Obsah (8)
§ 654§ 133§ 137§ 173§ 171§ 174§ 175§ 177Tsiviilasi nr 2-18-13412 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Kaupo Paal, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 15.08.2019.a, Tallinn Tsiviilas
) tulenevat selgitamiskohustust ja eksitas hagejat. Kohus selgitas 01.11.2018.a kirjas pooltele põhjalikult, kuidas ja millistel õiguslikel alustel võib kostja tsiviilõiguslikust vastutusest vabaneda. Kohtu selgitustes pole ühtegi sõna selle kohta, et kohus ei nõustu hageja õiguslike seisukohtadega. Vastupidi, kohtunõude tekstist nähtub selgelt, et kohus arutab asja alusetu rikastumise sätete alusel ja lähtudes sellest nõuab kostjalt tema seisukohtade põhjendamist. Kostja seisukoht apellatsioonkaebusele
- Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
- Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks.
- Apellatsioonkaebuses väidab hageja, et maakohus leidis ekslikult, et hagejal ei ole kostja vastu nõuet alusetu rikastumise sätete alusel. Maakohus leidis kostja hinnangul vääralt, et poolte vahel on kinkeleping. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga. Apellatsioonkaebusest ei nähtu, et maakohus oleks poolte esitatud tõendeid ja väiteid vääralt hinnanud. Maakohus jõudis jälgitavalt seisukohale, et hageja ja kostja vahel ei ole alusetust rikastumisest tulenevat suhet, vaid et sellise suhte võib kvalifitseerida kinkelepingust tulenevaks suhteks (vt maakohtu otsuse põhjenduste p-d 20-31). Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja ei korda neid (
§ 654lg 6).
Hageja ei ole apellatsioonkaebuses kohtule veenvalt ära näidanud, et hageja tegi kostjale makseid õigusliku aluseta VÕS § 1027 ja § 1028 lg 1 tähenduses. Apellatsioonkaebuses esitatud väide, et hageja tegi makseid tulenevalt sellest, et pooled pidid abielluma ning hageja lõi selleks materiaalset baasi, ei välista õiguslikku alust, sh võis hageja teha makseid kinke korras.
- Hageja väidab apellatsioonkaebuses, et raha maksmine tulevase abielu tagamiseks kui ka xxxxxxxteenuste eest olid tühised tehingud TsÜS § 84 lg 1 alusel, sest olid heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86). Nimetatud väide ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks. Hageja ei põhjendanud, kuidas on raha kinkimine, pidades silmas tulevase abielu tagamise eesmärki, heade kommetega vastuolus TsÜS § 86 tähenduses. Ringkonnakohtule heade kommetega vastuolu kohtu ette toodud asjaoludest ei nähtu. Samuti käsitles maakohus õigesti, et asjas esitatud väidetest ja tõenditest tulenevalt ei nähtu, et kostja oleks saanud raha xxxxxxxteenuste eest (maakohtu otsuse p 33). Ka on hageja ise varasemalt väitnud, et ei teinud makseid xxxxxxxteenuste osutamisest tulenevalt (t kd lk 138). Seega ei ole alust hinnata, kas pooltevaheline õigussuhe oli heade kommetega vastuolus ning kas sellest tulenevalt tuleb alusetult üleantu tagastada.
- Hageja väidab apellatsioonkaebuses, et hageja taganes kinkelepingust, kuna nõudis kostjalt raha tagasi. Samuti leiab hageja, et hagejal oli õigus kinkelepingust taganeda, kuna kostja käitus hageja suhtes jämedalt tänamatult (VÕS § 267 p 1). Ka nendest väidetest 4
(6)Tsiviilasi nr 2-18-13412 tulenevalt pole alust muuta maakohtu otsust. Maakohus asus otsuses seisukohale, et hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta oleks kinkelepingust taganenud ning ainuüksi poolte isiklike lähedaste suhete lõppemist ei saa käsitleda kostja jämeda tänamatusena VÕS § 267 p 1 mõistes. Ringkonnakohus leiab, et isegi, kui hageja raha maksmise tagasinõuet käsitleda taganemisena, jõudis maakohus õigesti järeldusele, et taganemiseks ei esinenud alust (VÕS § 267 p 1). Apellatsioonkaebuses väidab hageja, et jäme tänamatus seisnes selles, et kostjal tekkis suhe teise partneriga ning kostja esitas hageja vastu politseisse avalduse. Samal ajal on hageja apellatsioonkaebuses välja toonud, et suhted hakkasid lõppema sellest hetkest, kui hageja raha hakkas vähenema. Hageja ei ole täpsemalt välja toonud ega tõendanud, milles seisnes kostja jäme tänamatus, sh seda, et kostja oleks pahatahtlikult tegutsenud pooltevahelise isikliku suhte ajal. Kuna kostja pahatahtlikkust ja jämedat tänamatust ei nähtu, pole alust maakohtu otsuse muutmiseks.
- Hageja väidab apellatsioonkaebuses, et maakohus rikkus selgitamiskohustust, kui ei arutanud menetlusosalistega hageja nõude õiguslikku kvalifikatsiooni. Sealhulgas väidab hageja, et kohus eksitas hagejat seeläbi, kui palus kostjal oma väiteid täiendada, viidates ainuüksi alusetu rikastumise sätetele enda 01.11.2018.a kirjas (t kd lk 128). Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohus oleks võinud hagejale selgitada, et esitatud asjaoludest tulenevalt on hageja nõuet võimalik kvalifitseerida ka kinkelepingu tagasitäitmisest tulenevaks võlasuhteks. Samal ajal ei ole ringkonnakohtul võimalik sellest väitest tulenevalt maakohtu otsust tühistada. Maakohtu otsusest nähtub, millised asjaolud oleks hageja pidanud hagi rahuldamise eeldusena kohtu ette tooma ja mida oleks hageja pidanud tõendama, samuti see, mille hageja tegemata jättis ja miks jäeti hagi rahuldamata. Olukorras, kus hageja ei saanud teadmatusest hagi rahuldamise eelduseks olevaid asjaolusid kohtu ette tuua ja tõendeid esitada, oleks hageja pidanud seda tegema kohe esimesel võimalusel, kui hageja jaoks tõendamisele kuuluvad asjaolud ning tõendamiskoormis teatavaks said. See tähendab, et hageja oleks pidanud esitama kõik need asjaolud ja tõendid, mille esitamise vajalikkusest hageja alles maakohtu otsusest luges, apellatsioonkaebuses. Hageja seda ei teinud. Lisaks eeltoodule ei ole hageja apellatsioonkaebuses välja toonud, mida oleks hageja teistmoodi teinud, olukorras, kus maakohus ei oleks selgitamiskohustust rikkunud, ning kas sellisel juhul oleks maakohus pidanud jõudma teistsuguse otsuseni. Eeltoodust tulenevalt tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks.
- Ringkonnakohus muudab hagi ja apellatsioonkaebuse hinda. Hageja nõudis kostjalt põhivõlgnevust 30 058,84 eurot ja etteulatuvat viivist (t kd lk 112). Arvestades hageja nõudeid, on hagi hind
§ 133
lg-st 2 ja § 134 lg-st 1 tulenevalt 32 463,55 eurot.
§ 137lg-st 1 tulenevalt on apellatsioonkaebuse hind sama.
Hagi- ja kaebuse hinna muutumine ei tingi konkreetsel juhul täiendava riigilõivu maksmise vajadust. Menetluskulude jaotus 12. Vastavalt
§ 173
lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuna ringkonnakohus ei muuda maakohtu otsust, jätab ringkonnakohus muutmata maakohtu otsuse ka menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Apellatsioonkaebuses ei ole hageja maakohtu poolt kindlaksmääratud menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Ringkonnakohus jätab ringkonnakohtu menetlusega seonduvad menetluskulud hageja kanda (
§ 171lg 1). 5
(6)Tsiviilasi nr 2-18-13412 13. Järgnevalt määrab ringkonnakohus kindlaks kostja menetluskulude suuruse.
§ 174
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
§ 175
lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kostja on palunud hagejalt välja mõista lepingulise esindaja kulu 160 eurot (sh
- km)apellatsioonkaebusega tutvumise ja vastuse koostamise eest 4 h. Ringkonnakohus leiab, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu 40 eurot (sh
- km)on vajalik ja põhjendatud. Samuti leiab ringkonnakohus, et apellatsioonkaebusega tutvumiseks ja vastuse koostamiseks oli vajalik ja põhjendatud ajakulu 4 h, arvestades apellatsioonkaebuse ning vastuse mahtu, sh käesoleva asja keerukust. Kostja menetluskulud on arvestatud käibemaksuga (
§ 174lg 10).
Eeltoodust tulenevalt on kostja vajalik ja põhjendatud menetluskulu koos käibemaksuga 160 eurot (40 eurot/h × 4 h = 160 eurot). Kohus mõistab nimetatud menetluskulud hagejalt kostja kasuks välja.
§ 177
lg-st 4 tulenevalt tuleb nimetatud summalt tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 ls-s 2 ettenähtud ulatuses kuni väljamõistetud menetluskulude tasunõude täitmiseni. Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav (allkirjastatud digitaalselt) 6
(6)