1-16-10404/363

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-10404 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. mai 2019 määrus Eduard Oleiniku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Eduard Oleiniku (ik 36606052233) kaitsja vandeadvokaat Robert Sprengk, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Jätta Viru Maakohtu
4. mai 2019 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
5. Määrata advokaadibüroole Barrister Narva osakond vandeadvokaat Robert Sprengki poolt Eduard Oleinikule määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 60 eurot (sh käibemaks 10 eurot).
6. Mõista Eduard Oleinikult menetluskuluna riigituludesse välja 60 eurot määruskaebemenetluses kaitsja poolt osutatud õigusabi eest.
7. Eduard Oleinikul tuleb väljamõistetud menetluskulu tasuda määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
8. Viru Maakohtu 16.03.2018 otsusega tunnistati E. Oleinik süüdi KarS § 214 lg 2 p-de 1 ja 4 järgi ning KrMS § 238 lg 2 alusel mõisteti karistuseks 4 aastat ja 8 kuud vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 12.12.2015 ja lõpeb 12.08.
10. Viru Vangla esitas 14.03.2019 Viru Maakohtule materjalid süüdimõistetu E. Oleiniku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
11. Viru Maakohtu 10.05.2019 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
12. E. Oleinikul on olemas kindel elu – ja töökoht. Samuti puuduvad tal rahalised nõuded ja tema tuttav on esitanud garantiikirja selle kohta, et ta on valmis E. Oleinikut materiaalselt toetama. Samas nähtub vangla materjalidest, et tema tutvusringkond koosneb peamiselt kriminaalse mõttemaailma ja kuritegevusega seotud isikutest. Kuivõrd E. Oleinik oli varasemalt kergesti mõjutatav, siis püsib oht, et isik võib vabaduses vale seltskonnaga edasi suheldes taaskord panna grupis toime kuriteo.
13. E. Oleinikule koostati 01.02.2019 individuaalne täitmiskava, kuid vangla materjalidest selgub, et isik kõikidest temale ette nähtud tegevustest osa ei võta. E. Oleinik on võtnud küll osa vestlustest psühholoogiga teemal „Elustiil, käitumise ja hoiakute seostumine õigusrikkumistega“ ning ta on osalenud „Agressiivsuse asendamise treeningul“ põhinevatel vestlustel, kuid vangla kinnitab, et isik tööle ning riigikeele õpingutele 13.03.2019 seisuga siiski asunud ei ole. Lisaks on vangla toonud välja, et E. Oleiniku käitumine vangistuse jooksul on olnud muutlik. Esinenud on olukordasid, kus isik on oma tahte saavutamiseks kasutanud erinevate töötajate suhtes ebaviisakaid väljendeid ning muutunud agressiivseks. Maakohus peab isiku vabastamise vastu rääkivaks asjaoluks sedagi, et E. Oleinikul on kehtiv distsiplinaarkaristus, mis ilmestab, et isikul on jätkuvalt probleeme kehtivatest reeglitest kinni pidamisega.
14. E. Oleiniku ohuprognoosi ilmestab ka tema varasem elukäik. Kinnipeetav on juba varasemalt kandnud pikka vanglakaristust ning väljendanud soovi muutuda, kuid süütegude toimepanemine isiku poolt ei lõppenud. Käesoleval ajal omab isik kahte kehtivat kriminaalkaristust raskete esimese astme kuritegude eest (väljapressimine ja tapmine). Tähelepanuta ei saa kindlasti jätta ka kinnipeetava iseloomustuses välja toodud riske, mis tulenevad kinnipeetava mõtlemisest, käitumisest ja hoiakutest. E. Oleinikul on kõrgenenud isikuärevus, mis võib põhjustada ebaadekvaatse agressiivse käitumise (esinenud on enesekontrolli täieliku kaotamise kogemus). Isik küll mõistab oma tegevuse tagajärgi, kuid ei saa alati aru, mida tema käitumine temale endale põhjustab. Ka E. Oleiniku suhtumine ühiskonda on olnud puudulik ning tema elustiil kriminaalset maailma toetav. Lisaks on vangla toonud välja, et kinnipeetav on seotud organiseeritud kuritegevusega.
15. Maakohtul, võttes arvesse kinnipeetava varasemat elukäiku ja käitumist karistuse kandmise ajal, puudub veendumus, et E. Oleinik suudaks vanglast vabanemisel alustada seadusekuulekat elu. Määruskaebus
16. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse E. Oleiniku kaitsja vandeadvokaat R. Sprengk, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamist. 2
17. Vastusena maakohtu määruses toodule leiab kaitsja, et kuna kinnipeetava vanglas töötamine ja õppes osalemine ei sõltu kinnipeetavast, vaid vanglast, saab kinnipeetav õppes osaleda ja töötada ainult siis, kui vangla seda võimaldab. E. Oleinikule ei ole vangla poolt tööd ega riigikeele õpet pakutud, mis on ainsaks põhjuseks, miks E. Oleinik neist tegevustest osa ei võta. Põhjendamatu on arvestada individuaalse täitmiskava eesmärkide täitmist tegevuste läbi, milles kinnipeetaval ei ole olnud võimalik osaleda. E. Oleinik kannab karistust alates 12.12.2015, kuid individuaalne täitmiskava koostati alles 01.02.2019, kuna otsus, mille alusel E. Oleinik karistust kannab, jõustus 22.08.
18. E. Oleiniku puhul tuleks arvestada hoopis seda, et vaatamata hilisest individuaalse täitmiskava koostamisest, on E. Oleinik juba osalenud erinevatel vestlustel ja näidanud, et ta on täitmiskava läbimisest huvitatud.
19. Kehtiva distsiplinaarkaristuse osas tuleks arvesse võtta rikkumise toimepanemise asjaolusid ja E. Oleiniku enda suhtumist rikkumisse. E. Oleinik on vanglatöötaja ees vabandanud, millega näitas, et tal puudub igasugune organiseeritud kuritegevusele omane käitumine ja kinnipeetavatele omased subkultuurilised hoiakud, mille puhul peetakse vanglatöötaja ees vabandamist ebaõigeks ja kinnipeetavale mittekohaseks. Kohtupraktikas ei ole kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolu olnud selliseks asjaoluks, mis koheselt ja ilma kaalumata välistab vangistusest ennetähtaegse vabastamise.
20. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et maakohus ei ole määruses välja toonud ega põhjendanud, millised on E. Oleniku varasemast elukäigust tulenevad asjaolud, milledest lähtuv ohuprognoos annab alust arvata, et E. Oleinik jätkab vabaduses kuritegude toime panemist. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et vangla materjalis toodud väited, et E. Oleiniku elustiil on kriminaalset maailma toetav ning kinnipeetav on seotud organiseeritud kuritegevusega, põhinevad ainult sellel, et E. Oleinikut süüdistatakse Kars § 255 järgi, mitte aga konkreetsetel teadaolevatel faktidel. Määruskaebuse esitaja leiab, et esitatud süüdistuse andmetele ei saa ennetähtaegse vabastamise menetluses tugineda, kuna isikut ei saa süüdi mõista enne, kui selle kohta on olemas jõustunud süüdimõistev otsus.
21. E. Olenikul on vabastamise korral olema kindel elu – ja töökoht. E. Oleinik on nõus, et temale kohaldatakse täiendava kohustusena keeldu suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. Maakohus on jätnud tooduga arvestamata ja leidnud, et tema varasemate tutvuste tõttu püsib oht, et isik võib vabaduses jätkata kuritegude toimepanemist. E. Oleiniku poolt uute kuritegude toimepanemise ohtu vähendab ka see, et E. Oleinik on nõus elektroonilise valve kohaldamisega, mis võimaldab efektiivset kontrolli E. Oleiniku liikumise ja tegevuste üle.
22. Tartu Ringkonnakohtu 05.06.2019 määrusega anti menetlusosalistele aega kuni 13.06.2019 esitada määruskaebuse kohta kirjalikke seisukohti ja taotlusi. Kaitsja vadv R. Sprengk esitas ringkonnakohtule taotluse võtta täiendava tõendina asja materjalide juurde Viru Vanglast saadud 30.10.2018 tõend nr 1310 E. Oleiniku töölt vabastamise kohta perioodil 31.10.2018 – 20.02.2019 seoses haigusega. Kaitsja märgib selgituseks, et see asjaolu oli vanglale teada, kuid iseloomustuses seda ei kajastatud. Ringkonnakohtu järeldused
23. Ka ringkonnakohus ei vabasta E. Oleinikut vangistusest tingimisi enne tähtaega. Vastusena määruskaebusele märgib kriminaalkolleegium järgmist.
24. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal – või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu lahendi põhjendused veenvad, asjakohased ja ammendavad (käesoleva määruse p-d 3 4-7). Ühtlasi ei ole maakohus eksinud KarS § 76 lg-s 4 toodud sisuliste eelduste hindamisel. Maakohus on veenvalt põhjendanud, miks tuleb isik jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Seega ei anna määruskaebuses märgitu ega täiendavalt esitatud tõend alust maakohtu määruse tühistamiseks ja E. Oleiniku ennetähtaegseks vabastamiseks.
25. Esmalt märgib kriminaalkolleegium, et E. Oleiniku puhul on täitmata ennetähtaegse vabastamise esmane eeldus, milleks on õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 20). Hoolimata sellest, et E. Oleinik on väidetavalt distsiplinaarkaristuse aluseks oleva teo eest konkreetse vanglaametniku ees vabandanud, ei muuda see siiski olematuks tegu, kui sellist, mille eest E. Oleinikule distsiplinaarkaristus määrati. Nimelt nähtub kohtutoimiku materjalidest, et E. Oleinikut karistati distsiplinaarkorras ebaviisaka käitumise eest, s.o isik käitus vanglaametniku suhtes agressiivselt. Muuhulgas kannab E. Oleinik käesoleval ajal karistust ka vangla tugevdatud järelevalvega osakonnas, kuna isiku käitumine karistuse kandmise ajal on olnud muutlik – E. Oleinik on pidanud vajalikuks kasutada oma tahte saavutamiseks erinevate töötajate suhtes ebaviisakaid väljendeid ja on muutunud lausa agressiivseks. Eeltoodu näitab, et E. Oleinik ei ole isegi tugevdatud järelevalve all viibides suuteline kehtivale korrale ja ametnike korraldustele alluma, mis tekitab kriminaalkolleegiumis tõsiseid kahtluseid, kas E. Oleinik oleks vabaduses suuteline kriminaalhooldusperioodi ilma rikkumisteta läbima.
26. Üldjoontes on E. Oleiniku peamiseks vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise põhjuseks temast lähtuv keskmisest suurem uute kuritegude toimepanemise oht, mida ei oleks vastupidiselt määruskaebuses toodule ka elektroonilisele järelevalvele allutamise läbi võimalik piisavalt maandada.
27. E. Oleinik omab karistusregistri andmetel kahte kehtivat kriminaalkaristust ja viibib kinnipidamiskohas juba kuuendat korda. E. Oleinikut on kriminaalkorras karistatud väga eriliigiliste kuritegude toimepanemise eest (sooritanud nii isiku – kui ka ühiskonnavastaseid kuritegusid), käesolevat karistust kannab väljapressimise eest. Sealjuures on E. Oleinikut mõjutanud kuritegude toimepanemisele ka majandusliku kasu saamine. E. Oleinik on küll ise optimistlikult meelestatud, et on vabaduses suuteline tagama endale majandusliku toimetuleku, mis justkui peaks sellevõrra vähendama temast lähtuvat majandusliku kasu saamise eesmärgil toime pandavate kuritegude riski. Samas oli E. Oleinik enne vangistust töötu ja isik ei üritanudki sissetulekut teenida legaalseid vahendeid kasutades. Muuhulgas pani E. Oleinik käesoleva karistuse aluseks oleva väljapressimisteo toime seetõttu, et kannatanu müüs Ida-Virumaal ilma kuritegeliku ühenduse loata amfetamiini, mille eest nõuti kannatanult raha. Seega pani E. Oleinik väljapressimise, lisaks majandusliku kasu saamise eesmärgile, toime ka subkultuuriliste väärtuste tõttu. Eeltoodu ei tekita kriminaalkolleegiumis piisavat veendumust, et vabaduses ei asuks E. Oleinik järjekordselt n-ö vanade harjumuste najal kuritegusid toime panema.
28. On õige, et E. Oleinik on käesoleva vangistuse ajal asunud läbima temale koostatud individuaalset täitmiskava. Samas, kuna isik viibib kinnipidamiskohas juba kuuendat korda, on ta vastavaid retsidiivsusriske maandavaid tegevusi suure tõenäosusega juba ka varasemalt läbinud. Samas ei korrigeerinud E. Oleiniku varasemad vanglakaristused tema mõtlemist ja hoiakuid, kuna isik jätkas sellest hoolimata uute kuritegude toimepanemist. Seega oleks E. Oleiniku poolt alustatud individuaalse täitmiskava läbimisest veel ennatlik teha mingisuguseid tõsiseltvõetavaid järeldusi.
29. Kokkuvõtvalt, arvestades E. Oleiniku isikut, tema varasemat elukäiku ja tema poolt toime pandud kuritegude asjaolusid, on isikust lähtuv uute kuritegude toimepanemise oht käesolevalt veel piisavalt suur. Sellest tulenevalt tuleb E. Oleinik jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. 4
30. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 10.05.2019 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
31. E. Oleiniku kaitsja vandeadvokaat R. Sprengk taotleb määruskaebuse koostamise eest tasu 60 eurot (sealhulgas käibemaks 10 eurot). Ringkonnakohus peab tasutaotlust sellises ulatuses põhjendatuks ning rahuldab kaitsja taotluse. KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel jääb menetluskulu summas 60 eurot E. Oleiniku kanda. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau Tiit Lõhmus Aarne Sarjas 5