) § 152 lõike 1 punktiga 4 ja lõikega 2 (
lõike 1 punkt 4 sätestab: „Kohus lõpetab määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.“
lõike 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust
lõike 1 punkti 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb.
lõike 2 kohaselt ei anna hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Seega ei saaks kaebaja esitada tuvastamiskaebust hilisema kahjunõude ettevalmistamiseks.
See tähendab, et kaebaja ei saa uuesti esitada Viru Vangla
lõike 1 punkti 4 alusel, tuleb kaebuse eest tasutud riigilõiv kaebajale tagastada (
Kaebaja oli riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel vabastatud. 15. Üldjuhul kannab menetluse lõpetamise korral menetluskulud kaebaja (
Vastustaja kannab menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse
lõike 1 punkti 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks 2 3-17-2086 tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest (
Praegusel juhul ei tinginud menetluse lõpetamist vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine, vaid kaebaja vanglast vabanemine. Seetõttu tuleb menetluskulude jagamisel kohtu hinnangul lähtuda
Kohus ei pea aga põhjendatuks anda vastustajale tähtaega menetluskulude olemasolu selgitamiseks. Kuna vaidlus toimub vastustaja põhitegevuse raames, ei oleks tema võimalike menetluskulude väljamõistmine kaebajalt väljakujunenud kohtupraktika taustal tõenäoline (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 3. märtsi 2014. a otsus asjas nr 3-3-1-64-13, punkt 50). Seega jäävad menetlusosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.