Obsah (8)

§ 179§ 180§ 318§ 126§ 175§ 105§ 245§ 313

1-19-5104 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. juunil 2019 Tallinnas Kriminaalasja number 1-19-5104 (19231600635) Kohtunik Liina Pohlak Kohtuistungi se

§ 179

lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära s.o 1350 eurot ja

§ 180

lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 540 eurot ja ekspertiisikulu 621 eurot riigituludesse. Kohustada Kristofer-Mario Õlijast tasuma väljamõistetud sundraha, kaitsjatasu ja ekspertiisikulu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 209,25 eurot. Sundraha, kaitsjatasu ja ekspertiisikulu tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Makseinfo viitenumber saadetakse kinnipidamisasutusse. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Kristofer-Mario Õlijas, kriminaalasi 1-19-5104, menetluskulud, sundraha ja ekspertiisikulu.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

§ 180lg 3 alusel kaitsja sõidukulu summas 7,20 eurot ja ekspertiisikulu summas 399 eurot jätta riigi kanda. Kar

S § 832 lg 1 alusel konfiskeerida riigi tuludesse Kristofer-Mario Õlijaselt nutitelefon xxxx IMEI koodiga xxxx, (PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas). Asitõendid: - CD- plaat jätta kriminaalasja materjalide juurde; - narkootiline aine (EKEI keemiaosakonnas) konfiskeerida ja hävitada; - kleenex salvrätikile, minigripp kilekotid, tühjad ravimikapslid, üks minigripp kilekott sahharoosiga ja üks minigripp kilekott bensokaiiniga (PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas) - konfiskeerida ja hävitada. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib

§ 318

lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist

1. peatüki
2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kuriteo asjaolud Kristofer-Mario Õlijast süüdistatakse selles, et tema olles isikuks, kes on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 20.12.2017.a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-10932 süüdi mõistetud KarS § 183 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, taas omandas Tallinnas kohtueelses menetluses täpsemalt tuvastamata isikult, kohas ja ajast alates kuni 23.03.2019.a kella 21:40-ni suures koguses (so narkootilise aine kogus, milline tekitab narkootilise joobe enam kui 10-le inimesele), narkootilist ainet metüleendioksümetamfetamiin (MDMA-d). Osa eelnevalt omandatud narkootilisest ainest hoidis Kristofer-Mario Õlijas ebaseaduslikult enda juures kuni 23.03.2019.a kella 21:40-ni, mil ta xxxx lähedal, sõiduauto xxxx reg märgiga xxxx tagaistmelt kinni peeti ning tema istmekohal, seljatoa ja istme vahelt, leiti ja võeti ära rohelisse Kleenex salvrätikilekotti pakitult 6tk valget kapslit kokku 0,49 grammi metüleendioksümetamfetamiingüdrokloriidi sisaldava pulbriga, millistes kokku 0,39 grammi metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) ning kahekordsesse minigripp kilekotti pakitult 1,97 grammi metüleendioksümetamfetamiingüdrokloriidi, milles 1,59 grammi metüleendioksümetamfetamiini (MDMA). Kokku leiti metüleendioksümetamfetamiini (MDMA-d) puhtal kujul 1,98 grammi. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Metüleendioksümetamfetamiin (MDMA) kuulub NPALS § 3ˡ lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.05.2005.a määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Vastavalt NPALS § 3¹ lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Kümnele inimesele piisab narkojoobe tekitamiseks EKEI kohtutoksikoloogiaeksperdi Mailis Tõnissoni vastusest järelepärimisele nähtuvalt narkootilise aine MDMA puhul 1,4 grammist. Sellise käitumisega pani Kristofer-Mario Õlijas toime narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise isikuna, kes on varem toime pannud KarS
3. peatüki
4. jaos sätestatud kuriteo, s.o KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatav Kristofer-Mario Õlijase, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 20.06.2019.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Kristofer-Mario Õlijase süüdi tunnistamist ja karistamist KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 3 aastat 2 kuud aastat. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada uue kuriteo eest mõistetud vangistust eelmise kohtuotsuse s.o Harju Maakohtu 20.12.2017.a kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ära kandmata osa s.o 4 aasta 1 kuu ja 26 päeva vangistust võrra ning mõista liitkaristuseks vangistus 7 aastat 3 kuud ja 26 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks lugeda kinnipidamise kuupäeva s.o 23.03.2019.a. Asitõendid KarS § 83 lg 4 alusel konfiskeeritakse aine (s.h narkootiline aine), vahend või ese, kui selle omamiseks vajalik luba puudub. KarS § 191 alusel kohus konfiskeerib narkootikumidega seotud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme või süüteo ettevalmistamiseks kasutatud eseme.

§ 126

lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses.

§ 126

lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Juhindudes KarS § 83 lg 4, 191 ja

§ 126

lg 3 p 1, 4 otsustab kohus kriminaalasjas olevad asitõendid: - narkootiline aine (EKEI keemiaosakonnas) konfiskeerida ja hävitada; - CD- plaat, mis asub kriminaalasja materjalide juures, jätta kriminaalasja materjalide juurde; kleenex salvrätikile, minigripp kilekotid, tühjad ravimikapslid, üks minigripp kilekott sahharoosiga ja üks minigripp kilekott bensokaiiniga (PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas) - konfiskeerida ja hävitada. Menetluskulud

§ 180

lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt:

§ 179

lg 1 p 1 kohaselt sundraha 1350 eurot,

§ 180

lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu 540 eurot ja ekspertiisikulu summas 621 eurot riigituludesse.

§ 180

lg 3 alusel kaitsja sõidukulu summas 7,20 eurot ja ekspertiisikulu summas 399 eurot jätta riigi kanda. Ekspertiisi kulu on

§ 175

lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et

§ 105

lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu

§ 175

lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. detsembri
2. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). Ekspertiisitulemused, millega määratakse kas tegemist on narkootilise ainega ja millise ainega ja millise protsentuaalse sisaldusega on aine ning kui suur kogus tekitab joobe kümnele isikule, on oluliseks tõendiks narkootiliste ainete käitlemist puudutavas kriminaalasjas, mistõttu nimetatud ekspertiisitasu kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele. Ka DNA ekspertiisitulemused on käesoleval juhul aidanud kaasa kriminaalasja lahendamisele (tuvastatud on süüdistatava DNA), mistõttu nimetatud ekspertiisitasu kuulub Kristofer-Mario Õlijaselt proportsionaalselt tema osale väljamõistmisele. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „
3. märtsil 2015 jõustunud

§ 245

lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises

§ 180lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises.

Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab

§ 180

lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt

§ 180

lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja

§ 313

lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik