← Eesti

2-18-14362/41

Obsah (8)§ 190§ 428§ 430§ 432§ 168§ 1970§ 150§ 661

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Enely Sepp Määruse tegemise aeg ja koht 28. august 2019, Tallinna kohtumaja Kohtujurist Marge Sillamaa Tsiviilasja number 2-18-14362 Tsiviilasi E Si hagi K M

) § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. 2 2-18-14362 Kohtumääruse asjaolud ja põhjendused E S esitas 26.09.2017 Harju Maakohtusse hagi K M Si vastu annaku väljaandmiseks kohustamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on K M S R Si (isikukood xxxx, surnud xxxx) pärija ning E S omakorda annakusaaja. E S esitas 8.05.2019 Harju Maakohtusse vastuhagi E Si vastu sundosa 48 065,97 euro ja viivise 3845,28 euro nõudes. Pooled esitasid kohtule 21.08.2019 allkirjastatud kompromissi, mille palusid kinnitada ja menetluse lõpetada. Pooled taotlevad vabastada hageja riigilõivu summas 350 euro riigituludesse tasumise kohustusest

§ 190lg 7 alusel.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

§ 428

lg 1 p-s 4 on sätestatud, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt

§ 430lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik.

Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning antud juhul ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetatakse. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas

§ 430

lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.

§ 432

sätestab, et hageja ei saa menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

§ 168

lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Menetluskulud tuleb vastavalt poolte kokkuleppele jätta poolte endi kanda. Harju Maakohtu 10.10.2018 määrusega rahuldati hageja menetlusabi taotlus ja vabastati ta hagi esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest. Pooled on taotlenud vabastada hageja riigilõivu tasumise kohustusest

§ 1970

lg 7 alusel.

§ 190

lg-st 2 tuleneb, et juhul, kui lahend tehti selle menetlusosalise kahjuks, kellele oli antud menetlusabi, kannab menetlusosaline menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks.

190 lg 7 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. 3 2-18-14362 Hageja oli vabastatud riigilõivu tasumisest hagi esitamisel. Lahendit ei ole tehtud hageja ega kostja kahjuks. Kohtu hinnangul puudub seega alus menetluskulude väljamõistmiseks ning kohus vabastab hageja riigilõivu tasumise kohustusest. Kostjale on kohus andnud 12.11.2018 määrusega riigi õigusabi ilma õigusabi tasu ning kulude hüvitamise kohustuseta. Hageja taotles poole menetluses tasutud riigilõivu tasumisest vabastamist

§ 150lg 2 p 1 alusel.

Kuna hageja ei ole riigilõivu tasunud (talle on antud menetlusabi) siis jätab kohus taotluse rahuldamata.

§ 661

lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kokku leppinud määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises kolmele päevale. Vastavalt poolte taotlusele tuleb kohtumäärus saata pärast jõustumist kannete tegemiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale. /allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.