KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Maret Hallikma Otsuse tegemise aeg ja koht 15.11.2018, Tallinn Haldusasja number 3-18-224 Haldusasi K.J.R.e kaebus pensioniõiguslik

) § 28 lg 2 punkti 4 kohaselt arvestatakse pensioniõigusliku staaži hulka õpiaeg ülikooli statsionaarses õppevormis ja nendega võrdsustatud õppevormides. Seega tuleks kaebaja õpiaega statsionaarses õppevormis võtta arvesse ja liita kaebaja pensionistaaži hulka.

eelpoolviidatud sätte sõnastusest ei tulene, et arvesse saaks võtta üksnes õpiaega Eesti NSV või NSVL ülikoolis. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 3 on sätestatud, et seaduse sätet tõlgendatakse koos teiste sätetega, lähtudes seaduse sõnastusest, mõttest ja eesmärgist. TsÜS §-st 4 tuleneb, et õigussuhet reguleeriva sätte puudumisel kohaldatakse sätet, mis reguleerib reguleerimata õigussuhtele lähedast õigussuhet, kui õigussuhte reguleerimata jätmine ei vasta seaduse mõttele ega eesmärgile. Sellise sätte puudumisel lähtutakse seaduse või õiguse üldisest mõttest. 5.2. Kaebajale teadaolevalt arvestati parlamendiliikme J.T. puhul tema väljaspool Eestit omandatud staaži ilma mingite probleemideta. Seda kinnitab ka Riigikogu kantselei 02.11.2017 vaideotsuses viidatu. 5.3. Kaebaja ei nõustu vastustaja poolt kohtule esitatud seisukohtadega. Vastustaja osundab pensionistaaži arvestamisel samuti

§ 20

lg 2 p-le 4, kuid on teinud täiesti alusetu järelduse, et selle sätte kohaselt saab arvesse võtta üksnes õpiaega Eestis. Vastustaja ei ole selgitanud, miks riik ei lähtu kaebaja puhul põhiseaduse §-s 12 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõttest. Puudub igasugune õiguslik alus ja põhjendus, miks kaebaja õpiaeg USA ülikoolis ei ole sobiv pensionistaaži arvestamisel kui samasugune õpiaeg Eesti NSV või NSVL-i ülikoolis oleks igati sobiv. 5.4. Kaebaja taotleb seega, et kohus tuvastaks asjaolu, et tema õpiaeg USA ülikoolis statsionaarses vormis kokku 6 aastat 4 kuud ja 25 päeva kuulub arvesse võtmisele pensioniõigusliku staaži osana

§ 28lg 2 p-i 4 mõttes.

Vastustaja seisukoht 6. Vastustaja ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele vastu.

§ 7

lg-te 1 ja 11 kohaselt on õigus vanaduspensionile isikul, kes on jõudnud vanaduspensioniikka ja kellel on 15 aastat Eestis omandatud

§-s 27 sätestatud pensionistaaži. Vastavalt

§ 27

lg-le 1 on pensionistaaž aeg, mil pensionikindlustatu oli hõivatud riiklikule pensionile õigust andva tegevusega ja lg 2 kohaselt jaguneb pensionistaaž pensioniõiguslikuks staažiks, mida arvestatakse kuni

1. aasta
2. detsembrini ja pensionikindlustusstaažiks, mida arvestatakse alates
3. aasta
4. jaanuarist. Pensioniõigusliku staaži hulka arvatava tegevuse aeg on sätestatud

§-s 28 ja pensionikindlustusstaaži arvestamine

§-s 30. 6.1.

§ 28

lg 3 p 5 sätestab, et Eestis omandatud pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse sooduskorras

1. aasta oktoobris või novembris Saaremaalt Sõrve poolsaarelt Saksamaale sunniviisiliselt ümberasustatud isiku puhul aeg alates ümberasustamisest kuni Eestisse elama asumiseni, kuid mitte kauem kui
2. aasta
3. detsembrini, kolmekordselt.

§ 28lg 4 2

§-s 28 sätestatud tegevuse aeg endise NSV Liidu territooriumil kuni

1. aasta
2. jaanuarini juhul, kui isikul on vähemalt 15 aastat Eestis omandatud pensionistaaži ja mõni muu riik ei maksa nimetatud staaži eest pensioni.

§ 28

lg 5 kohaselt arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka kohustusliku sõjaväeteenistuse ja asendusteenistuse aeg, kui isik suunati teenistusse Eestist või kui isik elas enne ja pärast väljastpoolt Eestit teenistusse suunamist Eestis ja tal on vähemalt 15 aastat Eestis omandatud pensionistaaži ning mõni muu riik ei maksa nimetatud staaži eest pensioni. 6.2. Õpiaja arvamine pensioniõigusliku staaži hulka on sätestatud

§ 28

lg 2 p-s 4, mille kohaselt arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka õpiaeg kutseõppeasutuse statsionaarses õppes või ülikooli või rakenduskõrgkooli statsionaarses õppevormis või nendega võrdsustatud õppevormides. 6.

1. Ülalnimetatud sätetest tuleneb üheselt, et riikliku pensioni määramisel võetakse üldjuhul arvesse ainult Eestis omandatud pensionistaaži ja teatud tingimustel tegevuse aega endise NSVL territooriumil kuni 1.01.1991, s.t ka õpiajana arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka õppimise aeg Eestis või teatud tingimustel endise NSVL territooriumil kuni 1.1.
3. Eeltoodust tulenevalt puudub seaduslik alus arvata K.J.R.e pensioniõigusliku staaži hulka õppimise aeg USA ülikoolis perioodidel 11.09.1972 kuni 16.05.1976 ja 26.08.1976 kuni 13.05.1979, kokku 6 aastat 4 kuud 25 päeva. KOHTU PÕHJENDUSED
4. Vaadanud läbi poolte seisukohad leian, et K.J.R.e kaebus tuleb jätta rahuldamata.
5. Kaebajale parlamendiliikme pensioni määramisel tuleb juhinduda Eesti Vabariigi Ülemnõukogu XII koosseisu ning Riigikogu VII, VIII ja IX koosseisu liikmete pensioni seadusest. Seaduse § 14 kohaselt on õigus vanaduspensionile Riigikogu liikmel, kes on jõudnud vanaduspensioni ikka tingimusel, et tal on vähemalt 25 aastane pensionistaaž ning ta on olnud Riigikogu liige ühes või enamas Riigikogu koosseisus kokku vähemalt kolm aastat. Pensionistaaži arvestamine toimub riikliku pensionikindlustuse seaduses (

) sätestatud korras.

§ 28

lg 4 punkti 4 kohaselt arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka muuhulgas õpiaeg ülikooli statsionaarses õppevormis. 10. Pooled ei vaidle selle üle, et kaebaja õpiaeg Ameerika Ülikoolis (The American University, Washington, DC, USA) statsionaarses õppevormis perioodidel 11.09.1972 kuni 16.05.1976 ja 26.08.1976 kuni 13.05.1979 (kokku 6 aastat 4 kuud 25 päeva) on kohtule esitatud dokumentidega tõendatud. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et käesoleval juhul tuleb parlamendiliikme pensioni saamiseks vajaliku staaži arvestamisel lähtuda

§ 28lg 2 punktist 4.

Vaidlusküsimuseks on asjaolu, kas

§ 28

lg 2 punkti 4 kohaldamisel saab arvesse võtta kaebaja õpiaega Ameerika Ühendriikides asuvas ülikoolis. Selle aja pensionistaaži hulka lugemine võimaldaks kaebajal saada parlamendiliikme pensioni alates tema vanaduspensioni ea saabumisest (18.08.2017). 11. Nõustun vastustaja seisukohaga, et

§ 7

lg 1, § 27 lg 1 ja § 28 koostoimest tuleneb, et pensioniõiguslikku staaži hulka arvestatakse Eestis töötatud aeg ja muu Eestis toimunud

§ 28lg-s 2 nimetatud tegevuse aeg.

Eestis omandatud pensionistaažile viitab selgelt

§ 7

lg 1.

§ 28

lg 3 p 5 ning § 28 lg-d 4 ja 5 sätestavad erandjuhud, mil Eesti riik arvestab pensioniõigusliku staaži hulka ka välisriigis toimunud töötamise või muud aega. Sarnast erandit ei ole tehtud õppimise kohta. Seega ei arvestata pensionistaaži hulka teises riigis töötatud aega ega muud töötamisega võrdsustatud aega, kui seadus, rahvusvaheline leping või Euroopa Liidu õigus seda ette ei näe. Käesoleval ajal puudub Eesti ja Ameerika Ühendriikide vahel sotsiaalkindlusalane rahvusvaheline leping, mis reguleeriks asjaomastes riikides omandatud pensionistaažide arvestamist. 3

kohaldamisega seotud küsimusi on Riigikohus analüüsinud varasemalt lahendis 3-4-18-08. Ka selles asjas on Riigikohus leidnud, et üldjuhul, arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka üksnes Eestis töötatud aeg ja muu Eestis toimunud

§ 28lg-s 2 nimetatud tegevuse aeg.

Selline põhimõte tuleneb nn kindlustusprintsiibist: isik on kindlustatud seeläbi, et ta maksab ise või makstakse tema eest riiklikus pensionikindlustuse süsteemis sotsiaalmaksu. Töötades teise riigi territooriumil, ei arvestata isiku eest (üldjuhul) Eestis sotsiaalmaksu. Seega ei anna isik panust riiklikku pensionikindlustussüsteemi, mistõttu selle ajavahemiku osas puudub tal ka kindlustuskate ning õigus nõuda, et see ajavahemik arvestataks pensioniõigusliku staaži hulka (lahendi p-d 30 ja 34). Kuivõrd õpiaeg statsionaarses õppes võrdsustatakse töötamisega (isikul on õppimise ajal kindlustuskate), tuleb Riigikohtu seisukohtadest juhinduda ka käesoleval juhul.

1. Sel põhjusel ei saa nõustuda ka kaebuses toodud seisukohaga, et käesoleval juhul on tegemist põhiseaduse §-st 12 tulenevat võrdsusõiguse ebaproportsionaalse rikkumisega. Riigikohus on lahendis 3-4-1-2-02 leidnud, et põhiseaduse § 12 sätestatud võrdsusõiguse põhimõttest tuleneb, et seadused kohtleks kõiki sarnases olukorras olevaid isikuid ühtemoodi. Samas, mitte igasugune võrdsete ebavõrdne kohtlemine pole võrdsusõiguse rikkumine. Keeldu kohelda võrdseid ebavõrdselt on rikutud, kui kaht isikut, isikute gruppi või olukorda koheldakse meelevaldselt ebavõrdselt. Meelevaldseks saab ebavõrdset kohtlemist lugeda siis, kui selleks ei leidu mõistlikku põhjust. Kuigi meelevaldsuse kontroll laieneb seadusandja tegevusele, tuleb viimasele jätta avar otsustusulatus. Kui on olemas mõistlik ja asjakohane põhjus, on ebavõrdne kohtlemine seadusloomes põhjendatud (lahendi p 17).
2. Kuna tegemist on reegliga, mis on leidnud kinnitust ka kohtumenetluses, siis puudub kohtul praeguses asjas tõlgendamisruum. Seadusandjal on sotsiaalsete õiguste tagamisel lai diskretsiooniõigus ja kohtud ei tohi seadusandja asemel asuda langetama sotsiaalpoliitilisi otsuseid (Riigikohtu üldkogu 07.06.2011 otsus asjas nr 3-4-1-12-10). Seadusandjal on suhteliselt suur vabadus otsustada, millist abi, millistel tingimustel ja millises ulatuses anda. Kohtul puudub pädevus pensioni määramise või staaži arvestamise aluseid laiendada.
3. Kaebuse rahuldamiseks ei anna alust ka kaebuses viidatud asjaolu, et varasemalt on J.T. puhul parlamendiliikme pensioni määramisel arvesse võetud tema õpiaega Ameerika Ühendriikides. Riigikogu Kantselei 23.10.2017 vaideotsuses on selgitatud, et J.T.le parlamendipensioni määramisel kohaldati varasemalt kehtinud Eesti Vabariigi pensioniseadust, mis määratles küll sarnaselt kehtiva seadusega tegevused, mida arvestatakse pensioniõigusliku staaži hulka, kuid ei sedastanud, kas vastav staaž tuleb omandada Eestis võib saab arvesse võtta ka välisriikides omandatud staaži. Seetõttu lähtuti J.T. puhul pensionistaaži arvestamisel ka välisriigis omandatud staažist. Kuivõrd käesoleval ajal toimub pensionistaaži arvestamine

kehtiva redaktsiooni alusel, ei ole kaebaja viide varasemale praktikale asjakohane. Isegi juhul, kui varasemalt on parlamendipensioni määramisel pensionistaaži arvestamisel eksitud, ei anna see kaebajale õigust samadel alustel parlamendipensioni saada.

1. Kohtuistungil selgitas kaebaja, et vaatamata vanaduspensioni ea saabumisele töötab ta jätkuvalt Tallinna Ülikoolis õppejõuna. Seega on kaebajal võimalik edaspidi, kui tal täitub nõuetekohane tööstaaž, esitada uus avaldus Sotsiaalkindlustusametile parlamendiliikme pensioni saamiseks.
2. HKMS § 180 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole esitanud taotlust menetluskulude väljamõistmiseks, seega jäävad kummagi poole kulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma kohtunik 4