Obsah (5)

§ 76§ 199§ 64§ 65§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 05.augustil 2019 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-17-4555 Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu, Marina Davõ

§ 76ja Kr

MS § 426, § 432, kohus määras: Jätta Artur Matveev vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Rahuldada kaitsja vandeadvokaadi Arvo Suubani taotlus Artur Matveev `ile osutatud riigi õigusabi tasu määramiseks summas120 (ükssada kakskümmend) eurot (100 eurot õigusabi eest, 20 eurot käibemaks). Välja mõista Artur Matveev`ilt kriminaalmenetluse kulud 120 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. Artur Matveev´il tasuda kaitsjatasu 12-kuulise tähtaja jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 LUMINOR BANK EE401700017002872300 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99917700045197 ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, menetluskulud. 1 Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Määruse ärakirjad edastada süüdimõistetule, tema kaitsjale ja Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 08.07.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Artur Matveev`i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise järelevalve alla. Artur Matveev (endine Artur Peus) tunnistati süüdi Viru Maakohtu 20.06.2017 kohtuotsusega

§ 199

lg 2 p 7,8,9, § 266 lg 2 p 1, § 201 lg 2 p 1, § 328, § 121 lg 2 p 3 järgi ning karistuseks mõisteti

§ 64

lg 1 järgi liitkaristuseks 4 aastat 8 kuud vangistust.

§ 65

lg 1 alusel liideti mõistetud karistus Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 09.03.2017 kohtuotsuse alusel mõistetud karistusega – 4 aastat 4 kuud ja 14 päeva vangistust ning mõisteti liitkaristuseks, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, 4 aastat 8 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda 10.03.2017.Kohtuotsus jõustus 06.07.

1. Karistuse kandmise algus 10.03.2017 ja lõpp 10.11.
2. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine elektroonilise järelevalve alla 10.07.
3. Artur Matveev andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Kinnipidamisasutusest A.Matveev kohta koostatud iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu kuritegude dünaamika muutunud raskemaks. Varasemalt karistatud varguste ja arvutikelmuse eest, hilisemad kuriteod sisaldavad vägivalda. Viimane kuritegu on kehaline väärkohtlemine arestimaja valvuri suhtes ning arestimajast põgenemine, mis näitab, et kuritegude laad ja dünaamika on muutunud raskemaks. Soodusteguriks narkootikumide tarvitamine ja materiaalsed raskused. Kriminaalkorras karistatud 11 korda, vanglas viibib 5 korda. Kinnipeetav on vangistuses töötanud koristajana ning alates 26.10.
4. a kuni tänaseni on hõivatud AS xxx metallitsehhis; ajavahemikul 13.07.2017-17.07.2018 viibis SRS osakonnas ja perioodil 19.09.2017-12.12.2017 lõpetas Corrigo tugigrupi; 05.10.2017-07.12.2017 läbis sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening"; 24.03.
5. a ja 28.04.
6. a osales koerateraapias;
7. a osales ka mõned korrad AN tugigrupis; alates 26.04.
8. a osaleb sotsiaalprogrammis "Viha juhtimine". Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetav elas enne vangistust koos elukaaslase ja lapsega xxx. Korter kuulus isiku elukaaslasele. Kinnipeetav on toime pannud kuriteo elukaaslase suhtes enda elukohas, xxx. Artur Matveev taotles vabastamist elektroonilise järelevalve alla aadressile xxx. Tegemist on rehabilitatsioonikeskusega "Uus Põlvkond" ning kõnealune elukoht vastab elektroonilise valve tingimustele. Isikul on Eesti kodakondsus ja puudub isikut tõendav dokument. Kinnipeetav on vanglas olles on lõpetanud
9. a xxx
10. klassi. Riigikeele tase on A
11. 2 Lõpetas B1 taseme kursused Viru Vanglas 04.12.
12. a, kuid eksamit ei teinud, sest vabanes. On huvitatud uuesti B1 taseme kursuse läbimisest, et eksam sooritada. Eriala ei oma. Varasemalt on Töötukassa kaudu käinud ehitaja kursustel. Vanglas on enda sõnul huvitatud eriala omandamisest. Vabaduses olles töötas mitteametlikult ehitusalastel juhutöödel.
13. a veebruaris ja märtsis töötas ametlikult xxx sorteerijana, peale seda töötas väidetavalt ametlikult ka xxx OÜ-s abitöölisena. Paralleelselt sellega oli hõivatud firmas xxx OÜ, kus tegeles ehitustöödega. Töötuna on arvel olnud ajavahemikul 04.07.2012-31.08.
14. Sissetulekuks vabaduses oli isiklik töötasu ja kuritegelikul teel saadud tulu. Toimetulekut mõjutasid võlad ja sõltuvusainete tarvitamine. Alates 26.10.
15. a asus tööle abitöölisena AS xxx metallitsehhis, kus töötab tänaseni. Artur Matveevil on vabanemisel tagatud töökoht firmas xxx OÜ, mida kinnitas telefonivestluses firma juhatuse liige A.R.. Töösse suhtub positiivselt ning omab tööoskusi, mis võivad kaasa aidata töökoha leidmisel. K-raha andmetel on 28.05.
16. a seisuga jooksvaid nõudeid summas 10 907,79 eurot. Kinnipeetava lähivõrgustiku kuulub kriminaalkorras karistatud isikuid. Isiku lähedasteks on ema, vend ja poolvend. Suhted on head ja toetavad. Isikul on 5 aastane laps, kes elab vanaemaga ja kelle eest ta alimente ei maksa. Vaadates toimepandud kuritegusid grupis, võib järeldada, et suhtlusringkonna moodustavad kriminaalse taustaga isikud. Lisaks viitavad grupis sooritatud kuriteod isiku mõjutatavusele. Kinnipeetava sõnul kriminaalkorras karistatud inimestega ei suhtle. Isiku kuritegelik käitumine ning põgenemine arestimajast viitab riskivale ja hoolimatule elustiilile. Alkoholi tarvitamise risk ja ohtlikus olemas. Alustas alkoholi tarvitamist 14 aastaselt. Varasemalt on toime pannud alkoholijoobes kehalise väärkohtlemise episoodi. Vangla andmetel ei ole sõltuvust diagnoositud. Narkootiliste ainete tarvitamise risk ja ohtlikus olemas. Narkootilisi aineid hakkas tarvitama juba 15 aastaselt. On tarvitanud amfetamiini, kanepit, fentanüüli. Fentanüüli hakkas tarvitama 17 aastaselt, amfetamiini süstimise teel alates
17. a vanuselt. Seejärel lisandus fentanüüli tarvitamine süstimise teel ning nuusutamine. Väidetavalt tarvitas amfetamiini 5-6 aastat. Süstis vähemalt kolm korda päevas. Varavastased kuriteod pani toime rahaliste vahendite saamiseks, et soetada narkootikume. Narkootikume tarvitas peamiselt üksi. Vägivaldsed kuriteod pani kinnipeetav toime olles narkojoobes (röövimine, kehaline väärkohtlemine). Meditsiiniosakonna andmetel diagnoositud sõltuvus. Probleemi antud valdkonnas tunnistab ning on motiveeritud sellega tegelema. Tervise ja emotsionaalseseisundi risk puudub. Meditsiiniosakonna andmetel põeb kroonilist haigust. Ise hindab oma tervislikku seisundit heaks, probleeme ei esine. Alkoholijoobes, narkojoobes, konfliktolukorras või materiaalse kasu saamise eesmärgil võib kinnipeetav käituda agressiivselt ja tagajärgedega arvestamata. Kinnipeetava impulsiivsus peegeldub selles, et rikub seadust hetketuju ajendil ja kordab oma vigu. Samas on kaines olekus rahulik. Tunnistab, et sõltuvusaine mõju all muutub väga agressiivseks. Puudub probleemide äratundmise ja tegude tagajärgede nägemise oskus, sest vaatamata korduvatele karistustele kordub seadusevastane käitumine ja jätkub narkootikumide tarvitamine. Kohati suudab mõista teiste inimeste seisukohti ja nendega arvestada. Kinnipeetaval on kindel eesmärk sõltuvusprobleemiga tegeleda, asuda tööle, maksta võlgasid ning osaleda lapse kasvatamisel. Korduvad kuriteod viitavad kuritegelikele hoiakutele. Varasemalt on rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, ei käinud registreerimas ja tarvitas narkootikume. Kinnipeetav on põgenenud arestimajast ning peksis ja ründas ametnikku. Korduv kuritegevus viitab isiku negatiivsele suhtumisele ühiskonda ning kuritegelikust käitumisest loobumise motivatsiooni võib pidada minimaalseks. Hinnang uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ja kinnipeetava ohtlikkusele, ohtlik: konkreetne täiskasvanu/täiskasvanud (risk ühiskonnas), vangid (risk vanglas); kõrgohtlik: ametnikud (risk vanglas), avalikkus (risk ühiskonnas). Oht seisneb röövimises ja vägivalla kasutamises. Oht on kõige tõenäolisem kui isik on rahalistes raskustes, alkoholijoobes või narkojoobes. Oht võib suureneda konfliktolukorras ja grupis olles. Üldise korduva kuriteo 3 toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 82%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 59%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Viru Vangla kinnipeetav Artur Matveevi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb vangla ettepaneku määrata kinnipeetavale Artur Matveev tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest katseaeg kuni 10.11.2021 ja käitumiskontroll pikkusega 24 kuud. Kriminaalhooldaja annab arvamuse katseaja kohustuste valiku ja kohaldamise tähtaja kohta:

§ 75

lg 2 p 1 – mitte tarvitada alkoholi;

§ 75

lg 2 p 2´1 – mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

§ 75

lg 2 p 4 – otsima endale töökoha, omandama üldhariduse või eriala kohtu määratud tähtajaks. Asuma tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul alates vanglast vabanemisest. Prokurör teatas, et lähtuvalt KrMS § 432 lg 33 ei soovi võtta osa Artur Matveev´i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Artur Matveev´i ennetähtaegset vabastamist. Süüdimõisatetu Artur Matveev selgitas kohtuistungil, et vangistuses olles jõudis ta nüüd järeldusele, et ta soovib alustada seaduslikku elu. Selleks ta soovib minna rehabiliteerimiskeskusesse. Ta soovib tegeleda oma võlgadega, et nendest lahti saada ja jätkata korralikus elus. Vangistuse ajal hakkas ta tegelema kasuliku tegevusega. Ta töötab. Sotsiaalprogrammid on läbitud. Kaitsja toetas oma kaitsealust. Kaitsja rõhutas, et peamiseks ennetähtaegse vabastamise aluseks prognoos, et isik ei hakka vabaduses kuritegusid toime panna. Selle ilmseks märgiks on see, et isik käitub vanglas hästi, hõivatud kasuliku tegevusega, on motiveeritud saada sõltuvustest lahti. Kaitsja leiab, et see on kaitselause puhul täidetud. Ärakantud aeg on piisav, et karistuse eesmärgid oleksid saavutatud. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu, tema kaitsja ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et Artur Matveev tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine põhjendatud.

§ 76

lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumine nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Enne vangistust isik ei töötanud ametlikult, tegi ehitusalaseid juhutöid. Ametlikult töötas

1. a veebruaris ja märtsis Rakvere xxx sorteerijana, peale seda töötas väidetavalt 4 ametlikult ka xxx OÜ-s abitöölisena. Paralleelselt sellega oli hõivatud firmas xxx OÜ, kus tegeles ehitustöödega. Sissetulekuks vabaduses oli isiklik töötasu ja kuritegelikul teel saadud tulu. Toimetulekut mõjutasid võlad ja sõltuvusainete tarvitamine. Isik on kuriteo pannud toime endise elukaaslase suhtes, kasutades tema suhtes vägivalda. Isiku lähedasteks on ema, vend ja poolvend. Vend on kriminaalkorras karistatud isik. Suhted lähedastega on head ja toetavad. Isikul on elukoht, tegemist on rehabilitatsioonikeskusega "Uus Põlvkond" ning kõnealune elukoht vastab elektroonilise valve tingimustele. Isik on pikaajaliselt tarvitanud narkootilisi aineid ja tal on diagnoositud narkosõltuvus. Varasemalt on rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, ei käinud registreerimas ja tarvitas narkootikume. Isiku kuriteod on muutunud ajaga raskemaks, varasemad kuriteod on olnud varavastased ja arvutikelmused. Viimased kuriteod sisaldavad vägivalda. Viimane kuritegu on kehaline väärkohtlemine arestimaja valvuri suhtes ning arestimajast põgenemine, mis näitab, et kuritegude laad ja dünaamika on muutunud raskemaks. Kohus peab tõdema, et need andmed osutavad pigem sellele, et ei olnud pere, kriminaalhooldus ja varasemad karistused sellised kaalukad asjaolud, mille tõttu oleks isik nõus loobuma kuritegelikust elust. Varasemalt on isik viibinud korduvalt vangistuses. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetul on 11 kehtivat kriminaalkaristust. Samas on põhjendatud kaitsja märkus, et tegelikult seaduse alusel neist kehtivad ainult neli. Ülejäänud peaksid olema kustunud seaduse alusel. Kohus arvestab kaitsja märkusega. Kinnipeetav kannab karistust varguse eest mis on toimepandud grupis sissetungimisega. Vargus on toime pandud süstemaatiliselt. Omavoliline sissetung ja lahkumisnõuete täitmata jätmine. Omastamine isiku poolt, kes on varem pannud toime varguse või omastamise. Lisaks kinnipidamiskohast ja vahi alt põgenemise ja kehaline väärkohtlemise. Sellest nähtub, et narkoainete tarvitamine, varavastaste süütegude toimepanemise võimalikkus omastamine on isiku märkimisväärne risk uute kuritegude toimepanemiseks. Isiku korduvad kriminaal –ja väärteokaristused näitavad kohtu hinnangul, et isik ei ole olnud motiveeritud elama õiguskuulekat elu ega järgima ühiskonnas kehtivaid reegleid ja norme, seda ka peale korduvat vangistust ega kriminaalhoolduse järgmiselt. Isiku pikaajaline käitumine on see, et ta tarvitab narkoaineid ja sooritab varavastaseid süütegusid. Tema elus on oluline roll narkoainetel (korduvalt karistatud narkoaine tarvitamise eest väärteokorras). Isikul on diagnoositud narkosõltuvus ( vähemalt nii väidab vangla, mis on kinnitatud faktiga, et isik ise soovib minna rehabilitatsioonikeskusesse). Isik paneb toime varavastaseid süütegusid majandusliku kasusaamise eesmärgil. Vangla iseloomustuse kohaselt on isik olnud eelnevalt allutatud kriminaalhooldusele, isik on rikkunud kontrollnõudeid. Seega on isikut varasemalt allutatud kriminaalhooldusele, kuid see ei avaldanud talle piisavalt positiivset mõju, kuna rikkus kontrollnõudeid. Isiku poolt toimepandud kuriteod on läinud ajaga raskemaks. Isiku käitumisest enne vangistust tuleneb, et varasamatest karistustest ega kriminaalhooldustest ei olnud isikule olulist positiivset mõju. Seega , arvestades isiku varasemat käitumist, prognoos on pigem negatiivne ja üsna reaalne, et isik võib jätkata kuritegeliku tegevusega. Nüüd hindab kohus isiku käitumist vangistuse ajal ja kuidas vangistuse ajal tuvastatud riskid on vähenenud. Vangistuse jooksul on Artur Matveev olnud tööga hõivatud (koristajana ja metallitšehhis), ta on osalenud Corrigo tugigrupis, läbis sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening, 24.03.
2. a ja 5 28.04.
3. a osales koerateraapias,
4. a osales ka mõned korrad AN tugigrupis ja alates 26.04.
5. a osales sotsiaalprogrammis "Viha juhtimine". Ülalnäidatud asjaolud osutavad, et isik on vangistuses teinud pingutusi enda hoiakute muutmiseks. Isiku karistusaja algus on 10.03.2017 ning tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kohus märgib, et isiku hoiakute ja elustiili korrigeerimiseks on see lühike aeg ja kohtul ei ole veendumust, et positiivsed hoiakud on isiku poolt kindlalt ja lõplikult vastu võetud. Isik alustas narkoainete tarvitamist 15 aastaselt ja talle on diagnoositud narkosõltuvus, mis on tema puhul uute kuritegude toimepanemise riskiks. Seega on kohus seisukohal, et isiku poolt vangistuse ajal tehtud pingutuste tähendust ja mõju ei tohi ega saagi eirata, samas ei leia kohus, et läbitud 2 sotsiaalprogrammi ja töötamine vanglas oleks piisav uue eriti narkokuriteo toimepanemise riski oluliseks vähendamiseks. Isikul oli töökohtu ka varem vabaduses. Nüüd hindab kohus, millised on isiku perspektiivid vabaduses. Isikul on vabaduses olemas elukoht. Isikul puudub kehtiv isikut tõendav dokument, kuigi sellega on perspektiivi, et taotlus esitatakse ja dokument väljastatakse. Isikul on olemas garanteeritud töökoht, xxx OÜ. Vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda aadressile xxx. Tegemist on rehabilitatsioonikeskusega "Uus Põlvkond" ning kõnealune elukoht vastab elektroonilise valve tingimustele. Kohus nõustub, et tuvastatud asjaolud on positiivsed ja olulised isiku resotsialiseerimise seisukohast. Kohus loeb positiivseks asjaolu, et kinnipeetaval on olemas vabanemisjärgne kindel elukoht, soov vabaneda sõltuvusest ja ta on motiveeritud edaspidi elama seadusekuulekalt. Samas märgib kohus, et kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole õigustatud ning oleks ennatlik. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). See tingimus on täidetud, kuna isikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Arvestades kinnipeetava poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja karistust, ei ole kohtu hinnangul Artur Matveevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine õigustatud. Kohtul puudub alus arvata, et süüdimõistetu puhul, kellel on diagnoositud narkosõltuvus, keda on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja kes on korduvalt kandnud vanglakaristust ja kes võib narkoainete soetamise eesmärgil panna toime varavastaseid kuritegusid, oleks kriminaalhooldus piisav mõjutamiseks, kui karistusest on ära kantud selle veidi üle poole. Seda enam, et isiku varasem kriminaalhooldus ei olnud piisav, et isik loobuks süütegude toimepanemisest. Isiku varasemad hoiakud kriminaalses elus on kujunenud pikema ajal jooksul ja on jõudnud isikusse süveneda. Iseenesest fakt, et isik on vanglas teinud pingutusi oma elu muutmiseks, ei ole veel piisav tõdemiseks, et isiku hoiakud on lõplikult muutunud ja karistuse eesmärk on täidetud. Isiku suhtes ei ole kohtul sellist veendumust, et isik ei peaks 6 edasist karistust kandma, tekkinud. Enne vangistust oli isiku käitumine hoopis teine, vaatamata asjaolule, et kinnipeetav oli määratud varasemalt kriminaalhooldusele, isik jätkas kuritegeliku eluviisi ja õigusrikkumiste toime panemist. Lähtuvalt eelnevast on kohus seisukohal, et järjekordse kriminaalhoolduse läbimise tõenäosus on pigem negatiivne. Seega puudub kohtul veendumus, et enne tähtaegne vabastamine elektroonilise valve alla oleks isiku suhtes õigustatud. Kaitsja esitas argumendi, et kaitsealuse puhul on teatud riskid alati olemas, samas need riskid oleksid olemas ka karistuse täielikul ärakandmisel. Ehk ärakantud aja pikkusel ei ole niivõrd olulist tähendust karistuse eesmärkide saavutamisel. Kohus nõustub, et selles väites on oma loogika olemas. Kohtu arvates siiski, kui seaduseandja oleks seisukohal, et vangistuse pikkus ei ole niivõrd oluline karistuse eesmärkide saavuitamisel ja korduvalt kuritegusid toimepannud isikutel retsidiivsuse risk on olemas ka peale karistuse täielikku ärakandmist, oleks seaduseandja kehtestanud korda, et isikud vabastatakse teatud aja ärakandmisel automaatselt enne tähtaega ilma selleta, et kohus peaks igal juhul eraldi kaaluma, kas karistamise eesmärk on saavutatud, kas riskid on oluliselt maandatud ja isik ei hakka enam kuritegusid toime panema. Kohus leiab, et karistuse täielikul ärakandmisel ei ole isiku üle üldse kontrolli, seetõttu tuleb vabastada enne tähtaega et kontroll oleks tagatud, ei ole kohtu arvates üldse tõsiseltvõetav argument. Narkotarvitamise pikemaajalise kogemusel on oluline osa uute kuritegude toimepanemise riski jaatamisel. Kohus nõustub, et isiku rehabiliteerimiskeskusesse suundumine on positiivne ja vähendab riski, kuid mitte oluliselt. Käesoleva ajani pikema kuritegeliku ja narkotarvitamise kogemise pinnal ei ole isik suutnud sellest loobuda. Veel on oluline märkida, et kinnipeetava poolt toime pandud kuritegu on sooritatud grupis, seega kuuluvad tema suhtlusringkonda ka kriminaalse tausta ja sõltuvusaineid tarvitavad isikuid. Kohus on seisukohal, et kriminaalset mõtteviisi toetavate ja/või sõltuvusprobleemidega tuttavatega suhtlemine suurendab riskikäitumist vabaduses ning ei aita kaasa kinnipeetava resotsialiseerumisele. Isik võib olla mõjutatav teiste isikute poolt narkootikumide tarvitamisel. Seega suhtlemine sõltuvusprobleemidega isikutega suurendab uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ja kohus hindab seda, kui uue kuriteo toime panemise riski. Veel on oluline märkida, et kinnipeetav tegi enne vangitust juhutöid ning tal puudus kindel sissetulek. Praegu on isikul vabanemisel olemas garanteeritud töökoht, samas soovib ta vabaneda rehabilitatsiooni keskusesse. Tegemist on kinniseteenusega ja seal viibitakse 12 kuud. Vangla andmetel on isikul 28.05.
6. a seisuga jooksvaid nõudeid summas 10 907,79 eurot. See võib halvendada isiku majandusliku olukorda, mille tõttu võib isikul tekkida tagasilangus ja stress, mis soodustab narkootikumide tarvitamist. Isik on eelnevalt pannud toime vargusi, majandusliku kasu saamise eesmärgil. Kohtu hinnangul isiku halb majanduslik olukord võib soodustada uute kuritegude toimepanemist ja hindab seda, kui uue kuriteo toime panemise riski. Kohus leiab, et isiku kogu eelnev käitumine ja toimepandud viimase kuriteo asjaolud, samuti isiku võimalused vabaduses, näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Kohus ei näe ühtki alust, miks sellist isikut tuleb vabastada enne tähtaega, ja kuidas kriminaalhooldus saaks maandada uue kuriteo toimepanemise riski. 7 On oluline võtta arvesse, et kinnipeetava karistusaeg lõpeb 10.11.2021, s.o enam kui 2 aasta ja 3 kuu pärast. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise järelevalve alla liialt ennatlik. Seega ei teki kohtul veendumust, et ära kantud vangistus on isikut piisavalt mõjutanud, et ta ei paneks enam uusi kuritegusid. Kohus arvestab asjaolu, et isikul on elukoht, soov vabaneda sõltuvusest ja motivatsioon elada edaspidi positiivse asjaoluna, samas peab vajalikuks märkida, et need asjaolud pole piisavad, et vältida uute kuritegude toimepanemist. Kindel elukoht rehabilitatsiooni keskuses ei ole nii märkimisväärse tähendusega, et tooks kaasa isiku vabastamise enne tähtaegselt. Olukord on selline, et kohtu arvates ei kaalu isiku käitumine vanglas ja tema vabaduses viibimise võimalused tema varasemast elukäigust tulenevaid riske. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks talle garanteeritud. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab

§ 76

lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20). Samas on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Nii hindabki käesoleval juhul kohus süüdimõistetu pingutusi (kindel elukoht, taasühiskonnastavates tegevustes osalemine, distsiplinaarkaristuste puudumine) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Kohtul ei teki antud juhul veendumust, et süüdimõistetu võiks vabaduses seadusekuulekalt elada. Sellise veendumuse tekitab eelkõige tema narkosõltuvus, korduvad varavastased kuriteod ja korduvad karistused narkoaine tarvitamise eest. Nii eksisteerib suur risk, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Kohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik. 8 Arvestades kinnipeetava isikut, eelkõige tema karistatust, tema narkootikumide tarvitamise riski, leiab kohus et kriminaalhooldus ei ole see meede, mis vähendaks isiku poolt uute kuritegude toimepanemise võimalikkust olulisel määral. Kohus leiab, et elektroonilise valve kohaldamine, ei hoiaks ära uue kuriteo toimepanemise riski. Seega kohus ei leia, et käesoleval ajal on karistuse eesmärgid on täidetud. Tegemist ei olnud üksiku juhusliku laadi kuriteoga, vaid isik pani süstemaatiliselt grupis toime vargusi ja omastamisi. Lisaks peab kohus narkootiliste ainete tarvitamist täiendavaks oluliseks riskiks uute kuritegude toimepanemisel. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole käesoleval ajal kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Nii on teiste inimeste elu ja tervise kaitseks põhjendatud jätta süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes

§ 76, Kr

MS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Artur Matveev temale 20.06.2017 Viru Maakohtu kohtuotseusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Kaitsja esitatud tasutaotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Menetluskulu 120 eurot peab kandma süüdimõistetu. Summa ei ole ebaproportsiponaalselt suur, mis hakkaks oluliselt mõjutama isiku resotsialiseerimist. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 9