KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 16.07.2019 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-17-3994 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Marina DAVÕDOVITŠ Kaitsja vandeadvokaat Kaido KOOGA Asja läbivaatamise kuupäev 11.07.2019 Kohtuasi Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Viru Vangla materjalid Sergei KUZNETSOVI elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Sergei KUZNETSOV sünd. 25.02.2000, isikukood 50002251516, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht xxx xx xxx vallasisene linn Ida-Virumaa, töökoht puudub Karistuse kandmise algus 28.05.2018 ja lõpp 26.04.2020 Jätta Sergei KUZNETSOV elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Kaido KOOGA taotlus, määrata tema poolt Sergei KUZNETSOVILE kohtulikus menetluses osutatud õigusabi tasu suuruseks ja mõista välja riigituludest 60 (kuuskümmend) eurot. Välja mõista Sergei KUZNETSOVILT kaitsjale (vandeadvokaat Kaido KOOGA) kohtulikus menetluses makstud tasu eest 60 (kuuskümmend) eurot. Kaitsjatasu tuleb Sergei KUZNETSOVIL tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 1 Luminor Bank nr EE401700017002872300 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99917700029854 ning selgitus „Sergei KUZNETSOV 1-17-3994 menetluskulud“. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 23.05.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Sergei Kuznetsovi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Sergei Kuznetsov on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 25.04.2017 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §263 lg.1 p.2 ja §274 lg.1 järgi ning karistatud KarS §64 lg.1 ja §65 lg.2 kohaldamisega vangistusega 5 aastat 5 kuud 29 päeva alates 21.07.
- Viru Maakohtu 02.02.2018 määrusega vabastati Sergei Kuznetsov vangistusest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 19.01.2020, pandi talle käitumiskontrolli nõuded vastavalt KarS §75 lg.1 p.1 – 6 ning lisakohustused vastavalt KarS §75 lg.2 p.2, 2-1, 4, 7,
- Harju Maakohtu 20.06.2018 määrusega rahuldati kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne ning Sergei Kuznetsovile mõistetud ärakandmata karistus 1 aasta 10 kuud 29 päeva pöörati täitmisele, karistuse algus oli 28.05.
- Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 3 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 2 korda, reaalset vangistust kannab samuti teist korda. Kuritegude läbivaks jooneks on vägivalla kasutamine, kuritegude põhjused on erinevad. Kinnipeetav töötab vanglas majandustöödel, on läbinud vestlused psühholoogiga, psühhiaatriga, kriminaalhooldusametnikuga, omandas kutsehariduse abikoka erialal ja jätkab sama kutseõpet. Enne vangistust elas kinnipeetav pere juures Tallinnas. Kinnipeetav vabanes Viru Vanglast tingimisi enne tähtaega ja asus elama MTÜ Lootuse Külla, kuid põgenes sealt, peale mida viidi ta elama Karjakülas asuvasse sarnasesse rehabilitatsioonikeskusesse, kust ta samuti lahkus. Käesoleval juhul soovib kinnipeetav peale vabanemist asuda elama Jõhvis asuvasse rehabilitatsioonikeskusesse, mille esindaja on nõusoleku andnud ja kinnitanud elektroonilise valve kohaldamise võimalikkust. Põhihariduse omandas kinnipeetav Viru Vanglas, edasi jätkas õpinguid abikoka erialal, õpingud jäid pooleli seoses kinnipeetava vabanemisega vangistusest tingimisi enne tähtaega. Peale vanglasse naasmist jätkas kinnipeetav õpinguid abikoka erialal. Kinnipeetava riigikeele tase on B1, järgmist taset kinnipeetav omandada ei soovi. Kinnipeetav ei ole varasemalt vabaduses töötanud, oli sugulaste ja riigi ülalpidamisel. Vangistuses on kinnipeetavat rahaliselt toetanud ema ja ema elukaaslane. Kinnipeetaval on tasumata rahalisi kohustusi summas 1743 €, vabanemisfondis on 47 €. Kinnipeetava perekonda kuuluvad ema ja õde, kellest üks on kinnipeetava poolt toimepandud kuriteo ohver. Kinnipeetava emal on olnud mitmeid elukaaslasi, kellel on olnud probleeme alkoholi kuritarvitamise ja vägivalla kasutamisega. Vangistuse ajal suhtleb kinnipeetav emaga telefoni teel. Kinnipeetava suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse mõtteviisiga isikud, ta on teiste poolt 2 mõjutatav. Kinnipeetav pani kuriteo toime vanglas, ta on tegutsenud mõtlematult ja ei ole hoolinud tagajärgedest. Kinnipeetav alustas alkoholi tarvitamist 9-aastaselt, tarvitas suurtes kogustes 3 korda nädalas, alkoholijoobes käitub vägivaldselt, tema käitumine muutub alkoholijoobes ettearvamatuks. Vangistuses läbis kinnipeetav sotsiaalprogrammi Eluviisitreening õigusrikkujatele ja neid teadmisi kinnistavad vestlused. Alates 22.11.2018 viibib kinnipeetav noortele kinnipeetavatele mõeldud sõltuvusrehabilitatsiooniosakonnas. Kanepi tarvitamisega alustas kinnipeetav 10aastaselt, regulaarselt hakkas narkootikume tarvitama 11-aastaselt, tarvitas erinevaid aineid. Vaatamata 2016 läbitud sotsiaalprogrammile jätkas kinnipeetav narkootikumide tarvitamist. Kinnipeetaval on esinenud õpiraskusi ja ta on saanud psühhiaatrilist ravi, eelmise vangistuse ajal esines kinnipeetaval enesevigastamise mõtteid. Kinnipeetav on emotsionaalne, impulsiivse käitumisega, pidevalt rahutu, tal on raskusi järjepidevusega. Kinnipeetaval on esinenud vägivaldset viha, millega ta ei oska toime tulla. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisel ei osanud kinnipeetav lahendada oma probleeme, vältis nendega tegelemist ning tarvitas alkoholi ja narkootikume. Käesoleva vangistuse ajal on kinnipeetav muutunud rahulikumaks ja suudab oma käitumist varasemast rohkem kontrollida, kontaktisikuga suheldes on viisakas. Kinnipeetav õigustab oma õe vastu toimepandud kuritegusid, leiab, et väärkohtlemine oli õnnetus ja seksuaalkuritegu ei tunnista. Vangistuses on kinnipeetavat kriminaalkorras karistatud vägivalla kasutamise eest võimuesindaja vastu seoses tema ametiülesannete täitmisega. Kriminaalhoolduse ajal rikkus kinnipeetav lisakohustust. Kuigi kinnipeetav on enda sõnade kohaselt motiveeritud kuritegelikust käitumisest loobuma, ei kinnita seda tema varasem käitumine vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisel. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 84%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 82%. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja leidis, et juhul, kui kohus vabastab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega, tuleb talle määrata käitumiskontroll kuni 26.04.2020 ning lisakohustuseks keelu tarvitada alkoholi ja narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Abiprokurör Sergei Listov maakohtu istungil osaleda ei soovinud ning oma kirjalikus seisukohas ei toetanud kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Maakohtu istung Kinnipeetav Sergei Kuznetsov seletas maakohtu istungil, et eelmisel korral ei olnud ta vabanemiseks valmis. Kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga leidis maakohtu istungil, et kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega on põhjendatud. Kinnipeetav on läbinud sotsiaalprogrammid, vestlused, õppis abikoka erialal, töötas ja soovib ka vabanemisel tööle asuda. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. 3 Esmalt märgib maakohus, et abiprokurör on käesolevas asjas oma seisukohta esitades piirdunud vaid kahe lausega, milles teatab, et ei soovi arutamisest osa võtta ja ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Sellist abiprokuröri seisukohta on maakohtul raske arvestada ja hinnata, kuivõrd see seisukoht on täiesti põhistamata. Ilma põhistuseta väiteid maakohus aga ei arvesta. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.1 p.1 võib kohus süüdlase teise astme kuriteos katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud sama seadustiku §75 lg.2 p.9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Lisaks sellele peavad olema täidetud justiitsministri 22.02.2007 määruses nr.15 Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord sätestatud elektroonilise valve seadmise tingimused. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav kannab käesoleval ajal ärakandmata karistusena 1 aasta 10 kuud 29 päeva vangistust. Käesolevaks ajaks on ta sellest ära kandnud natuke vähem kui 1 aasta 2 kuud vangistust. Asja materjalides on olemas kinnipeetava kirjalik nõusolek elektroonilise valve kohaldamiseks. Samuti on asja materjalides olemas kriminaalhooldusametniku arvamus koos lisaga selle kohta, et elamispind vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ja selleks valveks vajalikku on kinnipeetava elukohta võimalik paigaldada. Seega on käesolevas asjas formaalsed alused kinnipeetava vabastamiseks vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega täidetud. Samas ei tähenda vaid formaalsete aluste täitmine kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, sest ainuüksi seaduses nimetatud tähtaja saabumine ei anna kinnipeetavale subjektiivset õigust vabaneda enne tähtaega. Vabanemine vangistusest eeldab ka materiaalsete aluste täidetust. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.4 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangistusseaduse § 6 lg.1 kohaselt on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistuse eesmärk saavutatud siis, kui kinnipeetavast tulenev retsidiivsusrisk on väike. See tähendab, et antud menetluses tuleb eelkõige hinnata ja prognoosida uute kuritegude toimepanemise tõenäosust antud kinnipeetava puhul. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaks korda, reaalset vangistust kannab samuti teist korda. Lähtuvalt eeltoodust on maakohus seisukohal, et kinnipeetav ei ole teinud järeldusi ja parandanud oma käitumist ning eluviisi peale varasemaid karistusi. Seda seisukohta toetab ka tema eelnev käitumine. Asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on viimase kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmisest vabastatud tingimisi enne tähtaega Viru Maakohtu 02.02.2018 määrusega (jõustus 20.02.2018). Kriminaalhooldusametnik esitas juba 4 09.05.2018, s.o. 2,5 kuud peale vabastamist erakorralise ettekande, kus tegi ettepaneku kandmata karistus pöörati uuesti täitmisele. Tegemist oli narkootikumide tarvitamise jätkamisega ning lahkumisega ettenähtud elukohast. Korduv kriminaalkorras karistatus ja kinnipeetava käitumine katseajal viitavad otseselt sellele, et kinnipeetav ei ole oma käitumist korrigeerinud õiguskuulekuse suunas. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt ei kinnita kinnipeetava varasem käitumine vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisel järel tema motivatsiooni loobuda kuritegelikust käitumisest. Ka vangistuses on kinnipeetavat karistatud kriminaalkorras vägivalla kasutamise eest võimuesindaja vastu seoses tema ametiülesannete täitmisega. Seetõttu leiab maakohus, et kriminaalhoolduse nõuetekohase läbimise tõenäosus edaspidi on taaskord pigem negatiivne. Riigikohus on oma 07.03.2019 lahendis kohtuasjas nr.1-09-14104 leidnud, et retsidiivsusriski tuleb prognoosida esmajoones selle kaudu, kuidas on kinnipeetav ennast karistuse kandmise ajal üleval pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärgid. Samuti tuleb kinnipeetava resotsialiseerumise võimalusi hinnata veel kinnipeetava elutingimuste ja muude ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Käesolevas asjas nähtub, et kinnipeetav ei ole isegi vanglas ennast üleval pidanud hästi, lisaks kriminaalkaristusele on talle määratud kolm distsiplinaarkaristust, need on kõik kehtivad. Seega tuleb nõustuda Viru Vangla iseloomustuses tooduga, et tegemist on impulsiivse käitumise ja emotsionaalse kinnipeetavaga, kellel on raskusi järjepidevusega ja kellel esineb vägivaldset viha. Kinnipeetav on vanglas töötanud majandustöödel, osalenud sotsiaalprogrammis ja vestlustel ning omandanud abikoka eriala. Maakohus tunnustab kinnipeetavat selle eest, kuid samas nähtub Viru Vangla iseloomustusest, et vaatamata sotsiaalprogrammi Eluviisitreening läbimisele 2016 jätkas kinnipeetav narkootikumide tarvitamist. Maakohus leiab, et seega on olemas selge oht, et vabanemise korral toimub taas tagasilangus ja kinnipeetav hakkab esimesel võimalusel taas narkootikume tarvitama. Individuaalses täitmiskavas seatud eesmärkide täitmine ei tähenda koheselt seda, et kinnipeetav tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Maakohus peab arvestama ka teisi KarS §76 lg.4 sätestatud asjaolusid. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda taaskord elama rehabilitatsioonikeskusesse. Asja materjalide kohaselt on ta peale eelmist vabanemist vangistusest tingimisi enne tähtaega olnud määratud elama kahes erinevas rehabilitatsioonikeskuses, kuid põgenes mõlemast ja jätkas narkootikumide tarvitamist. Maakohtu istungil seletas kinnipeetav küll, et varem ei olnud ta vabanemiseks valmis ja nüüd on, kuid maakohus peab seda kinnitust paljasõnaliseks, kuna kinnipeetava käitumine seda ei toeta. Nagu maakohus juba varem märkis, jätkas kinnipeetav vaatamata sotsiaalprogrammi läbimisele narkootikumide tarvitamist, lisaks ei pidanud kinni katseaja nõuetest, tema tutvusringkonda kuuluvad kriminaalse mõtteviisiga isikud, ta on teiste poolt mõjutatav. See kõik kokku ei soodusta vabanemist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Vabanemise korral ei ole kinnipeetavale töökohta garanteeritud. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt ei ole kinnipeetav varasemalt üldse töötanud ja on olnud 5 sugulaste ülalpidamisel. Kinnipeetaval on tasumata rahalisi kohustusi summas 1743 €, mis halvendab veelgi tema materiaalset olukorda ja võimekust. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval probleemid seoses järjepidevusega ning tal esineb vägivaldset viha. Kuigi kinnipeetav on käesoleva vangistuse ajal muutunud rahulikumaks ja suudab oma käitumist varasemast rohkem kontrollida, leiab maakohus, et igasuguse tagasilanguse vältimiseks ja selle ohu vähendamiseks tuleb kinnipeetaval jätkata karistuse kandmist vangistuses. Sellisel juhul on kinnipeetaval võimalik oma probleemidega järjepidevalt tegeleda ja teadmisi kinnistada. Maakohus leiab, et vabaduses võib see kõik olla raskendatud. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt ei toeta vangla kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuna ta on ametnikele ja avalikkusele ohtlik ning lastele kõrgohtlik. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus antud kinnipeetava poolt 2 aasta jooksul on 84% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 82%. Maakohus antud riskihinnangut kinnipeetava vabastamise küsimuse otsustamisel ei arvesta, kuna vangla materjalidest ei nähtu, millise metoodika ja milliste andmete alusel on kinnipeetava iseloomustuses kajastuv uue kuriteo toimepanemise tõenäosusprotsent leitud. Vangla riskihinnang on täielikult põhjendamata ega ole kontrollitav. Ülalnimetatud Vangistusseaduse § 6 lg.1 kohaselt on vangistuse üheks eesmärgiks ka õiguskorra kaitsmine. Maakohus leiab, et siinkohal tuleb muuhulgas arvestada ka ühiskonna üldise õiglustundega. Kuigi tegemist on abstraktse ja raskesti hinnatava kriteeriumiga, leiab maakohus, et antud kinnipeetava vabastamisel vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal saaks ühiskonna õiglustunne kindlasti riivatud. Maakohus arvestab siinkohal nii kinnipeetava korduvkaristatust kui ka tema käitumist vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisel. Maakohus on seisukohal, et ka üldpreventiivsed kaalutlused on kinnipeetava vangistusest vabastamisel tingimisi enne tähtaega olulised ja nendega tuleb samuti arvestada. Kokkuvõtvalt leiab maakohus, et antud kinnipeetava poolt on uute kuritegude toimepanemise risk käesoleval ajal vabanemisel endiselt suur ja tema retsidiivsusriski suurendavad asjaolud ülekaalus, mistõttu tema vangistusest vabastamine tingimisi enne tähtaega ei ole põhjendatud. Kinnipeetav peab jätkama karistuse kandmist vanglas. Vastavalt kinnipeetava taotlusele osales maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 60 € (s.h. materjalidega tutvumine 25 €, osalemine kohtuistungil 25 €, käibemaks 10 €). Maakohus peab seda taotlust põhjendatuks ja rahuldab selle täies ulatuses. Seoses kinnipeetava mittevabastamisega vangistusest kuulub kaitsjatasu väljamõistmisele kinnipeetavalt. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
- (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 6