← Eesti

2-18-7395/25

Obsah (23)§ 61§ 74§ 103§ 153§ 146§ 127§ 132§ 23§ 65§ 78§ 81§ 79§ 1§ 172§ 158§ 22§ 168§ 165§ 150§ 171§ 170§ 173§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Hannes Olev Kohtujurist Ingrid Puurvee Määruse tegemise aeg ja koht 23. august 2019, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-7395 Tsiviilasi M P (

§ 61lg-st 1 loeti pankrotihaldur Toomas Saarma üldkoosoleku poolt kinnitatuks.

Pankrotihaldur edastas kohtule 29.06.2018.a.

§ 74

lg 7 ja § 78 lg 3 alusel ettepaneku mitte moodustada M P pankrotimenetluses pankrotitoimkonda. Harju Maakohtu 29.06.2018.a. kohtumäärusega jättis kohus M P pankrotimenetluses pankroti-toimkonna moodustamata. Nõuete esitamise tähtaeg saabus 08.08.2018.a. Pankrotimenetluses esitati viis

(5)nõudeavaldust kogusummas 9 775,79 eurot. Pandiga tagatud nõudeid ei esitatud. Peale nõuete esitamise tähtaega nõudeid ei esitatud. Pankrotihaldur saatis nõudeavaldustest tulenevalt teated täiendavate dokumentide esitamiseks viiele
(5)võlausaldajale. Kõik võlausaldajad esitasid täiendavaid dokumente. Nõuete kaitsmise koosolek toimus 08.11.2018.a. Kaitsmisele esitati viis
(5)nõuet kogusummas 9 775,79 eurot, millest

§ 103

lg 4 alusel loeti kaitsmiseta tunnustatuks ühe võlausaldaja, Xxxx AS, nõue ning pankrotihalduri poolt vaidlustati nõudeid summas kokku 3366,23 eurot. Võlgnik nõuetele vastuväiteid ei esitanud. Pankrotihaldur saatis 08.11.2018.a. võlausaldajatele 2 teated nõuete vaidlustamise kohta. Hagisid nõuete tunnustamiseks ei esitatud. Tunnustatud

§ 153, lg 1 p 2 järgu nõuetena osutus 5 nõuet kogusummas 6 409,56 eurot.

24.05.2019 esitas M P pankrotihaldurile avalduse, kus palus määrata tema usaldusisikuks teda ennast. 27.05.2019.a. koostas pankrotihaldur jaotusettepaneku. Jaotusettepanek kinnitati Harju Maakohtu 14.06.2019.a. kohtumäärusega. kohtumäärus jõustus 02.07.2019.a. Esimese järgu nõudeid (pandiga tagatud tunnustatud nõuded,

§ 153lg 1 p 1) ei esitatud.

Teise järgu nõuded (muud tähtaegselt esitatud nõuded,

§ 153

lg 1 p 2): Võlausaldaja nimi 1) 2) 3) 4) 5) xxxx OÜ (endine Xxxx OÜ) Xxxx AS Xxxx AB kohtutäitur M L Xxxx AS (kaitsmiseta tunnustatud) Nõude esitamise kuupäev 14.06.2018 15.06.2018 18.06.2018 19.06.2018 Nõude summa eurodes Jaotis % 10,00 € 1 441,60 € 1 446,55 € 72,00 € 0,16% 22,49% 22,57% 1,12% 19.06.2018 3 439,41 € 53,66% Kokku 6 409,56 € 100% Kolmanda järgu nõudeid (muud tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded,

§ 153lg 1 p 3) ei esitatud.

I Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta; iga pandieseme müügist saadu kohta; müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta ning halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Pankrotivara hulka kuulub AS Xxxx kontol olev raha 548,15 eurot. Võlgnikul muu vara, sealhulgas panditud ning teistelt isikutelt saadaolev vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid, puudub. Võlgnikule kuuluvad isiklikud asjad, mis on hädavajalikud olmevajaduste rahuldamiseks. Müümata pankrotivara puudub. Avaldusi vara välistamiseks pankrotivarast ei esitatud. Pankrotihaldur ei ole pankrotimenetluse käigus tuvastanud vara tagasinõudmise või tagasivõitmise võimalusi tulenevalt

§-dest 110-114. Jaotusettepanekus kajastatud perioodil 08.06.2018.a. kuni 27.05.2019.a. laekus raha 6 291,93 eurot: kellelt selgitus summa T 014/2018/667 tagasimakse vastavalt kohtutäitur M L 100,00 € halduri 11.06.2018 korraldusele* pensioni väljamakse (miinus AS Xxxx 453,46 € tulumaks) Xxxx pensionilisa toetus Tallinna linnalt 100,00 € Xxxx pension 5 318,47 € MTÜ Xxxx Töötasu (sept 2018 kuni aprill 2019) 320,00 € kokku 6 291,93 € Jaotusettepaneku koostamist, alates 27.05.2019.a. kuni 09.07.2019.a. on laekunud 1 161,12 eurot, 3 millest: Pensioni väljamakse Pensionilisa toetus Tallinna linnalt Pensioni väljamakse (miinus tulumaks) Xxxx Xxxx AS Xxxx 1026,82 € 100,00 € 34,30 € Pankrotivara moodustab Xxxx AS-i arvelduskontol olev raha 548,15 eurot. II Andmed

§ 146

lg-s 1 nimetatud väljamaksete kohta ja krediidiasutuses raha hoiustamise kohta 2.

  1. Väljamaksed Perioodil 08.06.2018.a. kuni 09.07.2019.a. ei ole pankrotiseaduse alusel ja pankrotimenetlusega seonduvaid väljamakseid tehtud. Vastavalt TMS § 132 lg-le 1 ei saa sissetulekut arestida, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust.
  2. aastal on kehtiv kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral 500,00 eurot kuus vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr
  3. Alates 2019.a. on kuutasu alammääraks 540,00 eurot kuus. Ajutine haldur andis 18.05.2018.a. M P´le nõusoleku kasutada pangakaardiga tema arvelduskontol nr xxxx olevat raha ühes kuus summas 500 eurot, sealhulgas teenustasud vastavalt panga hinnakirjale. Võlgnik on perioodil 08.06.2018.a. kuni 09.07.2019.a. kasutanud TMS § 132 alusel aresti alt vabastatud rahalisi vahendeid ühes kuus sätestatud piirmäära ulatuses, kokku summas 6 906,65 euro ulatuses, millest: kellele MP Xxxx AS Xxxx AS 2.
  4. selgitus Sularaha väljamaksed TMS §132 alusel makse teenustasu kaardi avamise tasu kokku 6 804,29 € 80,00 € 19,86 € 2,50 € 6 906,65 € Krediidiasutustes hoiustatud raha konto pank arvelduskonto Xxxx AS xxxx arvelduskonto xxxx 2.
  5. summa AS Xxxx konto nr saldo 08.06.2018 saldo 09.07.2019 1,75 € 548,15 € arvelduskonto leping lõpetati 04.06.2015.a. panga algatusel Kohtukulud Kohtukulud puuduvad. 2.
  6. Ajutise pankrotihalduri tasu Harju Maakohtu 08.06.2018.a. kohtumäärusega määrati ajutise halduri töötasuks 756 eurot (sh käibemaks). Pankrotivara puudumise tõttu määrati hüvitada ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulud riigi vahenditest 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud 4 käibemaks) ja kanda see OÜ Haldur (registrikood 12390130) arvelduskontole nr EE
  7. Ajutise halduri tasu summas 359 eurot (sh käibemaks) mõisteti välja M Pilt. Ajutise halduri tasu summas 397 eurot on riigi vahenditest hüvitatud. Ajutise halduri tasu, summas 359 eurot, sh käibemaks, ei ole M P tasunud ja kuulub tasumisele võlgniku arvelduskontol oleva raha arvelt.. 2.
  8. Pankrotihalduri tasu Pankrotihalduri tegevusaruanne M P pankrotimenetluses perioodil 08.06.2018.a. kuni 09.07.2019.a.:
  9. võlausaldajate teavitamine pankroti väljakuulutamisest (0,5 tundi);
  10. suhtlemine võlgnikuga telefoni ja e-posti teel (0,5 tundi);
  11. võlausaldajate esimese üldkoosoleku ettevalmistamine, sh esitatud nõude analüüs,

§ 127

alusel ettekande koostamine, protokolli koostamine (1 tund); 4.

§ 132alusel ettekande koostamine (1 tund); 5.

nõuete kaitsmise koosoleku ettevalmistamine ja protokolli koostamine (1 tund);

  1. jaotusettepaneku koostamine (1 tund).
  2. ette valmistada ja viia läbi võlausaldajate üldkoosolek pankrotihalduri tasu kinnitamiseks ja usaldusisiku nimetamiseks, sh koosoleku protokolli koostamine (1 tund);
  3. taotluse pankrotimenetluse raugemiseks koostamine ja kohtule esitamine (1 tund). Eeltoodust tulenvalt on pankrotihalduril pankrotiseaduses sätestatud ülesannete täitmiseks kulunud seitse

(7)tundi. Lähtudes ajutise pankrotihalduri tunnitasust (

§ 23

lg 3), summas 90 eurot, moodustab pankrotihalduri tasu 630 eurot (90x7), millele lisandub käibemaks 126 eurot, kokku 756 eurot. Pankrotihalduri tasu väljamaksmisel kuulub tasumisele maksekorralduse teenustasu 0,16 eurot.

§ 65

lg 1 teise lause kohaselt määrab pankrotihalduri tasu kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Tulenevalt

§ 78

lg-st 7 võib võlausaldajate üldkoosoleku otsusel jätta pankrotitoimkonna moodustamata. Pankrotitoimkonna ülesandeid täidab sel juhul võlausaldajate üldkoosolek. Kuna võlgniku pankrotimenetluses jäeti pankrotitoimkond moodustamata, täidab pankrotitoimkonna ülesandeid võlausaldajate üldkoosolek.

§ 81

kohaselt võetakse võlausaldajate üldkoosoleku otsused vastu koosolekust osa võtvate võlausaldajate lihthäälteenamusega. Võlausaldajate üldkoosolek on otsustusvõimeline esindatud häälte arvust olenemata, kui koosoleku aeg ja koht oli võlausaldajatele õigeaegselt

§ 79lg-s 4 nimetatud viisil teatatud.

11.06.2019.a. toimus võlausaldajate üldkoosolek. Võlausaldajate üldkoosolekule ei registreerinud ühtegi võlausaldajat. Võlausaldajaid oli nõuetekohaselt koosoleku toimumisest teavitatud Ametlikes Teadaannetes 05.06.2019.a. avaldatud võlausaldajate üldkoosoleku teatega. Seega on võlausaldajad loobunud kaasatöötamise võimalusest. Eeltoodust tulenevalt esitab haldur üldkoosolekule esitatud otsuse pankrotihalduri tasu määramiseks summas 756,00 eurot Harju Maakohtule kinnitamiseks. III Jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa ning iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud Pankrotimenetluse kulud (eeldusel, et kohus määrab pankrotihalduri tasuks 756,00 sh.käibemaks) moodustavad kokku 756,00 eurot, millele lisanduvad teenustasud. Võlgniku kontol olevast rahast 548,15 eurot kuulub tasumisele ajutise halduri tasu selles osas, mis on tasumata, s.o. summas 359,00 eurot (sh. käibemaks). Pankrotimenetluses puudub jaotamisele kuuluv pankrotivara. 5 Väljamakse Rahuldamata jaotise nõue alusel Võlausaldaja nimi Tunnustatud summa eurodes Jaotis % 1 Xxxx OÜ (endine Xxxx OÜ) 10,00 € 0,16% 0 10,00 € 2 3 Xxxx AS Xxxx AB 1 441,60 € 22,49% 1 446,55 € 22,57% 0 0 1 441,60 € 1 446,55 € 4 kohtutäitur M L 1,12% 0 72,00 € 5 Xxxx AS (kaitsmiseta tunnustatud) 3 439,41 € 53,66% 0 3 439,41 € 72,00 € 6 409,56 € 100% 6 409,56 € Arvestades, et

§ 146

lg 1 kohaselt tuleb pankrotivarast kanda enne jaotise alusel raha väljamaksmist pankrotimenetlusega seotud väljamaksed, sh pankrotimenetluse kulud nagu pankrotihalduri tasu ja tegevuskulud, ei jätku raha jaotise alusel väljamaksete teostamiseks. IV Kohtuvaidlused Kohtuvaidlusi ei ole pankrotimenetluse jooksul pankrotihalduri ega võlgniku poolt algatatud. Pankrotihalduril ei ole kavatsust hagisid esitada. V Maksejõuetuse põhjused ja kohustuste vabastamise menetluse algatamine 5.

  1. Maksejõuetuse põhjused M P võttis
  2. aastal laenu erinevatelt krediidiandjatelt ning tasus võetud kohustusi osaliselt. M P sõlmis järgmised laenulepingud:  23.01.2017.a. Xxxx AB summas 600 eurot;  10.02.2017.a. Xxxx AS summas 3 185 eurot;  10.05.2017.a. Xxxx OÜ summas 2 000 eurot;  26.05.2017.a. lisalaen Xxxx AB-st summas 500 eurot;  25.08.2017.a. Xxxx AS summas 500 eurot;  13.09.2017.a. Xxxx AS summas 1 000 eurot. Xxxx AS esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning Pärnu Maakohtu 02.01.2018.a. kohtumäärusega mõisteti M P´lt Xxxx AS kasuks 3 439,41 eurot. M P´i selgitusel oli laenude võtmise eesmärgiks vältimatute kulude tasumine (üür, ravimid jms). Lähtudes eeltoodust on pankrotihaldur seisukohal, et M P´i makseraskused tekkisid
  3. aastal, kuid püsiv maksejõuetus saabus hiljemalt jaanuaris 2018, kui jõustus Pärnu Maakohtu kohtumäärus. M P´i maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on laenukohustuste võtmine, seejuures jättes objektiivselt hindamata enda igapäevaste tulude/ kulude suuruse ning kohustuste nõuetekohase täitmise reaalseid võimalusi. Pankrotihaldur on seisukohal, et M P on maksejõuetu

§ 1lg 2 mõistes.

Tegemist on maksejõuetuse põhjustega muudel asjaoludel pankrotiseaduse mõttes. 5.2. Kohustustest vabastamise menetluse algatamisest ja usaldusisiku nimetamisest M P esitas kohtule 01.05.2018.a. kohustustest vabastamise avalduse. 6

§ 172

lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.

§ 172

lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. 24.05.2019.a. esitas võlgnik avalduse nimetada M P usaldusisikuks teda ennast (Lisa 2). 11.06.2019.a. võlausaldajate üldkoosoleku otsuse alusel esitab pankrotihaldur kohtule võlgniku ettepaneku nimetada M P usaldusisikuks M P, isikukood xxxx. VI Taotlused Rahalised vahendid pankrotimenetluse lõpuleviimiseks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks puuduvad. Vastavalt

§ 158

lg 1 kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamata teatama. Pankrotihaldur taotleb M P pankrotimenetluse lõpetamist raugemisega peale pankroti väljakuulutamist vastavalt

§ 158sätestatule.

M P poolt on 16.12.2016.a. kohtule esitatud taotlus kohustusest vabastamise menetluse algatamiseks. M P on esitanud avalduse enda määramiseks usaldusisikuks. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (

) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega.

§ 158

lg 4 kohaselt pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite.

§ 158

lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa. Kohus leiab, et pankrotihalduri taotlus M P (pankrotis) pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu on põhjendatud. Kohus leiab, et kuna võlgnikul puudub vara, mille arvel rahuldada võlausaldajate nõudeid

§ 1

lg 2 tähenduses, on võlgnik maksejõuetu ja kuna võlgnikul puudub ka massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks vara ning ükski võlausaldaja ei ole avaldanud soovi kohtu deposiiti pankrotimenetluse raugemiseks raha kandmiseks. Võlausaldajate nõuded on tunnustatud, vaidlused nõuete ja nende rahuldamisjärkude üle puuduvad. Seega tuleb menetlus lõpetada raugemise tõttu

§ 158p 4 alusel.

M P (pankrotis) maksejõuetuse põhjuseks tuleb lugeda muu asjaolu

§ 22lg 5 mõistes.

Võlgnik ei ole võlausaldajate nõuetele vastuväiteid esitanud.

§ 168

kohaselt on käesolev kohtumäärus ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud rahuldamata, täitedokumendiks M P (pankrotis) pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas. 7

§ 165

lg 3 kohaselt pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihaldur tuleb vabastada tema kohustustest M P (pankrotis) pankrotimenetluses.

§ 65

kohaselt halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

§ 150

lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt.

§ 65

lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja

§ 171

lg 1¹ alusel ja võlgnikul ei ole piisavalt vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus halduri tasu

§ 23lg 1-3 alusel.

Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Pankrotihaldur on esitanud kohtule taotluse pankrotihaldurile tasu määramiseks. Taotluse kohaselt palub haldur kohtul määrata pankrotihaldurile tasu 630 eurot, millele lisandub käibemaks 126 eurot, kokku 756 eurot. Haldur palub tasu määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Pankrotihaldur on menetluses teinud tööd kokku 7 tundi tunnitasuga 90 eurot. Kohus, arvestades halduri ülesannete mahtu ja keerukust, asub seisukohale halduri poolt ülesannete täitmisele kuluv aeg ning rakendatud tunnitasumäär on põhjendatud ning vajalik. Kohus leiab, et halduri lõplikuks tasuks 756 eurot (sh käibemaks) kinnitamine ei riku võlausaldajate ja võlgniku huve, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega ning vastab

§ 65

lg-le 11.

§ 150

lg 1 p 2,3 ja 5 kohaselt on ajutise halduri tasu ja halduri tasu ning vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks pankrotimenetluse kulud.

§ 150lg 4 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 172 lg 2 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku M P (pankrotis) kanda. Pankrotihaldur on palunud tema tasu määrata büroole, mille kaudu ta tegutseb.

§ 65

lg 1 järgi kohus võib halduri tasu määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb.

§ 65

lg 11 kohaselt halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kuna tasu määratakse büroole, lisandub halduri tasule (630 eurot) käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi 20 protsenti (KMS § 15 lg 1) summas 126 eurot. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et M P (pankrotis) pankrotihaldurile Toomas Saarma tuleb määrata töötasuks 756 eurot (mis sisaldab käibememaksu 126 eurot). Haldur taotleb määrata pankrotivõlgniku tagastamatu menetlusabi andmine summas 397,00 eurot, millele lisandub käibemaks, väljamaksmisega äriühingule, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb. Haldur on palunud määrata halduri tasu osalise väljamaksmine riigi vahenditest menetlusabi andmise korras. Pankrotihaldur märgib, et võttes arvesse võlgniku vanust, majanduslikku seisu ja tervise seisundit, ei esita pankrotihaldur kohtule taotlust võlgnikult ülejäänud osas pankrotihalduri tasu väljamõistmist. Kohus, tutvunud menetlusabi taotlusega ja võttes arvesse halduri poolt täidetud ülesandeid pankrotimenetluses ja asja mahtu, samuti asjaolu, et tulenevalt

§-ist 65 lg 1 on pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, kuid pankrotimenetluses tasu 8 väljamaksmiseks vara puudub, siis leiab kohus, et vastavalt TsMS §-ile 183 lg 2 et, menetlusabi taotlus on põhjendatud ning tuleb rahuldada. TsMS § 183 lg 2 teine lause sätestab, et pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Tulenevalt TsMS §-ist 183 lg 2 tuleb Riigi Tugiteenuste Keskusel tasuda riigi vahenditest OÜ Haldur 397 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine

§ 170

lg 1 ja 3 alusel tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos

§ 158lõikes 3 nimetatud aruandega.

Avalduses peab võlgnik kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi.

§ 171

lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul,

§ 158

lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel.

§ 171

lg 2 p 5 kohaselt kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma pankrotiseaduses sätestatud kohustusi.

§ 173

lg 1 ja 2 järgi on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

§ 175

lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. M P on Harju Maakohtule esitanud avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis takistaksid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Võlausaldajad ega pankrotihaldur ei ole kohtule esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas. Kohus leiab, et võlgniku avaldus tuleb rahuldada ja algatada tuleb M P (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus. Kohus leiab, et usaldusisiku kohustused võib panna võlgnikule endale. Eeltoodu alusel ja kooskõlas

§iga 172 lg 6 leiab kohus, et M P (pankrotis) usaldusisik tuleb jätta määramata ja võlgnikku ennast tuleb kohustada täitma usaldusisiku kohustusi. TsMS § 4772 lg 1 sätestab, et kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Lähtuvalt eelnimetatust kohustub usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluses esitama kohtule aruande kord aastas.

§ 175

lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

§ 175

lg 1¹ kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne 9 kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. /digitaalselt allkirjastatud/ Hannes Olev kohtunik 10

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.