lg 1 ning
lg 1 alusel tingimusliku vangistusega 2 aastat 4 kuud, katseaeg 2 aastat 6 kuud (s.o 11.08.2016 – 10.02.2019.a.) koos kontrollnõuetega; - kehtivaid väärteokaristusi 6; süüdistuses
Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus: Tuvastas: Alik Voroninit süüdistatakse selles, et tema, viibides 24.06.2018 kella 19.00 paiku xxxx (xxxx) tungis kallale kannatanule V Žile, lõi kannatanut ühe korra rusikaga näkku (vastu lõuga vasakule poole), tekitades kannatanule füüsilist valu, kannatanu pea hakkas ringi käima. Löömise tagajärjel kannatanu kukkus maha ja väänas ära oma parema jala. Alik Voronin tekitas kannatanule V Žile füüsilist valu ja tervisekahjustused: kanna-ja jalapiirkonna liigeste ja sidemete luksatsiooni, distrotsiooni ja distlensiooni, kannadistrotsiooni ja–distensiooni, pindmise peavigastuse, pea muude osade pindmise vigastuse (fototabel, isiku läbivaatuseprotokoll, haigusjuht nr 20180624-246208/01-22-536227). Seega, oma tahtliku tegevusega Alik Voronin pani toime teise inimese tervise kahjustamise löömisega, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, s.o
1 Samuti tema, viibides 24.06.2018 kella 19.00 paiku xxxx (xxxx) lõi kannatanut J T ühe korra vastu paremat silma, tekitades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse, mis kestab vähemalt neli kuud: parema silmamuna perforatsioon (läbiv vigastus), massiivne parema silma ja silma sidekesta verevalum, silmalau ja silmaümbruse põrutus koos verevalumiga parema silma ümbruses ja väike haav oimu piirkonnas (isiku ekspertiisiakt nr 18E-PõI0116). Seega, oma tahtliku tegevusega Alik Voronin pani toime raske tervisekahjustuse tekitamise, tekitades vähemalt neli kuud kestva tervisehäire, s.o
Kohtulikul uurimisel Alik Voronin vastas kohtu küsimusele, et süüdistus on talle arusaadav ning tunnistab oma süüd osaliselt, ta tunnistab ennast süüdi kannatanu V Ži löömises, kuid kannatanu J T ta löönud ei ole. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistus on põhjendatud osaliselt s.o osas mis puudutab kannatanu V Ži löömist. Süüdistus
lg 1 p 2 järgi ei ole põhjendatud, kuivõrd ei ole tõendatud, et J T lõi just Alik Voronin, samuti ei ole leidnud tõendamist, et löögiga põhjustati raske tervisekahjustus, mis kestab üle nelja kuu. Tulenevalt kohtuistungi protokolli pidamise kohustuslikkusest ei nõua KrMS § 312 p-d 1-3 ka ülekuulatud isikute ütluste taasesitamist kohtuotsuses (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus kohtuasjas nr 3-1-1-22-10, 26.05.2010.a.). Kohtuliku uurimise käigus uuriti järgmisi tõendeid: ristküsitluse vormis kuulati üle kannatanud J T ja V Ž, tunnistajad T S, A G, A S, O P, R O ja G I. Kohus uuris kohtuistungil järgmisi kirjalikke tõendeid: - - Kannatanu V Ži läbivaatlus protokolli koos fototabeliga (tl. 1-5); Kannatanu J T läbivaatus protokolli koos fototabeliga (tl. 6-10); V Ži epikriisi 20180624-246208/01-22-536227 (tl. 11-12); J T haiguslugu nr 20180624–246207/tl. 13-15); J T epikriis nr 20180624–246207/01-24-536226 (tl. 16); J T haiguslugu 20180624-246207 (tl. 17-20); J T haiguslugu 20180624-246207/02-24-536249 (tl. 20-24); J T digiloo haigusjuhtum nr 1806241378 (tl. 25-27); J T haiguslugu nr 20180802-289223/02-24-629382 (tl. 28-31); J T haigusjuhtum A10544 (tl. 32-34); Isiku ekspertiisiakt nr 18E – PõI0116 16.07.2018.a. (tl. 35-41); Asitõendi vaatlusprotokolli koos fototabeliga (tl. 42-44); Asitõendi vaatlusprotokolli, milles on vaadeldud Häirekeskusele tehtud helisalvestusi (tl. 45-51); Alik Voronini kahtlustatavana kinnipidamise protokolli koos fototabeliga, millest nähtuvalt peeti 24.06.2018.a kell 19:50 peeti kinni xxxx maja tagant Alik Voronin, kellel oli kinnipidamisel seljas musta värvi T-särk, sinist värvi teksapüksid, halli värvi plätud. Isikul parema käe keskmise sõrme nukil on verine marrastus ja paremal peol 5 cm veristus. (tl. 52-54); J T epikriis E4667 04.01.2019.a. (tl. 69) 2 Kohtu põhjendused KrMS § 61 lõiked 1 ja 2 sätestavad tõendite vaba hindamise põhimõtte, mille kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. See tähendab, et kohus kujundab uuritud tõendite alusel veendumuse tõendamiseseme asjaolude esinemise või puudumise kohta. KrMS § 62 p 1 kohaselt tähendab see eelkõige veendumuse kujundamist küsimuses, kuidas sündmus aset leidis ja kas teo pani toime just süüdistatav. Alik Voronin süüdistuses
lg 1 järgi Alik Voroninile on esitatud süüdistuses, et tema viibides 24.06.2018 kella 19.00 paiku xxxx (xxxx) tungis kallale kannatanule V Žile, lõi kannatanut ühe korra rusikaga näkku (vastu lõuga vasakule poole), tekitades kannatanule füüsilist valu, kannatanu pea hakkas ringi käima. Löömise tagajärjel kannatanu kukkus maha ja väänas ära oma parema jala. Alik Voronin tekitas kannatanule V Žile füüsilist valu ja tervisekahjustused: kanna-ja jalapiirkonna liigeste ja sidemete luksatsiooni, distrotsiooni ja distlensiooni, kannadistrotsiooni ja–distensiooni, pindmise peavigastuse, pea muude osade pindmise vigastuse (fototabel, isiku läbivaatuseprotokoll, haigusjuht nr 20180624-246208/01-22-536227). Käesolevalt puudub vaidlus selle üle, et süüdistatav ja kannatanu viibisid 24.06.2018.a kella 19.00 ajal xxxx. Seda kinnitavad kannatanute, tunnistajate A Gi, T Se, A S, O P, R Oi, G Ii ja süüdistatava Alik Voronini ütlused. Antud episoodi osas vaidlust ei ole, kuivõrd süüdistatav Alik Voronin tunnistas, et ta viibis antud kuupäeval xxxx, kus seisis lühemat kasvu kõhna kehaehitusega meesterahvas (kannatanu V Ž), kes tuli talle lähedale, ta lõi kannatanut lõuapiirkonda, mille tagajärjel meesterahvas kukkus. Kannatanu V Ži ütlused kattuvad süüdistatava ütlustega. Kannatanu on andnud ütlusi, et xxxx Alik Voronin jooksis tema juurde ja hakkas karjuma, kuigi ta üritas süüdistatavat maha rahustada, kuna ei soovinud konflikti, siis Alik Voronin lõi teda vasaku lõua piirkonda. Peale seda lööki kaotas ta teadvuse ja kukkus. Löögi tagajärjel oli tal poole näo suurune sinikas, otsa ees oli sinikas ning kukkudes väänas jala välja. Kannatanu ütlusi kinnitavad ka tunnistajate T Se, A S, O P, R Oi ja G Ii ütlused. Kohtul ei ole põhjust kahelda kannatanu V Ž ja tunnistajate ütluste õigsuses, sest nende ütlused haakuvad omavahel ja on kooskõlas kirjalike tõenditega. Tunnistaja T S ütluste kohaselt lõi Alik Voronin Vt ning peale Vku löömist helisitas ta politseisse. Samuti ta nägi, kuidas Vk kukkus löögi tagajärjel. Tunnistaja A S ütluste kohaselt Alik lihtsalt lõi kahte meesterahvast. Tunnistaja O P ütluste kohaselt nägi, et Alik ja R olid xxxx, kus toimus konflikt kannatanutega. Algul oli konflikt suuline, kuid hiljem lõi Alik kannatanutele käega näkku. Alik lõi kahte meesterahvast. Tunnistaja R Oi ütluste kohaselt lõi Alik kannatanut V Žit ning tunnistaja G I ütluste kohaselt lõi Alik ühte meesterahvast ning Alikul oli käe peal veri. Isiku läbivaatlus protokollist ja fototabelist nähtub, et V Žil on seotud hüppeliiges ning fotolt nähtuvalt on isiku vasak lõug punetav ning kannatanu epikriisi kohaselt V Žil esinesid vigastused, milleks olid kanna- ja jalapiirkonna liigeste ja sidemete luksatsioon, distorsioon ja distensioon, kannadistorsioon ja – distensioon. Samuti tuvastati V Žil pindmine peavigastus, pea muude osade pindmine vigastus, mis on põhjustatud seoses ründega. V Ž löödi rusikaga vastu alalõuga ning komistas ja väänas parema hüppeliigese. Kohtu hinnangul on eluliselt usutav, et antud löök ning tekitatud vigastused tekitasid kannatanule valu. Seega leiab kohus, et kannatanu ja tunnistajate ütlustega ning kohtus avaldatud ja uuritud kirjalike tõenditega on leidnud tõendamist, et Alik Voronin lõi kannatanut ühel korral rusikaga näkku (vasaku lõua piirkonda).
objektiivne koosesis sisaldab kahte alternatiivset tegu: tervise kahjustamist ning valu tekitavat kehalist väärkohtlemist. Tervisekahjustamine on tegu, mis seisneb organismi 3 anatoomilise terviklikkuse või füsioloogilise funktsiooni häires, haiguses või muus patoloogilises seisundis, seega konkreetses tagajärjes avalduvas vigastuses. Kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimvahelistes suhetes aktsepteeritav, kuid mis olemuselt ei ole selline, mis võiks põhjustada tervisekahjustuse. Kehaline väärkohtlemine moodustab kuriteokoosseisu juhul, kui see põhjustab tagajärjena valu. Kannatanu epikriisi kohaselt V Žil esinesid vigastused, milleks olid kanna- ja jalapiirkonna liigeste ja sidemete luksatsioon, distorsioon ja distensioon, kannadistorsioon ja -distensioon. Samuti tuvastati V Žil pindmine peavigastus, pea muude osade pindmine vigastus, mis on põhjustatud seoses ründega. On ilmselge, et rusikaga näkku löömine põhjustas kannatanule füüsilist valu ja epikriisis kirjeldatud tervisekahjustused. Seega on tõendamist leidnud
lg 1 objektiivne koosseis, s.o teise inimese tervise kahjustamine ja valu tekitav kehaline väärkohtlemine. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav kuritegu tahtlust. Süüteo koosseis on mõlema koosseisualternatiivi puhul täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kuriteo asjaoludest, süüdistatava, kannatanu ja tunnistajate ütlustest lähtuvalt, leiab kohus, et süüdistatav pani süüteo toime teadlikult ja tahtlikult. Süüdistatava tegevuse eesmärk oli kannatanut lüüa. Lüües kannatanut teadlikult ja tahtlikult, oli süüdistataval soov põhjustada kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Eeltoodust tingituna on alust väita, et tegemist on kavatsetusega toime pandud teoga. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et Alik Voronini poolt toimepandud kuritegu on tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud ning Alik Voronin tuleb süüdi mõista
Alik Voronin süüdistuses
lg 1 p 2 järgi Alik Voroninile on esitatud süüdistuses, et tema viibides 24.06.2018.a kella 19.00 paiku xxxx (xxxx) lõi kannatanut J T ühe korra vastu paremat silma, tekitades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse, mis kestab vähemalt neli kuud: parema silmamuna perforatsioon (läbiv vigastus), massiivne parema silma ja silma sidekesta verevalum, silmalau ja silmaümbruse põrutus koos verevalumiga parema silma ümbruses ja väike haav oimu piirkonnas (isiku ekspertiisiakt nr 18E-PõI0116). Käesolevalt puudub vaidlus selle üle, et süüdistatav ja kannatanu viibisid 24.06.2018.a kella 19.00 ajal xxxx. Nimetatud asjaolu on tõendatud nii süüdistatava, kannatanu, tunnistajate T.S, A. G, A. S, O. P, R. O ja G. I ütlustega kui ka kohtus uuritud kirjalike tõenditega: asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga, millest nähtub turvakaamera salvestuselt 24.06.2018.a toimunud tegevus A. Voroni poolt xxxx; asitõendi vaatlusprotokolliga, milles vaadeldi Häirekeskusele tehtud helisalvestust ning A. Voronini kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga. J T tervisekahjustused, mis olid saadud 24.06.2018.a. kella 19.00 ajal xxxx (xxxx, on tõendatud järgnevate kirjalike tõenditega: J T epikriiside ja haiguslugudega, millest nähtuvalt diagnoositi J Tl silma- ja silmakoopavigastus, silmamuna läbiv haav võõrkehata. Kaasuv haigus silma- ja silmakoopavigastus, silmamuna ja silmakoopakoe põrutus, pindmine peavigastus, silmalau ja silmaümbruse kontusioon, J T suhtes toimepandud vägivalla tüsistuseks on tüsistuseks on afaakia ehk silmaläätsetus, võrkkestairded- ja rebendid, võrkkesta traktsiooni e tõmbeirre. Isikul parema silma nägemine pärast traumat kadus. Nägemise paranemise prognoosi ei ole, nägemine on poole aastaga halvenenud. Isiku ekspertiisiaktiga nr 18E – PõI0116 16.07.2018.a., milles ekspert on andnud arvamuse, et kannatanul J Tl tuvastati parema silmamuna perforatsioon (läbiv vigastus), massiivne parema silma ja silma sidekesta verevalum, silmalau ja silmaümbruse põrutus koos verevalumiga parema silma ümbruses ja väike nahahaav oimu piirkonnas. Antud tervisekahjutused võisid olla tekitatud tömbi vägivalla toimel 4 löögist/löökidest parema silma piirkonda kõva tömbi piiratud pinnaga esemega, näiteks rusikaga. Antud tervisekahjustus ei olnud eluohtlik, kuid tekitatud tervisekahjustus kestab rohkem kui neli nädalat ning vigastustega on põhjustatud üle 4 kuu kestev tervisehäire. Samuti on kannatanu J. T tervisekahjustused ja nende ulatus tõendatud ekspert A. V antud ütlustega, mille kohaselt on kannatanule tekkinud vigastused löögist/või löökidest samasse piirkonda. Tervisekahjustus on tekitatud löögist kõva tömbi piiratud pinnaga esemega, näiteks rusika või muu esemega. Kannatanu vigastused olid iseloomulikud tömbile vägivallale, nahaalused verevalumid ja silmamuna deformeeriv vigastus, kus tekkis silmamuna ülaosas rebend ehk klaaskeha sopistus. Kannatanule tekitatud vigastuse tekitamiseks piisas ühest löögist. Kannatanule pikaajaline tervisehäire tuleneb nägemise kaotusest ning trauma tagajärjel tekkis silmaläätsetus, mis põhjustab igavesti nägemishäire elu lõpuni, mida ei saa parandada. Antud kannatanu puhul ei ole võimalik läätse asendada, kuna on ka võrkkesta probleemid ja vikerkest on paigast nihkunud. Antud silmast voolas pool klaaskeha välja kudede vahele ja see põhjustabki kõikide muude struktuuride paigast nihkumise. Antud tervisekahjustus kestab kannatanul terve eluaja. Käesolevas episoodis on vaidlus selle üle, kas A. Voronin on temale inkrimineeritud teo
lg 1 p 2 järgi toime pannud, s.o pani toime raske tervisekahjustuse tekitamise, tekitades vähemalt neli kuud kestva tervisehäire kannatu J. T. Kohtuistungil Alik Voronin antud episoodis ennast süüdi ei tunnistanud, eitas löömist ja esitas omapoolse versiooni toimunust. Alik Voronin tunnistas, et 24 juuni 2018.a tulid koos A, R ja O xxxx lähedal asuvasse parklasse xxxx kella 19 ajal. Parklas ootas neid G ja M ning parklas oli veel alkohoolikute seltskond. Ta läks koos R xxxx poodi, kus tema juurde tuli naisterahvas, kes karjus ja solvas teda. Peale seda läks ta üle tee xxxx suunas, kus seisis lühemat kasvu kõhna meesterahvas, kes tuli talle päris lähedale ning ta lõi seda meesterahvast lõuapiirkonda ja meesterahvas (kannatanu V Ž) kukkus maha. Kannatanu J temal mingit konflikti ei ole olnud ning ei ole ka kakelnud. Peale seda läksid R parklasse, kuhu tulid politseinikud ja palusid tal kaasa minna. Kiirabiautos istusid kaks kannatanut, kes väitsid, et tema oli neid mõlemat löönud. Kuivõrd kohtueelses menetluses ja kohtus antud ütluste vahel oli vastuolu, siis kohus rahuldas prokuröri taotluse ja avaldas KrMS § 289 lg 1 alusel süüdistatava poolt kohtueelsel uurimisel antud järgmised ütlused kontrollimaks tema ütluste usaldusväärsust: „Ma mäletan, et mul tekkis sõnelus ühe naisterahvaga, naine ülbitses, käitus agressiivselt, hakkas mind ähvardama, et mul tekivad probleemid. Ma sain aru, et ma saan peksa, kuid see oli minu järeldus, naine otseselt ei rääkinud peksmist. Mis tema seljas oli, ma ei mäleta, mäletan et tal olid prillid. Miks meil tekkis sõnelus, mina täpselt ei mäleta. Siis naine läks trammipeatusesse, mis asub xxxx juures, kus ta kohtus 3 meesterahvaga. Kuna naine ähvardas mind, siis ma otsustasin minna nende juurde ja esimesena rünnata, et vältida nende poolset rünnakut. Mina läksin nende juurde, ma ei mäleta kas meil oli mingi sõnelus või mitte. Ma mäletan, et lõin ühte meesterahvast ühe korra rusikaga näkku. Ma mäletan, et tema seljas oli sinist värvi jope, ta kaotas tasakaalu ja tuigerdas vastu ootepaviljoni klaasi. Siis igaks juhuks lõin teist meesterahvast ühe korra rusikaga näkku, mis tema seljas oli, ma ei mäleta, kuidas ta reageeris löögile, ma ei mäleta. Kumbki meesterahvas mind ei rünnanud. Kolmas meesterahvas kutsus mind minna eemale ja seal rääkida. Ta hakkas eemalduma, ma arvasin, et ta pole mulle ohtlik, ning otsustasin teda mitte rünnata“. Alik Voronin selgitas, et ta muutis ütlusi ja ta on löönud ainult ühte meest ja teist ei löönud. Algul võttis lihtsalt süü enda peale, kuna talle öeldi, et midagi hirmsat ei juhtu ja kannatanutele suuri tervise probleeme ei teki. Riigikohus on oma 21.12.2015.a lahendis nr 3-1-1-101-15 selgitanud, et : „…kui osa isiku ristküsitlusel antud ütlustest on diametraalses vastuolus kohtueelsel uurimisel antud ütlustega ja isik ei ole suutnud erinevuste põhjust kohtule arusaadavalt selgitada, tuleb ütlused tõendikogumist välja jätta üksnes osas, milles esinevad diametraalsed vastuolud. Ütluste seda 5 osa, milles vastuolud puuduvad, tuleb aga kohtul KrMS § 61 lg 2 kohaselt hinnata kogumis teiste tõenditega oma siseveendumuse kohaselt. Osutatud täpsustus ei muuda aga seisukohta, et tunnistaja või süüdistatava kohtueelses menetluses antud ütlusi, mis on avaldatud KrMS § 289 lg 1 (§ 293 lg 1) alusel, ei saa kasutada tõendina tõendamiseseme asjaolude tuvastamiseks, välja arvatud KrMS § 2891 lg-s 2 sätestatud juhul. Kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamine ristküsitlusel teenib jätkuvalt vaid ristküsitlusel antud ütluste usaldusväärsuse kontrollimise eesmärki. Võimalus jätta
lg 1 (§ 293 lg 1) alusel avaldatud deponeerimata ütluste ja sama isiku ristküsitlusel antud ütluste osalise vastuolu korral ütluste see osa, milles vastuolusid ei ole, tõendikogumisse, puudutab üksnes ristküsitlusel antud ütlusi. Asjaolu, et ristküsitlusel antud ütlused on mingis osas vastuolus sama isiku kohtueelses menetluses antud deponeerimata ütlustega, ei anna kohtule alust jätta ristküsitluse tulemina saadud ütlusi kõrvale ja eelistada tõendina kohtueelses menetluses antud ütlusi“. Kohus on seisukohal, et A. Voronin ei ole selles kuriteo episoodis andnud täielikult tegelikkusele vastavaid ütlusi. Kohtu arvates on süüdistatava ütlused pigem ennast õigustavad ja ei riimu teiste kohtulikul uurimisel uuritud kirjalike tõenditega ning kannatanute ja tunnistajate ütlustega. Süüdistatava kohtus antud ütluste eesmärgiks on vähendada enda süüd ning seetõttu jätab kohus ütlused osas, mis puudutavad kannatanu J T episoodi tõendikogumist välja. Kohus leiab, et süüdistatava selgitused erinevas menetlusstaadiumis antud ütluste erinevuse kohta ei ole kohtule usutavad ning arvestades selliste vastuolude esinemist tema kohtueelsel uurimisel ja kohtus antud ütluste vahel leiab kohus, et tema ütlused kui ebausaldusväärsed tuleb jätta tõendikogumist selles kuriteoepisoodis täielikult välja, kuna need on ka vastuolus teiste kohtu poolt usaldusväärseks peetavate tõenditega. Süüdistatava poolt talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemine antud episoodis on tõendatud kannatanu J T ütlustega, mille kohaselt oli ta
Asitõendi vaatlusprotokollist koos fototabeliga nähtub turvakaamera salvestusest 24.06.2018.a toimunud tegevus xxxx. Videost nähtub, et xxxx suunaga xxxx poole seisavad 3 meest: meesterahvas, kellel on seljas musta värvi valgete triipudega T-särk (Alik Voronin), tundmatu meesterahvas, kelle seljas on musta värvi jope ja musta värvi riietuses meesterahvas, kes on tuvastatud kui kannatanu J T. Alik Voronin liigub mitu meetrit kannatanu J T poole. Video 7 sekundil teeb Alik Voronin vasaku käega löögi sarnase liigutuse kannatanu J T pea parema külje suunas, mille tagajärjel kannatanu kaotab tasakaalu ja tuigub korraks vasaku jala peale (tl. 42-44); Asitõendi vaatlusprotokolliga, milles on vaadeldud Häirekeskusele tehtud helisalvestusi. 24.06.2018.a. kell 19:14:38 ja kell 19:15:21 on tehtud kõne häirekeskusele nr xxxx ning 24.06.2018.a. kell 19:19:54 kell 19:29:08 telefoninumbrilt xxxx. Kannatanu J T on helistanud ja teatanud, et xxxx pekstakse inimesi, inimene on agressiivne, karmilt peksab inimesi. Samuti teatab J T, et ta on haavatud ja palub kiirabi. Teiseks helistajaks häirekeskusele on T S, kes teatab, et xxxx tungiti kallale ja ühel mehel jookseb silmast verd jookseb ning on vaja politseid ja kiirabi. Samuti mindi kallale ka teisele meesterahvale. Lööjaks oli tumeda peaga meesterahvas, keskmist kasvu, lühikese soenguga, tunneb ära kui näeb (tl. 45-51). Tõendeid kogumis hinnates on kannatanu, tunnistajate T Se, A S, O P, R Oi ja G Ii ütlustega ning eelnevalt loetletud kirjalike tõenditega leidnud tõendamist, et Alik Voronin lõi J T parema silma piirkonda, tekitades sellega kannatanule tervisekahjustuse, kui sellega on tekitatud tervisehäire, mis kestab vähemalt neli kuud või kui sellega kaasneb osaline või puuduv töövõime.
sätestatud kuriteokoosseis kaitseb õigushüvena inimese tervist, kus kehalise heaolu seisund kogumis peab väljendama üheselt, et organismi kõik koed, elundid on terviklikud ja funktsioneerivad häireteta. Objektiivne koosseis seisneb raske tervisekahjustuse tekitamises, mille puhul tervise taastamine eeldab meditsiinilist sekkumist. Raske tervisekahjustusega on tegemist muuhulgas siis, kui isikule põhjustati tervisehäire, mis kestab vähemalt 4 kuud. Kannatanu J T tundis löögist füüsilist valu, kehavigastusena on ekspertiisiaktiga ja meditsiinidokumentidega ning eksperdi kohtus antud ütlustega leidnud tõendamist, et kannatanu enam parema silmaga ei näe. Kohtu hinnangul ei ole seega kahtlust põhjusliku seoses olemasolul Alik Voronin (löök parema silma piirkonda) ja J Tl tuvastatud tervisekahjustuse (paremast silmast nägemine puudub) vahel. Tervisekahjustuse tingis süüdistatava vägivaldne tegevus. Kohus loeb
lg 1 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse süüteokoosseisu realiseerimise Alik Voronin poolt tõendatuks. Seega on objektiivne koosseis täidetud: A. Voronini löögi tagajärjel tekkis kannatanul raske tervisekahjustus – tervisehäire, mis kestab vähemalt 4 kuud. Samuti on kohtu hinnangul täidetud subjektiivne koosseis. Subjektiivse külje osas märgib kohus esmalt, et Riigikohus on oma 15.12.2017.a lahendis nr 1-16-5213 märkinud, et: „…tervisekahjustuse tekitamise eest on võimalik
lg 1 pde 1–6 järgi süüdi tunnistada ka isik, kes tekitas kannatanule tervisekahjustuse küll tahtlikult, kuid suhtus tervisekahjustusega põhjustatud raskesse tagajärge kas kergemeelselt (
lg 2) või hooletult (
Seega peab
lg 1 esimesele alternatiivile vastava tervisekahjustuse tekitamine olema tahtlik, kuid tagajärge suhtus isik kas kergemeelselt või hooletult. Arvestades antud kuriteoepisoodi välist teopilti, on kohus veendumusel, et süüdistatav, lüües kannatanule rusikaga ühel korral näopiirkonda, ei saanud võimalikuks pidada, et põhjustab kannatanule selliselt raske tervisekahjustuse, sh sellise tervisehäire, mis kestab kauem kui neli kuud. Tallinna Ringkonnakohus on oma 24.05.2017.a otsuses nr 1-16-5213 toonud välja, et: „Põhimõtteliselt võib küll nõustuda maakohtu hinnanguga, et tahtluse tuvastamisel saab abistavalt lähtuda ka sellest, mida tavapärase elukogemusega inimene mingi teo tüüpilise tagajärjena ette kujutab. Rääkides rusikaga näkku 7 löömisest, siis selliseks tagajärjeks oleks hematoom löögi piirkonnas, võimalik et ka veritsev haav. Rusikas käega teisele inimesele näkku löömise tüüpiliseks tagajärjeks ei ole aga püsivad kahjustused“. Ka antud kaasuse puhul on kohus veendumusel, et raske tervisekahjustuse tekitamise osas A. Voroninil tahtlus puudus, kuna kohtu hinnangul puuduvad tõendid selle kohta, et A. Voronini eesmärk oleks olnud rusika löögiga tõsikindlalt tekitada kannatanu silmale sellised vigastused, mis kestavad üle 4 kuu, veel vähem terve elu. Kannatanu silma või selle funktsioonide kahjustamist ei näinud A. Voronin kannatanut lüües tagajärjena ette. Küll aga oli A. Voroninil vähemalt kaudne tahtlus tekitada kannatanule tervisekahjustus. Arvestades, et A. Voronini näol on tegemist isikuga, kelle löögid võivad olla nö keskmise lööja omadest ohtlikumad, kuna G. I ütluste kohaselt tegeleb süüdistatav poksiga, siis on kohus veendumusel, et kannatanule rusikaga näkku lüües pidi süüdistatav pidama võimalikuks, et ta sellega kahjustab kannatanu tervist. Seega kokkuvõtvalt käitus Alik Voronin kannatanule tekitatud tagajärje ehk kestva tervisehäire suhtes ettevaatamatusega hooletuse vormis, kuna lüües kannatanut rusikaga ühel korral näopiirkonda (parem silma piirkonda), rikkus ta kohustust mitte kahjustada teise inimese tervist. Käitudes kannatanu suhtes õigustamatult vägivaldselt, võttis süüdistatav lubamatu riski, et kannatanu tervis võib kahjustada saada. Ta küll ei näinud ette, et kannatanu võib saada löökidest raske tervisekahjustuse, kuid hoolsa käitumise korral oleks ta saanud seda ette näha. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et Alik Voronini poolt toimepandud kuritegu on tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud ning Alik Voronin tuleb süüdi mõista
lg 1 p 2 järgi.
lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Seega on õigusvastasus süüteokoosseisus kirjeldatud teos sisalduv ebaõigus – tegu rikub õiguskorda ja on vastuolus inimeste kooselu reguleerivate õigusnormidega. Õiguskord on objektiivne suurus, mis kehtib kõigi ühiskonnaliikmete jaoks võrdselt. Kuivõrd süüteokoosseisudes on esitatud süütegu, tuleb eeldada, et selline süütegu on ka õigusvastane. Tegu tuleb lugeda õiguspäraseks üksnes siis, kui õiguskorras esineb õigusvastasust välistav asjaolu. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus kohtumenetluse käigus ei tuvastanud. Seega tuleb süüdistatava poolt karistusseadustiku tunnustele vastava koosseisupärase teo toimepanemine lugeda õigusvastaseks.
lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüdistatav Alik Voronin on täisealine ja teo toimepanemise ajal oli võimeline aru saama oma tegude keelatusest. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et Alik Voronini poolt toimepandud kuritegu on tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud ning Alik Voronin tuleb süüdi mõista
Karistus
See tähendab, et isikut saab karistada üksnes siis, kui tema tegu on koosseisupärane, õigusvastane ning ta on selle teo toimepanemises süüdi. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, 8 mis on otseselt seaduses välja toodud, samuti muid süü suurust mõjutavaid objektiivseid ja subjektiivseid teo toimepanemist iseloomustavaid asjaolusid.
lg 1 teise lause järgi peab kohus karistuse mõistmisel arvestama ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Lisaks karistuse eripreventiivsele eesmärgile arvestab kohus ka üldpreventiivseid eesmärke. Kohtupraktikas väljakujunenud seisukoha kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr.
lg 1 näeb sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.
lg 1 p 2 järgi antud kuriteo eest on seadusandja ette näinud karistusena vaid 4 kuni 12 aastase vangistuse. Kuna
lg 1 sanktsioonis on peale vangistuse ette nähtud ka kergemaliigiline karistus, so rahaline karistus, peab kohus hindama, kas
lg 1 järgi inkrimineeritava kuriteo toimepanemise eest on võimalik kohaldada rahalist karistust. Kohus leiab, et süüdistatava karistamine rahalise karistusega ei ole põhjendatud. Rahalise karistuse mõistmise välistavad kohtu hinnangul asjaolud, et süüdistatav ei tööta, temalt kuuluvad väljamõistmisele menetluskulud ja ta peab hüvitama tsiviilhagi, mistõttu on kohtu hinnangul kaheldav, kas rahalise karistuse mõistmisel oleks tal võimalik talle pandud kohustust täita. Samuti on A. Voronini näol tegemist isikuga, keda on eelnevalt juba kriminaalkorras karistatud ning antud kuriteod on ta toime pandud temale 11.08.2016.a kohtuotsusega määratud katseajal. Seega vaatamata eelnevale karistatusele on süüdistatav jätkanud süütegude toimepanemist, millest tulenevalt leiab kohus, et süüdistataval puudub õiguskuulekus ning tema suhtes varasemalt kohaldatud mõjutusvahendid ei ole oodatud mõju avaldanud ning rahaline karistus
Seega leiab kohus, et karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb süüdistatavat karistada vangistusega. Hinnates süü suurust, siis leiab kohus, et Alik Voronini süü ei ole suur. Aluse selliseks järelduseks annab asjaolu, et süüdistatav pani teo toime ühe löögiga, kannatanu suhtes kasutatud vägivald oli lühiajaline ja löögi tagajärjed ei olnud niivõrd rasked, mille puhul saaks rääkida karistuse mõistmisest sanktsiooni keskmises või selles enamas sanktsioonimääras. Antud episoodis kohus karistust kergendavate või raskendavate asjaolude esinemist ei tuvastanud. Tulenevalt eeltoodust peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale karistus alla ettenähtud sanktsiooni keskmist, kuid mitte alammäära lähedasena. Seega võttes arvesse eelnevat, määrab kohus Alik Voroninile karistuseks 6 kuud vangistust
Hinnates süü suurust
Seda põhjendab kohus asjaoluga, et kannatanu vigastused, mis on kajastatud kohtule esitatud meditsiiniasutuste dokumentides kui ka ekspertiisiaktis, olid rasked, tekitatud tervisekahjustus kestab rohkem kui neli nädalat ning vigastustega on põhjustatud üle 4 kuu kestev tervisehäire. Kannatanule tekitatud pikaajaline tervisehäire tuleneb nägemise kaotusest ning antud tervisekahjustus kestab kannatanul terve eluaja. Samas arvestab kohus ka asjaoluga, et kannatanule tekitatud tagajärje ehk kestva tervisehäire suhtes käitus süüdistatavettevaatamatusega hooletuse vormis. Lisaks eelnevale arvestab kohus ka asjaoluga, et Alik Voroninit karistati viimati 11.08.2016.a. Harju Maakohtu poolt
lg 1 ja § 202 lg 1 alusel tingimisi vangistusega, katseajaga 2 aastat 6 kuud (11.08.2016 kuni 10.02.2019). Seega antud kuriteo pani Alik Voronin toime katseajal, mis näitab kohtule ilmekalt, et Alik Voronini väärtushinnangud ei sobitu õiguskorda. Süüdistatava karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud antud episoodis puuduvad. Eeltoodu alusel mõistab kohus Alik Voroninile
Alik Voroninile liitkaristuse mõistmisel peab kohus vajalikuks
lg 1 alusel suurendada üksikkaristustest raskeimat ning liitkaristuseks mõista Alik Voroninile 6 aastat ja 6 kuud 9 vangistust.
lg 5 kohaselt kui süüdlane paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt
Kuivõrd tegu oli toime pandud katseajal tuleb
lg 2 alusel suurendada nimetatud karistust Harju Maakohtu 11.08.2016.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o. 2 aastat, 3 kuud ja 26 päeva vangistust võrra ning liitkaristuseks mõista vangistus 8 aastat, 9 kuud ja 26 päeva vangistust.
lg 1 alusel tuleb Alik Voronini eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja karistuse kandmise alguseks tuleb lugeda 24.06.2018.a. Tsiviilhagi Kannatanu J T on esitanud tsiviilhagi mittevaralise kahju (moraalse kahju) väljamõistmiseks süüdistatavalt 15 000 euro suuruses summas. Kohtuistungil jäi kannatanu esitatud hagi juurde. Süüdistatav hagi ei tunnista. Mittevaralise kahju osas on Riigikohtu tsiviilkolleegium selgitanud, et rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel. Just seetõttu võimaldab TsMS § 366 nõuda kohtult mittevaralise kahju hüvitamist õiglase hüvitisena kohtu äranägemisel (RKL 3-2-1-19-08, p 13). VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 134 lg 2 kohaselt isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Mittevaralise kahju eest väljamõistetava rahalise hüvitise suurus oleneb kehavigastuse ja tervisekahjustuse raskusest, samuti muudest negatiivsetest mittevaralistest tagajärgedest, mis tekkisid kehavigastuse tõttu (RKTKo asjas nr 3-2-1-19-08 p 13, RKTKo nr 3-2-1-85-08, pp 11-13). Mittevaralise kahju olemasolu selles tähenduses tuleb eeldada, kuna isikliku õiguse rikkumise tagajärge – muudatuste tekkimist ja nende suurust inimese psüühikas – ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada (RKTKo asjas nr 3-2-1-152-09, p 16). VÕS § 134 lg 5 kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Hüvitise suuruse kindlaksmääramisel arvestab kohus esmalt kannatanule tekitatud tervisekahjustuste tagajärgi, st kannatanu eeldatavat „valu suurust“. Käesoleva kriminaalasja menetlusega on kindlaks tehtud, et kannatanu sai süüdistatava tegevuse tagajärjel tervisekahjustuse. Alik Voronin põhjustas kannatanu J Tle 24.06.2018.a tervisekahjustused, mis kestab vähemalt 4 kuud. Kannatanu viibis Alik Voronini ründe tagajärjel haiglaravil ja pikaajaliselt haiguslehel, samuti on kannatanule tehtud korduvalt silma operatsioone. Ründega põhjustati kannatanul parema silmamuna perforatsioon (läbiv vigastus – ei näe antud silmaga), massiivne parema silma ja silma sidekesta verevalum, silmalau ja silmaümbruse põrutus koos verevalumiga parema silma ümbruses ja väike nahahaav oimu piirkonnas. Parema silma läbiv vigastus (ei näe antud silmaga) on püsinud siiani ka peale silmaoperatsioone. Kannatanu viimase (04.01.2019.a.) epikriisi kohaselt tema nägemise paranemise prognoosi ei ole, operatsioonidega on õnnestunud silma terviklikkus säilitada, kuid silmarõhk on madal ning silm läheb ftiisi ehk siis kuivab kokku ära. Kanntanu ütluste kohaselt tal üks silm ei näe, algselt arstid arvasid, et nägemine on võimalik taastada aga peale operatsiooni teostamist ei ole silmanägemine taastunud. Varasemalt tal mingeid õnnetusi silmaga ei ole olnud ning varasemate kontrollide käigus oli ta nägemine korras, käesolevaks ajaks on tema elukvaliteet langenud. On ilmne, et süüdistuse sisuks oleva kuriteo toimepanemise tagajärjel kannatanule põhjustatud kahju ei seisne ainuüksi füüsilises kehavigastustes. Süüdistatava poolt tekitatud kahjusündmuse tagajärjel, võrreldes kahjusündmusele eelnenud olukorraga, on kannatanu tavapärases elulaadis 10 ja igapäevategevustes toimunud muutused. Kohtu hinnangul tuleb jaatada J Tle mittevaralise kahju tekkimist. Samuti kinnitas ka ekspert kohtus, et kannatanul on silmanägemine täielikult kadunud, ilmselgelt antud tervisekahjustus kestab vähemalt 4 kuud, põhimõtteliselt eluaeg. Kohus arvestab mittevaralise kahju hüvitise mõistliku suuruse kindlaksmääramisel kannatanu füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi, tema heaolu langust, mis on tingitud piirangutest isiku tegevuses ning elukorralduses, kahju tekitamise asjaolusid ja kahjuliku tagajärje raskust. Riigikohtu praktika kohaselt peab väljamõistetav mittevaralise kahju hüvitis vastama ühiskonna üldisele heaolu tasemele ja olema sarnastel asjaoludel võrreldav. Samas ei saa kohtu hinnangul hagi lahendamisel mööda vaadata senisest kohtupraktikast. Riigikohtu poolt läbi viidud kordusanalüüsist (Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviil- ja kriminaalasjades esimese ja teise astme kohtutes 2016.a aastal. Kohtupraktika kordusanalüüs. Kättesaadav Riigikohtu kodulehel: https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/analyysid/2017/Mittevaralise%20kahju% 20h%C3%BCvitamine%20tsiviil-%20ja%20kriminaalasjades%202016.pdf ) nähtub, et 2016.a välja väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitis raske tervisekahjustuse tekitamise eest jäi vahemikku 420-10 000 eurot. Samuti on sarnastel asjaoludel kriminaalasjas nr 1-14-1335 mõistetud üldmenetluses hüvitis välja 20 000 euro ulatuses. Kohus leiab, et kannatanu J T taotlus mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 15 000 eurot on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus leiab, et kannatanule tekitatud raske tervisekahjustus, üleelatud valu ja kannatused, püsivalt nägemise kaotus paremast silmast ning elukvaliteedi tunduv langus annavad aluse hinnata mõistlikuks mittevaralise kahju summaks 15 000 eurot. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et Alik Voroninil esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et Alik Voroninilt tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb karistusele sundraha välja mõistmine, mis on vastavalt I astme kuriteo puhul KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt 1350 eurot. Samuti tuleb välja mõista Alik Voroninilt KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel riigi õigusabi korras määratud kaitsjatasu vandeadvokaat Karine Nersesjanile summas 90 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisitasu summas 84 eurot. Kohus leiab, et menetluskulud kokku summas 1524 eurot tuleb Alik Voroninil tasuda kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul, s.o igakuiselt vähemalt 127,00 eurot. Kokkulepeliste kaitsjate kaitsjakulud jäävad Alik Voronini enda kanda. Asitõendid 1 CD plaat, millel on Häirekeskusesse tehtud kõnede helisalvestused, asub kriminaalasja materjalide juures – peale kohtuotsuse jõustumist jätta kriminaalasja juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel; 1 DVD plaat, millel on linnakaamera videosalvestused, asub kriminaalasja materjalide juures peale kohtuotsuse jõustumist jätta kriminaalasja juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel; juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 3,4,9; § 179 lg 1 p 1; § 311; § 313, § 315,
MS § 233 lg 1 kohus 11 otsustas Süüdi tunnistada Alik Voronin
lg 1 järgi ja mõista karistuseks 6 kuud vangistust;
lg 1 p 2 järgi ja mõista karistuseks 6 aastat vangistust.
lg 1 alusel suurendada üksikkaristustest raskeimat ning liitkaristuseks mõista Alik Voroninile 6 aastat ja 6 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust Harju Maakohtu 11.08.2016.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 aastat 3 kuud 26 päeva vangistust võrra ja liitkaristuseks Alik Voroninile mõista 8 aastat 9 kuud 26 päeva vangistust.
lg 1 alusel arvata Alik Voronini eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja karistuse kandmise alguseks 24.06.2018.a. Tõkend – vahistamine tühistada peale kohtuotsuse jõustumist või mõistetud karistuse ärakandmist. Tsiviilhagi Välja mõista Alik Voroninilt tsiviilhagi summas 15000 eurot J T kasuks. Raha kanda E T a/a xxxx Xxxx. Menetluskulud Välja mõista Alik Voroninilt sundraha 1350 eurot, kaitsjatasu 90 eurot ja ekspertiisitasu 84 eurot riigi tuludesse. Menetluskulud kokku summas 1524 eurot tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 127,00 eurot. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse süüdistatavale e-posti või posti teel. Samuti on võimalik makseinfot saada Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid 1 CD plaat, millel on Häirekeskusesse tehtud kõnede helisalvestused, asub kriminaalasja materjalide juures – peale kohtuotsuse jõustumist jätta kriminaalasja juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel; 1 DVD plaat, millel on linnakaamera videosalvestused, asub kriminaalasja materjalide juures peale kohtuotsuse jõustumist jätta kriminaalasja juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel; Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui 12 apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Kohtuotsus tervikuna koostatakse ja see on kohtumenetluse pooltele kohtus kättesaadav apellatsiooniteate saamisel 14. märts 2019.a. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, so määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ Margot Mikler Urve Lilender Maren Urb Kohtunik Rahvakohtunik Rahvakohtunik 13
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.