) § 152 lõike 1 punktiga 4 ja lõikega 2 (
lõike 1 punkt 4 sätestab: „Kohus lõpetab määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.“
lõike 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust
lõike 1 punkti 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastas use tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. 7. Halduskohus ei pea aga võimalikuks praeguse asja menetluse jätkamist, st tuvastamiskaebusele üleminemist, sest tuvastamiskaebus ei oleks ühelgi juhul lubatav. Kui kaebaja ei ole enam kinnipeetav, siis ei saa tal olla ka Viru Vangla tegevuse õiguspärasuse hindamiseks preventiivset huvi (nõudes tunnistada õigusvastaseks kaebaja hoidmine kartseris 69 ööpäeva, kuna see ei avalda talle enam mõju). Hilisema hüvitamiskaeb use esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks (
lõike 2 kohaselt ei anna hilise ma hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Seega ei saaks kaebaja esitada tuvastamiskaebust hilisema kahjunõude ettevalmistamiseks.
See tähendab, et kaebaja ei saa uuesti esitada Viru Vangla käskkirjade nr 6-3/10-1, 6-3/11-1, 6-3/23-1, 6-3/24-1, 6-3/271V tühistamise nõuet ja tuvastamisnõuet tunnistada õigusvastaseks kaebaja hoidmine kartseris 69 ööpäeva. 2 3-18-539 13. Kui kohus lõpetab menetluse
lõike 1 punkti 4 alusel, tuleb kaebuse eest tasutud riigilõiv kaebajale tagastada (
Kaebaja ei ole kaebuselt riigilõivu tasunud. Üldjuhul kannab menetluse lõpetamise korral menetluskulud kaebaja (
Vastustaja kannab menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse
lõike 1 punkti 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest (
Praegusel juhul ei tinginud menetluse lõpetamist vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine, vaid kaebaja vanglast vabanemine. Seetõttu tuleb menetluskulude jagamisel kohtu hinnangul lähtuda
Kohus ei pea aga põhjendatuks anda vastustajale tähtaega menetluskulude olemasolu selgitamiseks. Kuna vaidlus toimub vastustaja põhitegevuse raames, ei oleks tema võimalike menetluskulude väljamõistmine kaebajalt väljakujunenud kohtupraktika taustal tõenäoline (vt nt Riigiko htu halduskolleegiumi 3. märtsi 2014. a otsus asjas nr 3-3-1-64-13, punkt 50). Seega jäävad menetlusosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.