4-19-485 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Kohtuistungi sekretär Väärteoasi Menetlusalune isik Kaitsja Kohtuväline menetleja Harju Maakohus

§ 205

tunnustele vastavate tegude eest LS § 205 järgi rahatrahviga 30 trahviühikut, s.o 120 eurot Vladimir Saneiko – isikukood 36501200221, xxxx, töötaja Vandeadvokaat Gerly Kask Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur, esindaja Aulis Vahula RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 3 ja §-dest 133-134 maakohus otsustas:

1. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri
2. jaanuari
3. a otsus väärteoasjas nr 2302,18,014017 ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.
4. Rahuldada menetlusaluse isiku kaebus.
5. Tagastada registreerimismärk xxxx (2 tk), sõiduki registreerimistunnistus nr xxxx ja teisaldatavate registreerimismärkide kasutamise žurnaal AS-le xxxx.
6. Mõista Eesti Vabariigilt menetlusaluse isiku kasuks välja 502 eurot 20 senti valitud kaitsjale makstud tasu katteks. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. 1 4-19-485 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur koostas
8. detsembril 2018 väärteoprotokolli, mille teokirjelduse kohaselt Vladimir Saneiko juhtis
9. detsembril 2018 kell 9.49 Rakvere vallas Tallinn-Narva maantee 101 kilomeetril mootorsõidukit (VIN-kood xxxx), millele olid paigaldatud teisaldatavad registreerimismärgid xxxx. Mootorsõiduk ja teisaldatavad registreerimismärgid ei kuulunud samale ettevõttele, seega on mootorsõiduk kehtestatud korras registreerimata ning sõidukile on omavoliliselt paigaldatud sellele sõidukile mittekuuluvad registreerimismärgid (majandus- ja kommunikatsiooniministri
10. märtsi
11. a määruse nr 19 lisa 3 punkt 6).
12. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri
13. jaanuari
14. a otsusega karistati V. Saneikot kirjeldatud teo eest liiklusseaduse (LS) § 76 lg 1 rikkumise eest LS §

§ 205järgi, s.o registreerimata sõiduki juhtimise ja vale registreerimismärgiga sõiduki juhtimise eest. Kar

S § 63 lg 1 ja LS § 205 alusel karistati V. Saneiko rahatrahviga 30 trahviühikut, s.o 120 eurot. Kohtuväline menetleja leidis, et tegu on toime pandud ettevaatamatusest. Samuti märgitakse kohtuvälise menetleja otsuses, et rikutud on ka majandus- ja kommunikatsiooniministri

1. märtsi
2. a määruse nr 19 lisa 3 punkte 7 ja 8, mis loetlevad andmeid, mida peab sõidupäevikus täitma enne sõidukiga sõidu alustamist ja näevad ette, et registreerimismärk paigaldatakse sõidukile selleks ettenähtud kohale. Ajutiselt hoiule võetud registreerimismärk xxxx (2 tk), sõiduki registreerimistunnistus ja teisaldatavate registreerimismärkide kasutamise žurnaal nr xxxx edastati Maanteeametile.
3. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas kaebuse Vladimir Saneiko, kes taotles kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kaebuse põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised. 3.
4. Vaidlust ei ole selles, et kõnealused registreerimismärgid väljastas Maanteeamet xxxx ASle kui teenust osutavale logistikaettevõtjale. Otsuses viidatud määruse lisa 3 p 5 kohaselt võib teisaldatavat registreerimismärki kasutada muu hulgas Eestisse sissetoodud sõiduki omal käigul sõitmisel piiripunktist või tolliterminalist kauplusesse (ettevõtja territooriumile). Määruse lisa 3 p 1 kohaselt Maanteeamet väljastab teisaldatava registreerimismärgi muu hulgas sõidukite hulgi- või jaemüügi õigusega ettevõtjale või talle teenust osutavale logistikaettevõtjale. 3.
5. Logistikaettevõtja sõlmib teenuse osutajana kliendiga (sõidukite hulgi- või jaemüügi õigusega ettevõtjaga) lepingu sõiduki edasitoimetamiseks, milleks tal ongi vaja teisaldatavat registreerimismärki. Määruse lisa 3 p 6 tuleb tõlgendada koostoimes eelviidatud punktidega, mille kohaselt logistikaettevõtjal on õigus kasutada talle väljastatud registreerimismärke logistikateenuse osutamisel. Kuigi Määruse lisa 3 p 6 esimese lause sõnastusest on võimalik välja lugeda, et sõiduk peab olema registreerimismärgi valdaja omandis, on tegemist ilmselt ebaõnnestunud sõnastusega, sest juba sama punkti teises lauses räägitakse sõidukist, mis on (teise astme valmistaja) valduses. Seega leiab kaebaja, et Määruse lisa 3 sätetest nende koostoimes on võimalik järeldada, et logistikaettevõtja, osutades logistikateenust sõidukite hulgi- või jaemüügiga tegelevale ettevõtjale, võib kasutada sõidukil talle väljastatud registreerimismärke, sest sõiduk on õiguspäraselt logistikaettevõtja valduses. Kaebaja toimetas praegusel juhul AS xxxx kui logistikaettevõtja ülesandel sõidukit teisaldatavate 2 4-19-485 registreerimisnumbritega xxxx tollilaost xxxx edasimüüjale, seega vastas tema tegevus seaduse nõuetele. 3.
6. Kaebaja märgib täiendavalt, et kuigi kohtuvälise menetleja otsuses viidatakse sellele, et ta rikkus ka teisi Määruse punkte, mis käsitlevad teisaldatava registreerimismärgi päeviku andmete täitmist enne sõidu alustamist ja registreerimismärgi asetamist selleks ettenähtud kohale, väljuvad need etteheited teokirjelduse piirest, mistõttu ei saa neid arvestada. 3.
7. Menetlusalune isik V. Saneiko taotles
8. veebruaril 2019 väärteoasja arutamist enda elukoha järgi Harju Maakohtus. Viru Maakohus rahuldas taotluse ja väärteoasi edastati arutamiseks Harju Maakohtule.
9. Vastuses kaebusele leidis kohtuväline menetleja, et otsus on seaduslik ning palub jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit, millele olid paigaldatud teisaldatavad registreerimismärgid. Mootorsõiduk ja teisaldatavad registreerimismärgid ei kuulunud samale ettevõttele, mistõttu on mootorsõiduk kehtestatud korras registreerimata ning sõidukile on omavoliliselt paigaldatud sellele sõidukile mittekuuluvad registreerimismärgid. Kuigi juht kinnitas, et ta ei teadnud rikkumisest, ei vabasta see V. Saneiko vastutusest. Mootorsõiduki juht peab veenduma, et tal on kaasas mootorsõiduki juhtimiseks nõutavad dokumendid. Määruse lisa 3 p 6 kohaselt võib teisaldatavat registreerimismärki kasutada ainult selle ettevõtja sõidukil, kellele registreerimismärk oli väljastatud või teise astme valmistaja valduses oleval sõidukil valmistamise perioodil. mis ei olnud nõuetekohaselt registreeritud ja sellele olid paigaldatud registreerimismärgid, mis ei kuulunud sõiduki omanikule (ettevõttele).
10. Kohtuistungil taotlesid kaebaja ja tema kaitsja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kaitsja hinnangul ei saa menetlusalune isik igal juhul vastutada teisaldatava registreerimismärgi väärkasutuse eest, sest registreerimismärk väljastati AS-le xxxx, kes Määruse lisa 3 p 11 kohaselt vastutab selle sihipärase kasutuse ja lisas reguleeritud korra järgimise ja nõuetekohase täitmise eest. V. Saneiko ei vastutanud praegusel juhul ka sõiduki registreerimata jätmise eest, sest see on sõiduki omaniku ülesanne. Samas ei ole kaitsja hinnangul praegusel juhul reegleid ka rikutud, sest logistikaettevõtjale väljastatud teisaldatavat registreerimismärki kasutati selle ettevõtja tegevuse käigus ehk lepingu alusel sõiduki transportimisel selle omanikuni, kelleks oli sõidukite müügiga tegelev ettevõtja. Selline tegevus vastab Määruse lisa 3 p-de 1 ja 5 nõuetele ning sellega nõustus ka Maanteeamet AS-le xxxx väljastatud seisukohas, kui leiti, et p-s 6 ettenähtud piirang kehtib vaid proovi- või katsesõidul. Juhul kui kohtuväline menetleja leiab, et registreerimismärk väljastatakse konkreetsele sõidukile, milleks ei olnud praegusel juhul V. Saneiko juhitud sõiduk, tuleb kindlaks teha, millisele sõidukile registreerimismärk väljastati.
11. Kohtuväline menetleja palus jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata, leides jätkuvalt, et kooskõlas Määruse lisa 3 p-ga 6 tohib ettevõtja kasutada talle väljastatud teisaldatavaid registreerimismärke vaid talle kuuluvatel sõidukitel. Sõiduki juhil on enne sõidu alustamist kohustus veenduda selles, et sõidukit võib liikluses nõuetekohaselt kasutada, s.t on olemas kõik vajalikud dokumendid. 3 4-19-485 KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
12. V. Saneiko karistati kohtuvälise menetleja otsusega LS §

§ 205

järgi kokkuvõtvalt selle eest, et ta juhtis mootorsõidukit, mis ei olnud nõuetekohaselt registreeritud ja sõidukile olid paigaldatud sellele sõidukile mittekuuluvad registreerimismärgid. Kohtuväline menetleja leidis, et rikutud on LS § 76 lg 1 ja seda seetõttu, et mootorsõiduk ja sellele kinnitatud teisaldatav registreerimismärk ei kuulunud samale ettevõtjale. 8. LS § 76 lg 1 näeb ette, et mootorsõiduk ja selle haagis peavad olema kehtestatud korras registreeritud ning neil peavad olema riiklikud registreerimismärgid. Liikluses kasutatav mootorsõiduk või selle haagis tuleb registreerida viie tööpäeva jooksul pärast sõiduki Eestis kasutusele võtmist. Kuigi sellest sättest eraldivõetuna ei nähtu, kes vastutab olukorras, kus liikluses osaleb sõiduk, mis ei ole nõuetekohaselt registreeritud või millel ei ole riiklikku registreerimismärki, siis LS § 203 näeb ette mootorsõiduki juhi vastutuse selle eest, et ta juhib kehtestatud korras registreerimata sõidukit ja LS § 205 näeb ette mootorsõiduki juhi vastutuse selle eest, et ta juhib mootorsõidukit, millel on sellele sõidukile mittekuuluv registreerimismärk. Seega viidatud normid koostoimes näevad ette erilise isikutunnusega isiku ehk mootorsõiduki juhi vastutust tema tegevuse eest sõiduki juhtimisel. Seega tuleb kohtu hinnangul lahendada küsimus, kas V. Saneiko mootorsõiduki juhina juhtis sõidukit, mis ei olnud nõuetekohaselt registreeritud ja millele oli kinnitatud registreerimismärk, mida sellel sõidukil poleks tohtinud kasutada (sellele sõidukile mittekuuluv registreerimismärk). Sellest tulenevalt peab kohus praegusel juhul asjasse puutumatuks kaitsja viiteid sellele, et registreerimismärgi nõuetekohase kasutuse eest vastutab selle valdaja ehk füüsiline või juriidiline isik, kellele registreerimismärk väljastati. Kui tegemist ei ole mootorsõiduki juhiga, siis LS §

205 kontekstis selle isiku vastutuse küsimus ei tõusetu. Teisest küljest nendib kohus, et V. Saneikole ei heideta väärteoprotokolli teokirjelduses ette seda, et registreerimismärk oleks jäetud sõidukile nõuetekohaselt kinnitamata või teisaldatava registreerimismärgi žurnaal oleks jäetud nõuetekohaselt täitmata. Väärteoprotokolli teokirjeldusest nähtub piisava selgusega, et heidetakse ette konkreetselt seda, et V. Saneiko juhitud mootorsõiduk oli registreerimata ja sõidukile kinnitatud registreerimismärki ei saanud sel sõidukil kasutada. Muud kohtuvälise menetleja otsuses n-ö obiter dictum sisalduvad etteheited väljuvad väärteoprotokolli piiridest ega ole V. Saneikole omistatavad. Samas ei nähtu otsusest, et neid oleks arvestatud vahetult karistusotsuse tegemisel, mistõttu ei loe kohus seda oluliseks menetlusõiguse rikkumiseks.

1. Praeguses väärteoasjas tuleneb kaitsja esitatud AS xxxx väljastatud õiendist, et AS xxxx sai tellimuse sõiduki xxxx veo teostamiseks
2. detsembril 2018 (õiendis ilmselgelt ekslikult 2019) marsruudil xxxx-xxxx xxxx AS-lt, kelle kliendiks oli sõiduki omanik. AS xxxx koos AS-ga xxxx kuulub xxxx AS kontserni, mille ettevõtete vahel tööjõu kasutamine toimub vastavalt vajadusele ja tööjõurendi lepingu alusel. V. Saneiko andis kohtuistungil ütlusi, et ta juhtis mootorsõidukit veoauto xxxx
3. detsembril 2018 xxxx (tollilaost) sõiduki kliendile xxxx. Sõiduki vaatlusprotokollist (foto DSC02319 CD-plaadil) nähtub, et sõidukile xxxx oli kinnitatud (asus esiklaasi taga) teisaldatav registreerimismärk „xxxx“. Teisaldatava registreerimismärgi kasutamise žurnaalist (foto DSC02330 CD-plaadil) nähtub, et vastav registreerimismärk, registreerimistunnistuse numbriga xxxx väljastati AS-le xxxx. Žurnaali on kasutatava sõidukina märgitud uus veoauto xxxx ja kasutajana V. Saneiko; marsruudina xxxx, (foto DSC02333-2334). Sõiduki xxxx veolepingust nähtub, et tellija on xxxx, sõiduk tuleb 4 4-19-485 toimetada xxxx tellija tegevuskohta xxxx. Toimetamise kuupäevaks on märgitud
4. detsember 2018 (foto DCS02337). Veolepingule on mootorsõiduki juhi/vastuvõtjana alla kirjutanud V. Saneiko.
5. Seega on kohtu hinnangul veenvalt tuvastatud, et V. Saneiko tegutses AS xxxx kui logistikaettevõtte ülesandel, toimetades (juhtides) mootorsõidukit xxxx xxxx sadamast xxxx ehk automüügiesindusse aadressil xxxx. Samuti on kohtu arvates leidnud tõendamist, et AS xxxx tegevus toimus xxxx esitatud tellimuse alusel, mida kinnitavad koostoimes AS xxxx õiend ja sõiduki veoleping, kus on vastuvõtjana märgitud V. Saneiko. Neid asjaolusid ei vaidlusta ka kohtuväline menetleja, kelle põhietteheide seisneb selles, et vaatamata sellele, et AS-le xxxx oli väljastatud teisaldatav registreerimismärk, tohtinuks seda Määruse lisa 3 p 6 lause 1 kohaselt kasutada vaid AS-le xxxx kuuluvatel sõidukitel. Praegusel juhul kuulus aga sõiduk ettevõtjale xxxx (tellijale). Seega on väärteoprotokollis menetlusalusele isikule kahe sätte alusel esitatud etteheite põhjendatuse küsimus taandatav sellele, kas ta tohtis juhtida sõidukit, millel kasutatud teisaldatav registreerimismärk ei kuulunud selle sõiduki omanikule.
6. Kohus nendib esmalt, et sõiduki dokumentidest (veolepingust) ja V. Saneiko ütlustest saab järeldada, et sõiduk väljastati xxxx sadamast (tollilaost) samal päeval, mil isik selle juhtimisel kinni peeti, s.o
7. detsembril 2018, mistõttu ei olnud iseenesest möödunud LS § 76 lg-s 1 sätestatud viiepäevane tähtaeg sõiduki registreerimiseks pärast sõiduki Eestis kasutusele võtmist. Seega ei ole põhjendatud V. Saneiko karistamine LS § 203 järgi.
8. Määruse § 2 p 14 kohaselt on teisaldatav riiklik registreerimismärk Eestisse toodud või Eestis valmistatud registrisse kandmata sõiduki piiratud kasutamise võimaldamiseks ettenähtud lisa 3 kohane registreerimismärk. Määruse § 17 reguleerib teisaldatava registreerimismärgi väljastamist, sätestades, et teisaldatava registreerimismärgi ja selle kasutamise päeviku väljastamise, kasutamise ja tagastamise kord on toodud lisas 3 (lg 1); Eestisse toodud või Eestis valmistatud sõiduki piiratud kasutamise võimaldamiseks väljastab Maanteeamet lisa 3 punktis 1 nimetatud isikule teisaldatava registreerimismärgi (lg 2); koos teisaldatava registreerimismärgiga väljastatakse lisas 1 toodud vormikohane sõiduki registreerimistunnistus ning teisaldatava registreerimismärgi kasutamise päevik (lg 4); registreerimistunnistusele kantavad andmed (lg 5). Määruse lisa 3 reguleerib teisaldatavate registreerimismärkide väljastamist ja kasutamist.
9. Kohtu hinnangul nähtub eeltoodud regulatsioonist, et LS § 205 sõnastus „sellele mootorsõidukile mittekuuluva registreerimismärgiga sõiduki juhtimine“ ei sobitu tegelikult teisaldatava registreerimismärgi konteksti, sest erinevalt tavalisest registreerimismärgist, mida väljastatakse konkreetse sõiduki registreerimisel, ei kuulu teisaldatav registreerimismärk juba olemuslikult ühegi konkreetse sõiduki juurde, vaid tegemist on ajutise vahendiga, mida võib kasutada erinevatel sõidukitel seaduses ettenähtud olukorras. Seega ei ole igal juhul võimalik öelda, et praegusel juhul kasutatud registreerimismärk – xxxx – ei kuulunud veoautole xxxx, mida juhtis V. Saneiko, mistõttu LS §-s 205 sätestatu ei kohaldu väärteoprotokollis kirjeldatud olukorrale ja isiku karistamine on põhjendamatu.
10. Teiseks nõustub kohus kaitsja väitega, et Määruse lisa 3 regulatsiooni mõte, mis tuleneb koostoimes p-dest 1, 5 ja 6 ei välista logistikaettevõtja tegevust lepingu alusel sõidukite tellijale toimetamisel, kasutades teisaldatavaid registreerimismärke. Määruse lisa 3 p 1 kohaselt 5 4-19-485 Maanteeamet väljastab teisaldatava registreerimismärgi (edaspidi ka registreerimismärk) ja selle kasutamise päeviku (edaspidi päevik) kirjaliku taotluse alusel muu hulgas sõidukite hulgivõi jaemüügi õigusega ettevõtjale või talle teenust osutavale logistikaettevõtjale. Seega on määruses eraldi käsitletud olukord, mil teisaldatavat registreerimismärki saab väljastada sõidukite müügi õigusega ettevõtjale teenust osutavale logistikaettevõtjale. Seda on Maanteeamet konkreetsel juhul AS Merktrans puhul ka teinud. Määruse lisa 3 p 5 näeb ette, et registreerimismärki võib kasutada muu hulgas Eestisse sissetoodud sõiduki omal käigul sõitmisel piiripunktist või tolliterminalist (tollilaost) kauplusesse (ettevõtja territooriumile). Kohus eelnevalt tuvastas, et just seda väärteoprotokollis nimetatud sõidukiga parasjagu tehtigi, toimetades seda sadama tollilaost ettevõtjale. Määruse lisa 3 p 6 näeb viimaks, et registreerimismärgi võib kasutada vaid registreerimismärgi valdaja sõidukil. Kohus leiab, et tõlgendades sätet koostoimes eelnevatega ja võttes arvesse ka regulatsiooni eesmärke, tuleb lähtuda sellest, et „registreerimismärgi valdaja sõiduk“ ei pea silmas tingimata omandisuhet, seda enam, et sõna „omand“ õigusakt ei kasutagi. Registreerimismärgi valdaja sõidukiga võib sel juhul olla tegemist ka olukorras, kus tegemist on kas sõiduki omaniku või muu sõiduki kasutamiseks omaniku poolt volitatud isikuga. Võttes arvesse, et isikute ring, kellele väljastatakse teisaldatav registreerimismärk ja ka registreerimismärkide kasutusvõimalused on võrdlemisi rangelt piiratud, on selline tõlgendus kohtu hinnangul kooskõlas õigusakti regulatsiooni eesmärgiga. Samuti vastutab registreerimismärgi valdaja Määruse lisa 3 p 11 kohaselt registreerimismärgi nõuetekohase kasutuse eest (s.o vaid lisa 3 p-s 5 kirjeldatud olukordades).
11. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et väärteoprotokollis toodud teokirjeldusest lähtudes ei ole V. Saneiko rikkunud LS § 76 lg-t 1 ega vastuta seega LS §

§ 205

järgi, mistõttu väärteomenetlus praeguses asjas tuleb lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

1. Seetõttu tuleb tagastada AS-le xxxx ka registreerimismärk xxxx (2 tk), sõiduki registreerimistunnistus nr xxxx ja teisaldatavate registreerimismärkide kasutamise žurnaal ASle xxxx.
2. Menetlusaluse isiku kaitsja esitas taotluse hüvitada V. Saneikole valitud kaitsjale makstud tasu kogusummas 502 eurot 20 senti. VTMS § 23 kohaselt väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kohus leiab, et arvestades väärteoasja mahtu ja selles tõstatatud õiguslikke küsimusi, on tegemist mõistliku tasuga ning kaitsja taotlus tuleb rahuldada. (allkirjastatud digitaalselt) Elina Elkind Kohtunik 6