← Eesti

1-18-2788/61

+ KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg

  1. aprill 2019 Kriminaalasja number 1-18-2788 (kirjalik menetlus) Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas Kriminaalasi Aleksander Kalaus ja Kert Küüsmaa süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 3 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
  2. detsembri 2018 otsus Apellatsioonide esitajad süüdistatav Aleksander Kalause kaitsja vandeadvokaadi abi Aivar Kello, süüdistatav Kert Küüsmaa kaitsja vandeadvokaadi abi Silver Reinsaar Prokurör ringkonnaprokurör Aro Siinmaa Süüdistatavad Aleksander Kalaus, isikukood: 39203102728, asukoht: Tartu Vangla; kriminaalkorras karistatud Kert Küüsmaa, isikukood: 39302195235, asukoht: Tartu Vangla; kriminaalkorras karistatud Kaitsjad vandeadvokaadi abi Aivar Kello, vandeadvokaadi abi Silver Reinsaar RESOLUTSIOON:
  3. Tartu Maakohtu
  4. detsembri 2018 otsus jätta muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.
  5. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo In Jure kaudu 60 (kuuskümmend) eurot, sealhulgas käibemaks 10 (kümme) eurot, vandeadvokaadi abi Aivar Kellole süüdistatav Aleksander Kalausele määratud korras kaitse teostamise eest maakohtu menetluses.
  6. Punktis 2 nimetatud menetluskulu jääb Aleksander Kalause kanda.
  7. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Simson Straus kaudu 300 (kolmsada) eurot, sealhulgas käibemaks 50 (viiskümmend) eurot, vandeadvokaadi abi Silver Reinsaarele süüdistatav Kert Küüsmaale määratud korras kaitse teostamise eest maakohtu menetluses.
  8. Punktis 4 nimetatud menetluskulu jääb Kert Küüsmaa kanda. Süüdistatavatel Aleksander Kalausel ja Kert Küüsmaal tasuda väljamõistetud kaitsja tasud otsusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Süüdistus
  9. Aleksander Kalausele ja Kert Küüsmaale esitati süüdistus KarS § 121 lg 2 p 3 järgi selles, et olles kinnipeetavad Tartus, Turu 56 asuvas Tartu Vanglas, 15.08.2017 ajavahemikul kell 18.51 kuni 18.57 Tartu Vangla S-2 eluosakonna kambris nr 166, peksid koos kaaskinnipeetav S.S. t käte ja jalgadega pea ja keha piirkonda, millega põhjustasid S.S. le valu ja tekitasid tervisekahjustusi – roidemurru, rinnakul 4-6 roiete piirkonnas 3x4 cm hematoom-marrastuse, kaelal vasakul pool 5x7 cm hematoomi. A. Kalaust on karistatud Tartu Maakohtu 07.09.2016 otsusega nr 1-16-6678/9 KarS § 121 lg 1 järgi ja K. Küüsmaad Viru Maakohtu 25.10.2012 otsusega nr 1-11-9863/56 KarS § 121 lg 1 järgi. Esimese astme kohtu otsuse apelleeritava osa sisu
  10. Tartu Maakohtu 20.12.2018 otsus sisaldas järgmist. 2.
  11. A. Kalaust karistati KarS § 121 lg 2 p 3 järgi 1 aasta vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti A. Kalausele liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta 8 kuud 24 päeva vangistust, suurendades mõistetud ühe aasta pikkust vangistust Tartu Maakohtu 07.09.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-6678 mõistetud ärakandmata karistuse 8 kuu 24 päeva vangistuse võrra. 2.
  12. K. Küüsmaad karistati KarS § 121 lg 2 p 3 järgi 1 aasta vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti K. Küüsmaale liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 4 aastat 11 kuud 1 päev vangistust, suurendades mõistetud 1 aasta pikkust vangistust Harju Maakohtu 11.09.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-5538 mõistetud ärakandmata karistuse 3 aasta 11 kuu 1 päeva vangistuse võrra. 2.
  13. A. Kalause ja K. Küüsmaa karistuste kandmise algusajaks loeti kohtuotsuse kuupäev 20.12.
  15. Maakohus leidis, et A. Kalause ja K. Küüsmaa süü on tõendamist leidnud. 3.
  16. Maakohus analüüsis tõenditena kannatanu S.S. ütlusi, tunnistajate R.L. a ja H.P. i ütlusi, meditsiiniosakonna spetsialist-õe D.Š. i ütlusi, S.S. ravilugu ja SA Tartu Ülikooli Kliinikum epikriisi, tunnistaja G.K. i ütlusi, 19.10.2017 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli, tunnistajate J.P. i, K.V. i, S-E.T. e ütlusi, süüdistatavate K. Küüsmaa ja A. Kalause ütlusi. 3.
  17. Maakohus asus seisukohale, et kõik Tartu Vanglas karistust kandnud tunnistajad, s.o S-E.T. , J.P. , K.V. , samuti kannatanu S.S. ja mõlemad süüdistatavad on andnud 15.08.2017 Tartu Vangla S-2 eluosakonna kambris nr 166 toimunu kohta ainult osaliselt tõele vastavaid ütlusi, soovides jätta rääkimata faktidest, mis võiksid süüdistavaid, eriti K. Küüsmaad süüstada. K.V. tunnistas vaid seda, et oli samal ajal koridoris, kuid peksmisest kuulis teiste käest. Tunnistaja J.P. ei soovinud maakohtusse ütlusi andma tulla, tema suhtes oli vaja kohaldada sundtoomist. Kohtuistungil ei soovinud tunnistaja algul sisulisi ütlusi anda, väitis korduvalt, et ei mäleta või ei näinud, mis S.S. kambris toimus. Sündmus hakkas tunnistajale meenuma pärast 2 tema varasemate ütluste korduvat meenutamist ja vastuolude tõttu avaldamist. S-E.T. kannab jätkuvalt koos K. Küüsmaa ja A. Kalausega karistust Tartu Vanglas. Tema ja S.S. ütlustest nähtub, et K. Küüsmaa rolli selles sündmuses soovitakse näidata A. Kalause ja S.S. vahelise kakluse lahutajana. Need ütlused on ilmselgelt mõjutatud olukorrast, et esitatud süüdistuses tunnistas oma süüd ainult A. Kalaus ja see oli nii kannatanule kui ka tunnistaja S-E.T. ele teada. See nähtub otseselt S.S. järgmistest ütlustest: „Hiljem hakkasin analüüsima seda olukorda, seda enam, kui ma kuulsin, et Kalaus tunnistas süüdi ennast ja Küüsmaa ütles, et tema ei peksnud, siis hakkasin mõtlema, et võib-olla ta tõesti ei peksnud.“ S.S. sõnul ei ole tal A. Kalause ja K. Küüsmaaga pärast seda sündmust kokkupuuteid olnud, ta paigutati karistust kandma mujale. Prokuröri küsimusele, kuidas S.S. sai teada, et A. Kalaus tunnistab end süüdi ja K. Küüsmaa mitte, vastas S.S. : „No vanglas jutud käivad.“ Asjaolu, et vanglas karistust kandvate isikute vahel liigub neile vajalik informatsioon ning selle allikaid ei soovita avalikustada, kinnitavad ka tunnistaja K.V. i ja J.P. i ütlused. Nii ütles K.V. selle kohta, kuidas temani jõudis informatsioon sellest, et S.S. on kellegi väidetavalt vägistanud ja sai peksa, et sektori peal ikka jutud liiguvad. J.P. ütles, et sai A. Kalause ja S.S. vahelisest probleemist teada, kuna sektoris on 40 inimest, keegi räägib kellelegi. Tunnistaja S-E.T. ütles, et kui S.S. t oleks löödud, siis oleks olnud juttu sellest, oleks hoobeldud. Maakohus on seisukohal, et vaatamata sellele, et kannatanu ja tunnistajad ei ole ristküsitlemisel kõiki neile teadaolevaid süüdistuse seisukohalt olulisi asjaolusid avaldanud, on võimalik praeguse kohtupraktika kohaselt arvestada nende ütlusi selles osas, mille usaldusväärsust on võimalik kontrollida teiste tõenditega. 3.
  18. Käesolevas kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et kinnipeetavad A. Kalaus ja K. Küüsmaa läksid 15.08.2017 kella 18.51 paiku Tartu Vanglas S.S. kambrisse. A. Kalaus süüdistas S.S. t oma endise abikaasa vägistamises ning sellepärast tekkis tüli. Samuti ei ole vaidlust selles, et A. Kalaus lõi S.S. t korduvalt jalaga keha piirkonda. Seda, et teda löödi korduvalt rindu, ja neist üks löök oli tugev, kinnitas kannatanu, A. Kalaus tunnistas, et lööjaks oli tema. Tartu Vangla Meditsiiniosakonna spetsialist-õde D.Š. vaatas 15.08.2017 vahetult peale S.S. peksmist kinnipeetavad üle ja tuvastas A. Kalausel näos paremal sarnaluul ca 5x5 cm suuruse punetava ala ja turse. Seda vigastust nägi A. Kalausel kambrite kontrollimise käigus ka tunnistaja H.P. . Maakohus leiab, et selle vigastuse võis A. Kalaus saada S.S. kaitselöökidest, kui ta voodil olles oma sõnul põtkis jalgadega hoope eemale. Tunnistajad R.L. a ja H.P. nägid S.S. t vahetult peale sündmust ning oskasid kirjeldada tema väljanägemist ja kaebusi – S.S. hingeldas ja hoidis kinni rinnakorvi, R.L. a sõnul oli S.S. l ka silmamuna punane. 3.
  19. Meditsiiniliste dokumentidega, raviloo ja SA Tartu Ülikooli Kliinikumi epikriisiga, on tõendatud, et S.S. l olid vigastused rindkere piirkonnas: hematoom rinnakul 4-6 roiete piirkonnas ja vasaku seitsmenda roide murd. Lisaks sellele oli S.S. l 5x7 cm suurune hematoom vasakul kaelal, mis näitab, et teda ei löödud ainult kehasse. A. Kalause sõnul tema S.S. t näkku ei löönud. Maakohus on seisukohal, et kannatanu ütlused selles osas, et teda lõi ainult üks süüdistatav, ei ole usaldusväärsed ja neile ei saa tugineda. Sellised ütlused seab kahtluse alla S.S. poolt meditsiinitöötajatele antud selgitus, kus ta on nii Tartu Vangla Meditsiiniosakonnas kui SA TÜ Kliinikumis öelnud, et teda ründasid ja peksid kaks kinnipeetavat. Sellekohane raviloos ja epikriisis sisalduv teave kujutab oma sisult kannatanu ütlusi tõendamiseseme asjaolude kohta. 3.
  20. Tartu Vangla teabe- ja uurimisosakonna spetsialisti G.K. na ütlustest nähtub, et kui vanglas toimub mingi intsident või sündmus, käituvad kinnipeetavad tavapäraselt nii, et üks kinnipeetav peab valvet ehk saab teisi kinnipeetavaid teavitada, kui valvur tuleb sektsiooni. Kui füüsiliselt rünnatakse teist inimest, siis kaetakse käsi rätikuga, et varjata rusikatele tekkivaid vigastusi. Samasugune situatsioon leidis aset 15.08.2017 ajavahemikul kell 18.51 kuni 18.57 Tartu Vangla S-2 eluosakonnas. 3 Vaadates selle osakonna valvekaamera salvestist, on ilmne, et lisaks süüdistatavatele oli vähemalt ka kinnipeetavatel J.P. il ja S-E.T. el olemas informatsioon, et S.S. kambris võib toimuda midagi kinnipidamiskoha reeglitega keelatut ning nad hoidsid sündmustel silma peal. J.P. liigub koos K. Küüsmaa ja A. Kalausega S.S. kambri juurde ja jääb sinna seisma. Pärast seda kui K. Küüsmaa ja A. Kalaus, kellel on käes käterätik, on sisenenud S.S. kambrisse, liigub J.P. selle kambri vastas oleva seina juurde ja jääb sinna seisma. S-E.T. käib S.S. kambri ukseaknast sisse vaatamas, seejärel teeb sama J.P. , ta jääb ukse kõrvale seisma ja vaatab aegajalt S.S. kambrisse. Seega oli J.P. ile nähtav väga suur osa sellest sündmusest, mis leidis aset S.S. kambris. Kui J.P. läheb uuesti kambrikuse vastasseina juurde seisma, tuleb S-E.T. , vaatab kambriaknast sisse ja läheb seejärel S.S. kambrisse. Mõned sekundid hiljem väljuvad S.S. kambrist S-E.T. , A. Kalaus ja K. Küüsmaa ning lähevad teise kambrisse, mille juures seisis K.V. . Kuna S-E.T. käis S.S. kambrisse vaatamas ainult korra ja tema sisenemise järel tulid süüdistatavad koheselt kambrist välja, ei pruukinud ta S.S. peksmist näha. S-E.T. e ütlused ei välista seda, et enne või pärast tema kambrisse vaatamist ja seal viibimist kasutasid süüdistatavad kannatanu suhtes vägivalda. 3.
  21. Videosalvestis kinnitab K. Küüsmaa ja A. Kalause kooskõlastatud tegevust enne S.S. kambrisse sisenemist, nad olid kambris koos kogu kannatanu peksmise aja ja väljusid koos pärast seda, kui kannatanu peksmine oli lõppenud. Maakohtu hinnangul lükkavad kannatanu ja süüdistatavate väited selle kohta, et peksjaks võis olla ainult A. Kalaus, ümber J.P. i ütlused. Tunnistaja J.P. jäi pärast tema ütluste avaldamist selle juurde, et sündmus oli nii nagu eeluurimisel antud ütlustes kirjas. J.P. i ütlustega on tõendatud, et esimesena lõi K. Küüsmaa S.S. t käega, kui S.S. kukkus pikali, peksid K. Küüsmaa ja A. Kalaus teda käte ja jalgadega. Tunnistaja nägi, et rohkem lööke läks keha piirkonda, kõhtu ja selga, aga ka pähe. Samuti nägi tunnistaja, kuidas S.S. püüdis ennast löökide eest kaitsta ja lõi paar korda A. Kalaust isegi jalaga. Tunnistaja hinnangul kestis löömine kõige rohkem 2-3 minutit. 3.
  22. Maakohtul ei olnud alust sellistes tunnistaja J.P. i ütlustes kahelda, kuna videosalvestiselt on näha, et just J.P. oli selleks isikuks, kes jälgis pidevalt S.S. kambris toimuvat. Tema ütlused kattuvad kannatanu omadega selles, et esimesena löödi teda käega ja seejärel jalgadega. Samuti kattuvad J.P. i ütlused selles osas, kuidas peksmine toimus, S.S. l tuvastatud kehavigastustega – kõige raskem vigastus oli rindkere piirkonnas, aga oli vigastus ka kaelal. 3.
  23. Lüües S.S. t nii käte kui jalgadega ja tekitades peksmisega kannatanule kehavigastusi, täitsid A. Kalaus ja K. Küüsmaa KarS § 121 lg 1 objektiivse koosseisu, s.o teise inimese tervise kahjustamise. 3.
  24. K. Küüsmaa ja A. Kalaus panid kuriteo toime kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes, mida tõendab videosalvestis. Selline tegevus eeldab ette koostatud plaani. Seda, et tegemist oli ette kavandatud vägivaldse käitumisega kannatanu suhtes, näitab samuti A. Kalause poolt kaasa võetud käterätt. See oli A. Kalausel käes S.S. kambrisse minnes ja sealt lahkudes. Tunnistaja G.K. selgitas, et käterätt on vajalik, et varjata pärast vägivalla kasutamist kätele tekkivaid vigastusi. A. Kalause väide selle kohta, et ta tahtis jalgu pesta ja unustas käteräti näpu otsa, ei ole eluliselt usutav. Seades eesmärgiks kannatanu kallal vägivalla kasutamise, pidid süüdistatavad pidama vähemalt võimalikuks ka tema tervise kahjustamist. 3.
  25. K. Küüsmaa ja A. Kalause tegevuses ei esine õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. 3.
  26. A. Kalaust on varasemalt karistatud Tartu Maakohu 07.09.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-6678 muuhulgas KarS § 121 lg-s 1 sätestatud teo toimepanemise eest. K. Küüsmaad on karistatud Viru Maakohtu 25.10.2012 otsusega kriminaalasjas nr 1-11-9863 samuti KarS § 121 4 järgi. Käesoleval ajal vastab see kehtivale KarS § 121 lg-le
  27. Seetõttu on nii A. Kalause kui ka K. Küüsmaa poolt toimepandud tegu kvalifitseeritav KarS § 121 lg 2 p 3 järgi korduva kehalise väärkohtlemisena. 3.
  28. Karistuse osas märkis maakohus järgmist. 3.12.
  29. Maakohus on seisukohal, et A. Kalaust ja K. Küüsmaad ei ole võimalik karistada kergemaliigilise karistusega, s.o rahalise karistusega. Mõlemaid süüdistatavaid on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud. A. Kalaust on kriminaalkorras karistatud 7 korda ning kõik põhikaristused on olnud vangistused. Ta on korduvalt toime pannud nii vara- kui ka isikuvastaseid kuritegusid. Lisaks sellele on tal karistusregistri andmetel 18 kehtivat väärteokaristust, sh on ta juhtinud korduvalt joobes olles mootorsõidukit, rikkunud avalikku korda, pannud toime varavastaseid süütegusid väheväärtusliku asja vastu, samuti narkootilise aine käitlemisega seotud väärteo. K. Küüsmaal on 4 kehtivat kriminaalkaristust ja 13 väärteokaristust. Ta on korduvalt toime pannud varavastased kuritegusid, sh röövimise, samuti on teda karistatud isikuvastase kuriteo eest ja korduvalt suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest. Lisaks liiklusalastele väärtegudele on K. Küüsmaad karistatud 5 korda varavastaste süütegude eest väheväärtusliku asja vastu ja 3 korda narkootilise aine käitlemisega seotud väärtegude eest. Ükski mõistetud karistustest, sh raskeima karistusliigi varasem kohaldamine, ei ole tulemusi andnud, mistõttu ei saa kummagi süüdistatava suhtes karistuse eesmärke täita rahalise karistusega. Lisaks ei ole rahalise karistuse mõistmine praegusel juhul põhjendatud, kuna nii A. Kalaus kui ka K. Küüsmaa viibivad vangistuses ning neil puudub piisav sissetulek karistuse kandmiseks. 3.12.
  30. A. Kalause karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei ole. Ta on kuriteo toimepanemise kohta andnud vaid osaliselt tõele vastavaid ütlusi, mistõttu ei ole tema kahetsus siiras ning seda ei saa käsitleda karistust kergendava asjaoluna. Tartu Vangla 31.10.2017 iseloomustusest A. Kalause kohta nähtub, et tal oli sel ajal kaks distsiplinaarkaristust ning ta oli kaaskinnipeetavaga toimunud konflikti tõttu viibinud eraldi lukustatud kambris. Uimastisõltlasena kandis ta karistust vangla narkorehabilitatsiooni üksuses. Ta tunnistab sõltuvust, igapäevane käitumine vanglas ei viita agressiivsusele või kehvale enesevalitsusele. Maakohus pidas põhjendatuks mõista A. Kalausele karistuseks KarS § 121 lg 2 p 3 järgi 1 aasta pikkuse vangistuse, arvestades seda, et kannatanule tekitati tervisekahjustus roide murru näol ja kuritegu pandi toime kavatsetult. Seetõttu on tema süü nii suur, et ei ole põhjendatud sanktsiooni alammäärale lähedase vangistuse mõistmine. 3.12.
  31. K. Küüsmaa karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei ole. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt väljendub K. Küüsmaa ohtlikkus vägivallaga ähvardamises või kasutamises, mis viib kergemate kehavigastusteni, samuti narkootikumide käitlemises. Meditsiiniosakonna andmetel on tegemist narkosõltlasega. Ta kipub tegutsema hetkeajendil ja keskendub ainult endale soodsamale tulemusele, ei pruugi mõista teiste seisukohti. Apellatsioonid
  32. Tartu Maakohtu 20.12.2018 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav A. Kalause kaitsja vandeadvokaadi abi Aivar Kello, kes palub tühistada maakohtu otsuse mõistetud karistuse osas ning mõista A. Kalausele kergem karistus. Kokkuvõtlikult leitakse apellatsioonis, et maakohus on ekslikult asunud seisukohale, et süüdistatava teos puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. A. Kalause viimasest sõnast on selgelt arusaadav, et ta kahetseb tehtut. Kohtuotsuses on vaikimisi mööda 5 mindud sellest, et A. Kalaus käis prokuratuuris karistuskokkulepet arutamas, et kriminaalasi laheneks ratsionaalselt ja nii temale kui kannatanule valutult. Maakohus seda karistuse mõistmisel ei arvestanud. A. Kalaus on küll varasemalt kriminaalkorras karistatud, kuid tegemist on noore mehega, kelle muutumist seadusekuulekaks tuleks toetada.
  33. Tartu Maakohtu 20.12.2018 otsuse peale esitas apellatsiooni ka K. Küüsmaa kaitsja vandeadvokaadi abi Silver Reinsaar, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist K. Küüsmaa osas ning K. Küüsmaa õigeksmõistmist esitatud süüdistuses. Alternatiivselt, arvestades süüdistatava resotsialiseerumisväljavaateid, jätta KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulud riigi kanda. Maakohus on jätnud tähelepanuta kaitseversiooni toetavad küsimused. 5.
  34. Maakohtus on enda otsuses tunnistanud ebausaldusväärseteks nii kannatanu S.S. kui ka tunnistaja A. Kalause ütlused, jättes selle kohta jälgitavad ja ammendavad põhjendused esitamata. Maakohtu otsuse sellekohaseid argumente on väga hõlbus ümber lükata. Kaitsja on jätkuvalt seda meelt, et tunnistaja A. Kalause ütluste ebausaldusväärseks lugemiseks puudub alus. Seda põhjust pole nimetatud ka maakohtu lahendis ega selgitatud, miks peetakse tunnistaja J.P. i ütluseid usaldusväärsemateks kui tunnistaja A. Kalause ütlusi. Erinevalt A. Kalausest muutis tunnistaja J.P. ristküsitluse käigus enda ütluseid. Lisaks olid A. Kalause ütlused erinevalt J.P. i ütlustest kooskõlas ka kannatanu S.S. ütlustega. S.S. ütlused luges maakohus ebausaldusväärseteks, kuid ei hinnanud vähimalgi määral selgitusi sellest, miks tema maakohtus antud ütlused erinesid sellest, milliseid selgitusi andis ta meditsiinitöötajatele. 5.
  35. Tunnistaja A. Kalause ütlused on tunnistaja J.P. i ütlustest usaldusväärsemad. Tunnistaja A. Kalause ütlustest ilmneb, et K. Küüsmaa üksnes lahutas A. Kalause ja S.S. vahelise kakluse ning ei osalenud S.S. peksmises. Seda toetavad ka K. Küüsmaa ütlused. Maakohus tuvastas, et need väited lükkavad ümber J.P. i ütlused. Hindamaks, kelle ütlused on usaldusväärsemad, kas A. Kalause ja J.P. i omad, esitab kaitsja nende ütluste usaldusväärsuse võrdluse. Kaitsja juhib ringkonnakohtu tähelepanu sellele, et maakohtu otsuses puuduvad igasugused argumendid, millistel põhjustel on tunnistaja A. Kalause ütlused K. Küüsmaa rolli osas loetud ebausaldusväärseteks. Maakohus on vaid otsuse p-s 26 väitnud, et A. Kalause ütlused lükkab ümber J.P. i ütlused. 5.
  36. Kui isegi nõustuda maakohtu väidetega J.P. i ütlustest, saab see olla asjakohane vaid süüteokoosseisu, aga mitte õigusvastasusega seonduvate küsimuste lahendamisel. S.S. ütlused haakuvad pigem A. Kalause kui J.P. i ütlustega. Nii A. Kalause kui ka S.S. ütluste kohaselt toimus kogu intsident voodi peal (sellega haakuvad ka K. Küüsmaa väited), kuid J.P. i väitel rünnati teda maas. Kuigi kaitsja juhtis sellele tähelepanu, ei ole maakohus sellele vastuolule hinnangut andnud. Samuti on ka S.S. kinnitanud, et K. Küüsmaa teda ei peksnud ning lahutas kaklevad osapooled lõpuks. Ka A. Kalaus on kinnitanud, et K. Küüsmaa roll seisnes vaid tema ja S.S. lahutamises. Maakohus on lugenud selles osas S.S. ütlused ebausaldusväärseteks tulenevalt arstile antud selgitusest, mis ei haakunud kohtulikul uurimisel esitatud S.S. väitega. 5.
  37. Neljandaks on maakohus otsuse p-s 27 tuginenud ka J.P. i kohtueelses menetluses antud ütlustele, mis on kantud küll kohtuistungi protokolli, kuid nende tõendina arvestamine on vastuolus tõendite vahetu uurimise põhimõttega. Kohtuotsuse pinnalt jääb arusaamatuks, miks on S.S. ja J.P. i ütlustest kõrvale jäetud just selle osa, mis on kooskõlas A. Kalause ütlustega ning tunnistanud usaldusväärseks osa, mis A. Kalause ütlustega ei haaku. Maakohus ei ole andnud mittemingisugust põhjendust A. Kalause ütluste usaldusväärsusest, ennekõike K. Küüsmaa rolli osas. Maakohus on sellega eksinud tõendite kogumis hindamise põhimõtte vastu. Seejuures ei saa pidada K. Küüsmaaga 6 seonduvaks asjaolu, et A. Kalaus võttis kaasa käteräti – asjas kogutud tõendite pinnalt ei ole ümber lükatud K. Küüsmaa väide, et käterätti nägi tema esimest korda alles kohtulikul arutamisel videosalvestise uurimisel. J.P. i ütluste usaldusväärsuse aste ei võimalda K. Küüsmaa süüdimõistmist. 5.
  38. Riigikohtu praktikas on korduvalt märgitud, et vaid ühe tõendi pinnalt kuriteo kõigi faktiliste asjaolude tuvastatuse põhjendamine kohtu poolt peab olema selline, et kohtu siseveendumuse kujunemine oleks kohtuotsuse lugejale eriti selgesti jälgitav. Sellisel juhul peab kohus igakülgselt ning erapooletult vaagima kõiki selle ühe süüstava tõendi hindamisel tõusetunud kahtlusi ja need veenvalt kummutama. Kohus peab esitama eriti selge ja veenva argumentatsiooni (RKKKo 3-1-1-21-09, 3-1-1-87-11 ja 3-1-1-109-10). Käesolevas asjas koostatud kohtuotsuse pinnalt on arusaadav, et maakohus on K. Küüsmaa süüküsimuse lahendamisel lõppastmes tuginenud üksnes ja ainult J.P. i ütlustele. Kui isegi mitte nõustuda väitega, et maakohus on neist välja rebinud vaid süüdistust toetava osa, ei saa kuidagi aktsepteeritavaks pidada, et maakohus pole tema usaldusväärsuse hindamisel tähelepanu pööranud sellele, et tunnistaja muutis enda ütluseid ristküsitluse käigus. 5.
  39. Tunnistaja J.P. i ütluste usaldusväärsuse aste pole aga säärane, et üksnes nende pinnalt oleks võimalik lugeda tuvastatuks K. Küüsmaa süüdiolek KarS § 121 lõike 2 p 3 järgi. KrMS § 7 lõikest 3 tuleneva in dubio pro reo põhimõtte alusel tuleb K. Küüsmaa suhtes teha õigeksmõistev kohtuotsus. 5.
  40. Maakohus on J.P. i ütluste sisule andnud ühekülgse hinnangu. Esmalt on kohtuotsuse pinnalt jäänud arusaamatuks, miks maakohus ei arvestanud tõendina J.P. i ütluste seda osa, milles tunnistaja kinnitas, et tema ei näinud, et K. Küüsmaa oleks S.S. t peksnud. J.P. selgitas sedagi, et temal polnud üldse võimalik eriti näha, mis kambris toimus. 5.
  41. Tunnistaja J.P. i ütluste usaldusväärsuse aste pole säärane, et olukorras, kus K. Küüsmaa kaitseversiooni toetavad nii A. Kalause kui ka kannatanu S.S. ütlused, oleks üksnes nende alusel K. Küüsmaa süüdimõistmine põhjendatud. Kriminaalmenetluses kehtib KrMS § 7 lõikest 3 tulenev in dubio pro reo põhimõte, mille kohaselt tuleb kõrvaldamata kahtlus isiku süüdiolekus tõlgendada tema kasuks. 5.
  42. Viru Maakohus kuulutas 20.02.2018 otsusega tsiviilasjas 2-17-18124 välja K. Küüsmaa pankroti ning maksejõuetuse tõttu ei ole tal võimalik menetluskulusid tasuda. Selle kohta on esitatud kohtule tõend. Seejuures palub kaitsja ringkonnakohtul arvesse võtta, et kaitsja sõiduja majutuskulu jätmine süüdistatava kanda ei ole põhjendatud. Eestis on paraku kujunemas objektiivseks tegelikkuseks, et paljude suuremahuliste kriminaalasjade kohtusse saatmise ja advokaatide vähesuse tulemuseks on, et advokaadid peavad riigi õigusabi osutades liikuma erinevate Eesti linnade vahel. Sellega seonduvate kulude puhul on ebaõiglane, kui need peab hüvitama süüdistatav. Arvestades seejuures ka süüdistatava resotsialiseerumisväljavaateid palub kaitsja jätta menetluskulud riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel sõltumata apellatsioonimenetluse tulemusest.
  43. Tartu Ringkonnakohtu 05.02.2019 määrusega võeti apellatsioonid menetlusse ning anti menetlusosalistele aega esitada kirjalikke seisukohti, taandusi ning taotlusi kuni 20.02.
  45. Nimetatud ajaks täiendavaid seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
  46. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 20.12.2018 otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks alust ei ole. Maakohus on veenvalt ära näidanud, kuidas kohus jõudis järelduseni, et süüdistatavad panid kannatanu suhtes toime süüdistuses kirjeldatud asjaoludel 7 kehalise väärkohtlemise. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja pea neid vajalikuks KrMS § 342 lg 3 p 1 alusel üle korrata.
  47. Süüdistatava A. Kalause kaitsja A. Kello vaidlustas kaitsealusele karistuse mõistmise ning palub mõista kergema karistuse. Süüdistatava K. Küüsmaa kaitsja S. Reinsaar vaidlustas K. Küüsmaa süüküsimuse ja taotleb kaitsealuse õigeksmõistmist.
  48. Esmalt käsitleb ringkonnakohus K. Küüsmaa osas tehtud maakohtu otsuse järeldusi ja apellatsiooni väiteid (I), seejärel vastab A. Kalause kaitsja apellatsioonile seoses süüdistatavale mõistetud karistusega (II), käsitleb menetluskulude nõuete põhjendatust (III) ja lõpuks võtab kokku apellatsioonimenetluse tulemused (IV). I
  49. Ringkonnakohus märgib, et maakohtu otsuse põhiosa on tõendite käsitlusel ja järelduste esitamisel põhjalikult analüüsiv ja selgelt jälgitav. Seetõttu on ringkonnakohtule arusaadav kuidas kujunes maakohtu siseveendumus süüdistatavate A. Kalause ja K. Küüsmaa süü olemasolus süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 3 järgi.
  50. K. Küüsmaa kaitsja apellatsioonis esitatud väited ei sisalda põhimõtteliselt midagi uut ega üllatuslikku. Sisuliselt korratakse juba maakohtus esitatud kaitseversiooni elemente, mis on olnud arutlusel maakohtus ja on leidnud kajastamist ning ümberlükkamist maakohtu otsuses. Apellatsiooni kaitseväide, et maakohus on jätnud tähelepanuta süüdistatava versiooni toetavad küsimused on seega asjakohatu.
  51. Apelleeritud asjas on tegemist vanglatingimustes aset leidnud kehalise väärkohtlemisega, mis omab mõningat spetsiifilist sisu ja omapära ka tõendite kogumisel ja hindamisel. On üldteada asjaolu, et süüdimõistetud ei soovi kaaskinnipeetavate ebaseaduslike tegude osas süüstava iseloomuga ütlusi anda. Tüüpiliseks käitumismudeliks on sel juhul „ei mäleta, ei näinud, ei tule ette, tegelesin muu tegevusega jne.“ ning seda ka olukordades, kus uuritava sündmuse kohast ollakse ainult mõne meetri kaugusel. Võimalik on variant, kus valitakse osalise tõe avaldamise taktika, mis on käesolevas asjas isikuliste tõendite ütluste hindamisel jälgitav. Tartu Vanglas karistust kandnud tunnistajad, s.o S-E.T. , J.P. , K.V. , samuti kannatanu S.S. ja mõlemad süüdistatavad on andnud 15.08.2017 Tartu Vangla S-2 eluosakonna kambris nr 166 toimunu kohta ainult osaliselt tõele vastavaid ütlusi, soovides jätta rääkimata faktidest, mis võiksid süüdistatavaid ja eelkõige K. Küüsmaad süüstada. Nii ongi K.V. tunnistanud vaid seda, et oli samal ajal koridoris, kuid peksmisest kuulis teiste käest. Tunnistaja J.P. ei soovinud maakohtusse ütlusi andma tulla, tema suhtes oli vaja kohaldada sundtoomist. Maakohtus ei soovinud tunnistaja algul sisulisi ütlusi anda ja väitis korduvalt, et ei mäleta või ei näinud, mis S.S. kambris toimus. Küll hakkas uuritav sündmus J.P. ile meenuma, pärast seda kui tema mälu oli „värskendatud“ ja avaldatud varem kohtueelsel uurimisel antud ütlused vastuolude tõttu kohtus antud ütlustega. Vastupidiselt apellatsioonis väidetule pole maakohus tunnistaja J.P. i ütluste avaldamisega ja neile hinnangu andmisega menetlusreegleid rikkunud. Käesoleva kriminaalasja kaitsetaktikaline eripära on asjaolu, et kuna tunnistaja S-E.T. kannab jätkuvalt koos süüdistatavatega karistust Tartu Vanglas, siis tema ja kannatanu S.S. ütlustest nähtub, et K. Küüsmaa rolli selles sündmuses soovitakse näidata A. Kalause ja S.S. vahelise kakluse lahutajana. Need ütlused on ilmselgelt mõjutatud olukorrast, et esitatud süüdistuses tunnistas oma süüd ainult A. Kalaus ja see oli nii kannatanule kui ka tunnistaja S-E.T. ele teada. On üldteada tõsiasi, et vangistusasutuses viibijad vahetavad omavahel aktiivselt infot. 8
  52. Asjas ei ole vaidlust selles, et kinnipeetavad A. Kalaus ja K. Küüsmaa läksid 15.08.2017 kella 18.51 paiku Tartu Vanglas S.S. kambrisse. A. Kalaus süüdistas S.S. t oma endise abikaasa vägistamises ning sellepärast tekkis tüli. Samuti ei ole vaidlust selles, et A. Kalaus lõi S.S. t korduvalt jalaga keha piirkonda. Seda, et teda löödi korduvalt rindu, ja neist üks löök oli tugev, kinnitas kannatanu. A. Kalaus tunnistas, et lööjaks oli tema. Tartu Vangla Meditsiiniosakonna spetsialist-õde D.Š. vaatas 15.08.2017 vahetult peale S.S. peksmist kinnipeetavad üle ja tuvastas A. Kalausel näos paremal sarnaluul ca 5x5 cm suuruse punetava ala ja turse. Seda vigastust nägi A. Kalausel kambrite kontrollimise käigus ka tunnistaja H.P. . Maakohus leidis, et selle vigastuse võis A. Kalaus saada S.S. kaitselöökidest. Tunnistajad R.L. a ja H.P. nägid S.S. t vahetult peale sündmust ning oskasid kirjeldada tema väljanägemist ja kaebusi – S.S. hingeldas ja hoidis kinni rinnakorvi, R.L. a sõnul oli S.S. l ka silmamuna punane.
  53. Meditsiiniliste dokumentidega, raviloo ja SA Tartu Ülikooli Kliinikumi epikriisiga, on tõendatud, et S.S. l olid vigastused rindkere piirkonnas: hematoom rinnakul 4-6 roiete piirkonnas ja vasaku seitsmenda roide murd. Lisaks sellele oli S.S. l 5x7 cm suurune hematoom vasakul kaelal, mis näitab, et teda ei löödud ainult kehasse. A. Kalause sõnul tema S.S. t näkku ei löönud.
  54. Maakohus on üksikasjalikult analüüsinud kannatanu S.S. ütlusi ja nende muutumist menetluse kestel. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on asunud õigustatult seisukohale, et kannatanu ütlused selles osas, et teda lõi ainult üks süüdistatav, ei ole usaldusväärsed ja neile ei saa tugineda. Sellised ütlused seab kahtluse alla S.S. poolt meditsiinitöötajatele antud selgitus, kus ta on nii Tartu Vangla Meditsiiniosakonnas kui SA TÜ Kliinikumis avaldanud, et teda ründasid ja peksid kaks kinnipeetavat (Ko To
  55. kd, lk 51-53). Dokumentatsioonis on täheldatud „kinnipeetava sõnul teda ründas kaks kinnipeetavat“ ja „rünnati kahe kinnipeetava poolt, löödi pt sõnul jalgadega rindkeresse mitu korda.“ Sellekohane raviloos ja epikriisis sisalduv teave kujutab oma sisult kannatanu ütlusi tõendamiseseme asjaolude kohta. Prokurör on kannatanult küsinud, et kas meditsiinispetsialist-õde pani õigesti kirja tema pöördumise sisu ja kas temale ütlesite, et kaks inimest ründas, millele kannatanu S.S. on vastanud „väga võimalik jah…nagu enne seletasin, et kui kaks inimest kambris mind peksab, siis ei suuda jälgida…väga võimalik, aga ma ei tea ju, kui on nii kirjas“ (Ko To
  56. kd, lk 162).
  57. Uuritava kuriteosündmuse asjaolude objektiivseks hindamiseks on maakohus õieti osundanud Tartu Vangla teabe- ja uurimisosakonna spetsialisti G.K. na ütlustele. Tema ütlused avavad kohtu jaoks vangistusasutuses toime pandud vägivallateo eripära. Nimelt, kui vanglas toimub mingi intsident või sündmus, käituvad kinnipeetavad tavapäraselt nii, et mõni kinnipeetav peab valvet ehk saab teisi kinnipeetavaid teavitada, kui valvur tuleb sektsiooni. Kui füüsiliselt rünnatakse teist inimest, siis kaetakse käsi rätikuga, et varjata rusikatele tekkivaid vigastusi. Samasugune situatsioon leidis aset 15.08.2017 ajavahemikul kell 18.51 kuni 18.57 Tartu Vangla S-2 eluosakonnas. Eelkirjeldatud käitumismudelit kinnitab maakohtu poolt detailselt käsitletud vangla valvekaamera salvestis, mida ringkonnakohus samuti uuris. Salvestist jälgides on arusaadav, et lisaks süüdistatavatele oli vähemalt ka kinnipeetavatel J.P. il ja S-E.T. el olemas informatsioon, et S.S. kambris võib toimuda midagi kinnipidamiskoha reeglitega keelatut ning nad hoidsid sündmustel silma peal. J.P. liigub koos K. Küüsmaa ja A. Kalausega S.S. kambri juurde ja jääb sinna seisma. Pärast seda kui K. Küüsmaa ja A. Kalaus, kellel on käes käterätik, on sisenenud S.S. kambrisse, liigub J.P. selle kambri vastas oleva seina juurde ja jääb sinna seisma. S-E.T. käib S.S. kambri ukseaknast sisse vaatamas, seejärel teeb sama J.P. , ta jääb ukse kõrvale seisma ja vaatab aeg-ajalt S.S. kambrisse. Nimetatud salvestiselt on nähtav, et tunnistaja J.P. ile oli nähtav suur osa sellest sündmusest, mis leidis aset S.S. kambris. 9 Kuna S-E.T. käis S.S. kambrisse vaatamas ainult korra ja tema sisenemise järel tulid süüdistatavad koheselt kambrist välja, ei pruukinud ta S.S. peksmist näha. S-E.T. e ütlused ei välista seda, et enne või pärast tema kambrisse vaatamist ja seal viibimist kasutasid süüdistatavad kannatanu suhtes vägivalda.
  58. Videosalvestis kinnitab K. Küüsmaa ja A. Kalause kooskõlastatud tegevust enne S.S. kambrisse sisenemist, nad olid kambris koos kogu kannatanu peksmise aja ja väljusid koos pärast seda, kui kannatanu peksmine oli lõppenud. Maakohtu hinnangul lükkavad kannatanu ja süüdistatavate väited selle kohta, et peksjaks võis olla ainult A. Kalaus, ümber J.P. i ütlused. Tunnistaja J.P. jäi pärast tema ütluste avaldamist selle juurde, et sündmus oli nii nagu eeluurimisel antud ütlustes kirjas. J.P. i ütlustega on tõendatud, et esimesena lõi K. Küüsmaa S.S. t käega, kui S.S. kukkus pikali, peksid K. Küüsmaa ja A. Kalaus teda käte ja jalgadega. Tunnistaja nägi, et rohkem lööke läks keha piirkonda, kõhtu ja selga, aga ka pähe. Samuti nägi tunnistaja, kuidas S.S. püüdis ennast löökide eest kaitsta ja lõi paar korda A. Kalaust isegi jalaga. Tunnistaja hinnangul kestis löömine kõige rohkem 2-3 minutit. Apellatsioonis väidetakse, et maakohus pole põhjendanud miks peetakse usaldusväärsemaks tunnistaja J.P. i ütlusi, kui on A. Kalause ütlused. Ringkonnakohtu arvates on maakohus selles osas arusaadava ja selge põhjenduse esitanud ning märgib järgmist. Maakohus on põhjendanud, et tunnistaja J.P. i ütlustes pole põhjust kahelda, kuna videosalvestiselt on näha, et just J.P. oli selleks isikuks, kes jälgis pidevalt S.S. kambris toimuvat. Tema ütlused kattuvad kannatanu omadega selles, et esimesena löödi teda käega ja seejärel jalgadega. Samuti kattuvad J.P. i ütlused selles osas, kuidas peksmine toimus, S.S. l tuvastatud kehavigastustega – kõige raskem vigastus oli rindkere piirkonnas, aga oli vigastus ka kaelal. Kannatanu ütles, et ta kaitses ennast jalgadega põtkides, samasuguseid ütlusi andis J.P. . Tunnistaja sõnul tabasid jalalöögid A. Kalaust. Viimasel on fikseeritud peksmise käigus saadud vigastus põsel.
  59. Ringkonnakohus uuris maakohtus toimunud tunnistaja J.P. i ülekuulamist, kus prokuröri taotlusel avaldati tunnistaja poolt 24.10.2017 Tartu Vangla peaspetsialist M.P. ile antud ütlused, milles tunnistaja on kirjeldanud järgmist. „… Siis Kert Küüsmaa lõi S.S. t käega, aga ma ei näinud kuhu. Natukese aja pärast kukkus S.S. pikali. Küüsmaa ja S.S. käisid temast üle. S.S. oli külili maas ja Küüsmaa ja Kalaus andsid käte ja jalgadega S.S. le peksa. Ma ei oska öelda kuhu kohta nad täpselt lõid, see käis nii kiiresti, kuid rohkem keha piirkonda, kõhtu ja selga, aga eks pähe sai ka….“ Prokurör küsis seepeale tunnistajalt, kas need on tõesed ütlused ja kuidas sellised ütlused kirja said, millele tunnistaja vastas „kui nii on kirjas, siis nii peab olema“ (Ko To
  60. kd, lk 180-187). Korduvatele küsimustele vastates on J.P. kinnitanud, et tal pole süüdistatavate vastu mingit vihavaenu ja asetleidnud sündmuse kohta midagi ta väljamõelnud pole. Kaitsja on samuti püüdnud J.P. i ütluste usaldusväärsust murendada, usutledes tunnistajat, et kas ülekuulamise protokolli sai ikka seesama kirja, mis ta uurijale ütles, millele tunnistaja on vastanud selgesõnaliselt “jah“ (Ko To
  61. kd, lk 180-186). Maakohus on tõendite kogumis õieti tuvastanud, et J.P. rääkis S.S. peksmise kohta tõtt selles, et kannatanut peksid mõlemad süüdistatavad ja seetõttu on ka arusaadav miks kohus luges tunnistaja ütlused süüdistatavate süüd kinnitavas osas usaldusväärseks. Nendest ütlustest ei nähtu, et K. Küüsmaa oleks mingilgi moel püüdnud A. Kalaust takistada. Selline maakohtus ja apellatsioonis esitatud kaitseväide on ilmselgelt ajendatud K. Küüsmaa soovist vabaneda vastutusest kannatanu peksmise eest. Maakohus on selle kaitseväite aga kummutanud. 10 Süüdistatavad ei ole esitanud ühtegi asjaolu, millest saaks järeldada, et J.P. il on põhjust nende kohta valeütlusi anda. Maakohtu istungi protokolli uurides ei saa kuidagi nõustuda apellatsiooni väitega, et kaassüüdistatava A. Kalause ütlused on tunnistaja J.P. i ütlustest usaldusväärsemad. A. Kalaus püüab oma ütlustes näidata kaassüüdistatavat K. Küüsmaad kuriteosündmusele „vahelesekkuja või lahutaja“ rollis, mis jääb aga käitumissituatsiooni ja tõendeid hinnates eluliselt mitteusutavaks. Samas ei olegi K. Küüsmaa suutnud mõistuspäraselt seletada, miks tal oli vaja S.S. juurde võõrasse kambrisse minna, sest aastatetagune küsimus, mida A. Kalaus läks justkui lahendama, polnud ju kuidagi K. Küüsmaaga seotud ega tema „teema“.
  62. Kaitsja soovib K. Küüsmaa versiooni ja ütluste usaldusväärsust tõsta motiivil, et K. Küüsmaa on menetluse algusest alates andnud ühesuguseid ütlusi. Ringkonnakohtu jaoks ei ole sellises süüdistatava käitumises midagi ebaharilikku kui ta pärast kuriteosündmuse toimumist ja selles osalemist valib süü eitamise, distantseerib ennast sündmusest, et vabaneda vastutusest ja läheb sellega lõpuni kohtusse välja. See aga ei tähenda automaatselt, et tema ütlused ongi usaldusväärsed. Tõendeid hinnatakse kogumis ja selle tulemusena on süüdistatava versioon vägivallateos mitteosalemisest jälgitavalt ümber lükatud.
  63. Lüües S.S. t nii käte kui jalgadega ja tekitades peksmisega kannatanule kehavigastusi, täitsid A. Kalaus ja K. Küüsmaa KarS § 121 lg 1 objektiivse koosseisu, s.o teise inimese tervise kahjustamise. K. Küüsmaa ja A. Kalaus panid kuriteo toime kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes, mida tõendab videosalvestis. Selline tegevus eeldab varasemat plaani. Seda, et tegemist oli ette kavandatud vägivaldse käitumisega kannatanu suhtes, näitab samuti A. Kalause poolt kaasa võetud käterätt. Seades eesmärgiks kannatanu kallal vägivalla kasutamise, pidid süüdistatavad pidama vähemalt võimalikuks ka tema tervise kahjustamist. Käterätt oli A. Kalausel käes S.S. kambrisse minnes ja sealt lahkudes. Tunnistaja G.K. selgitas, et käterätt on vajalik, et varjata pärast vägivalla kasutamist kätele tekkivaid vigastusi. A. Kalause väide selle kohta, et ta tahtis jalgu pesta ja unustas käteräti näpu otsa, ei ole eluliselt usutav. Detailsemalt vastas ta prokuröri küsitlusel üleolevalt järgmist. K: Miks käterätik kaasas läksite? V: Tulin jalutamast. Läksin kambrisse jalgu pesema, jäi näpu otsa. Kõik. K: Jäi näpuotsa? V: Jah. K: Lihtsalt niimoodi juhtus? V: Lihtsalt niimoodi juhtus. K: Miks Küüsmaa kaasa kutsusite? V: Lihtsalt kutsusin. (Ko To 1 kd. lk 192) II
  64. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav A. Kalause kaitsja A. Kello, kes palub tühistada maakohtu otsuse mõistetud karistuse osas ning mõista A. Kalausele kergem karistus. Ringkonnakohtul ei ole maakohtule etteheited seoses süüdistatavatele mõistetud karistustega. Maakohus on järginud KarS §-s 56 sätestatud põhimõtteid ja põhjendanud miks ei ole A. Kalause ja K. Küüsmaa osas võimalik rakendada leebemat karistusliiki (Ko To
  65. kd, lk 6870). Seega rahaline karistus kaalumisele ei kuulu. Esmalt on vaja rõhutada, et A. Kalaust on seitsmel korral kriminaalkorras karistatud. Korduvalt on ta toime pannud nii isikuvastaseid kui ka varavastaseid kuritegusid. Kaitsja rõhutab apellatsioonis, et arvestada tuleks karistuse mõistmisel A. Kalause noorust, kuid ringkonnakohus leiab, et see on käesoleval juhul asjakohatu. Isiku noorust võiks karistuse 11 mõistmisel arvestada ja kaaluda olukorras, kus süüdistatav paneb toime esmase kuriteo, olles hiljuti jõudnud täiskasvanu ikka. A. Kalause puhul, kes on 27 - aastane, vaatab elulooandmetest vastu tõsine kriminaalne minevik. Senised arvukad karistused vangistuse näol pole paraku soovitud tulemust andnud. Vastuseks kaitsjale, et maakohus pole karistust kergendava asjaoluna arvestanud A. Kalause kahetsust, märgib ringkonnakohus järgmist. Maakohus on kohtumenetluse kestel süüdistatavaga suhelnud, kuulnud tema selgitusi ja ütlusi ning kuidagi ei saa järelda, et viimases sõnas väljaöeldud „kahetsen tegu ja palun kergemat karistust“ (Ko To
  66. kd, lk 43), peaks koheselt tähendama, et seda tuleks arvestada kergendava asjaoluna karistuse mõistmisel. Maakohus on nimetatud küsimust juba uurinud ja õigustatult leidnud, et süüdistatav on andnud kuriteo osas vaid osaliselt tõele vastavaid ütlusi ja tema kahetsust ei saa võtta siiralt. Apellatsioonis on välja toodud asjaolu, et kohus on vaikimisi mööda läinud sellest, et A. Kalaus käis prokuratuuris karistuskokkulepet arutamas. Ringkonnakohus leiab, et kokkuleppemenetluse võimalikkuse üle peetud arutelud, ei saa kuidagi olla hiljem arvestatavad süüdistatavale karistuse mõistmisel. Maakohus on õigesti tuvastanud süüdistatava süü määras, mis ei võimalda teda karistada sanktsiooni alammäära lähedase karistusega. III
  67. Ringkonnakohus võtab seisukoha ka väljamõistetavate menetluskulude osas. 23.
  68. Süüdistatava K. Küüsmaa kaitsja taotleb alternatiivselt, arvestades süüdistatava resotsialiseerumisväljavaateid, jätta KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulud riigi kanda. Maakohus on juba motiveerinud KrMS §-s 180 lg 3 sätestatut ja leidnud, et situatsioonis, kus mõlemal süüdistataval puuduvad menetluskulude tasumiseks rahalised vahendid on põhjendatud anda süüdistatavatele aega menetluskulude ositi tasumiseks 12 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Seega on süüdistatava K. Küüsmaa olukorda juba arvestatud ning ringkonnakohus leiab, et menetluskulude riigi kanda jätmist ei saa kindlasti pidada põhjendatuks. 23.
  69. Süüdistatav A. Kalause riigi õigusabi korras kaitsja vandeadvokaadi abi A. Kello esitas apellatsioonmenetluses riigi õigusabi tasutaotluse. 17.01.2019 tasutaotluse kohaselt kulus kaitsjal kohtuotsusega tutvumise ja apellatsioonkaebuse koostamiseks kokku 2 pooltundi, mille eest taotleb kaitsja tasu 60 eurot, sh käibemaks 10 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul on kaitsja tasutaotlus põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p 1 sätestatud lahendi, s.o jätab maakohtu otsuse muutmata, siis KrMS § 185 lg 2 alusel jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Seega jäävad menetluskulud summas 60 eurot süüdistatav A. Kalause kanda. 23.
  70. Ka süüdistatav K. Küüsmaa riigi õigusabi korras kaitsja vandeadvokaadi abi S. Reinsaar esitas apellatsioonmenetluses riigi õigusabi tasutaotluse. 12.02.2019 tasutaotluse kohaselt kulus kaitsjal apellatsiooni koostamiseks 10 pooltundi, mille eest taotleb kaitsja tasu 300 eurot, sh käibemaks 50 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul on kaitsja tasutaotlus põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p 1 sätestatud lahendi, s.o jätab maakohtu otsuse muutmata, siis KrMS § 185 lg 2 alusel jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Seega jäävad menetluskulud summas 300 eurot süüdistatav K. Küüsmaa kanda. 12 IV
  71. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu 20.12.2018 otsuse muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. Tiit Lõhmus Mati Kartau /allkirjastatud digitaalselt/ 13 Aarne Sarjas

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.