot. Kuivõrd kahes episoodis prokurör loobus süüdistusest ja kahes episoodis mõistetakse Lebedev õigeks, mõistab kohus välja kaitsjatasu osaliselt - summas 390 eurot (1/5 summast 1950 eurot), jättes osaliselt kaitsjatasu riigi kanda.
lg 1 p 7, 417, 423 ja 424 alusel annab kohus võimaluse tasuda menetluskulud 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kuivõrd 28.10.2016 episoodis on süüdistatav õigeks mõistetud, jätab kohus M V sõidukulud 11,01 ja palga 45,51 eurot ning J N sõidukulud summas 15,17 eurot riigi kanda. Juhindudes
, 179, 180, 301, 309 lg 2 ja lg 3, 315, 318, 319 kohus otsustas: Õigeks mõista Jevgeni Lebedev 25.11.2016 ja 26.11.2016 episoodides KarS § 263 lg 1 p 1 järgi esitatud süüdistuses prokuröri poolt süüdistusest loobumise tõttu. Õigeks mõista Jevgeni Lebedev 08.10.2016 ja 29.10.2016 episoodides KarS § 263 lg 1 p 1 järgi esitatud süüdistuses. Süüdi tunnistada Jevgeni Lebedev KarS § 121 lg 1 järgi (episoodis 21.01.2017) ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 200 päevamäära ulatuses, so arvestades päevasissetulekut 21 eurot, 4200 eurot. KarS 73 lg 1 kohaselt karistust täielikult ei pöörata täitmisele, kui Jevgeni Lebedev 1-aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 kohaselt katseaja alguseks on 27.09.2018.a. 11
lg 1 p 4,9 ning § 180 lg 1 alusel välja mõista Jevgeni Lebedevilt riigieelarve tuludesse menetluskulud: kaitsjatasu summas 390 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 750 eurot. Osaliselt kaitsjatasu summas 1560 eurot ja kannatanutele väljamakstud sõidukulud kogusummas 71,69 eurot jätta riigi kanda. Menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE873300333499990003 Danske Bank või EE401700017002872300 Luminor Pank.
lg 3 alusel makseinfo menetluskulude tasumiseks lisatakse kohtuotsusele eraldi dokumendina. Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega tehakse avalikult teatavaks ka kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks e-toimiku süsteemi kaudu koos lahendiga. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, Satakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid – CD- ja DVD-plaadid salvestustega – jätta kriminaaltoimiku juurde. Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni, teatades Harju Maakohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega ning vahistatud süüdistataval või tema kaitsjal kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast 15 päeva jooksul. Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 12
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.