lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Et pooltevaheline kompromiss on vastuolus seaduse või heade kommetega, pole tuvastatud, mistõttu kinnitab kohus poolte kompromissi nende poolt kokkulepitud tingimustel ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kohus selgitab, et
kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas
lg 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt
lg 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 3
lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 3 kohaselt, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Vastavalt
lg 2 maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Menetluskulud tuleb vastavalt poolte kokkuleppele jätta poolte endi kanda. Pooled esitasid taotluse edastada määrus Tartu Maakohtu registriosakonnale kinnistusraamatus muudatuste tegemiseks. Kohus jätab poolte taotluse rahuldamata.
lg 2 ja 388 lg 3 alusel võib kohus hageja taotlusel edastada ise hagi tagamise määruse, sh määruse kohtuliku hüpoteegi seadmiseks. Muid määrusi ei pea kohus ise edastama. Kannete tegemiseks peab hageja ise pöörduma Tartu Maakohtu kinnistusosakonda. Kostja pöördumist kinnistusosakonda ei ole vajalik, sest hagejal on kostja nõusolekut asendav kohtumäärus. Seoses kompromissi sõlmimisega taotleb hageja poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist.
lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivu tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Hagiavalduse esitamisel tasus hageja riigilõivu 450 eurot. Et pooled sõlmisid kompromissi, tuleb
150 lg 2 p 1 alusel rahuldada hageja taotlus ja tagastada talle pool tasutud riigilõivu ehk 225 eurot. Riigilõivu tagastuse tuleb teha hageja arvelduskontole XXXXX. Pooled leppisid kokku, et lühendavad kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise peale edasikaebamise tähtaega 5 päevale alates määruse kättetoimetamisest. Lähtuvalt
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.