Kohtuotsuse põhjendused Hagiavalduse asjaoludest nähtub, et hageja ning kostja M Building OÜ vahel on 12.12.2017.a sõlmitud üürileping XXX korteriomandi üürimiseks. Üürilepingu kohaselt leppisid pooled kokku, et üürisummaks on 370 eurot kuus ja maksetähtajaks on iga kuu 15 kuupäev, mille pooled e-kirja vahendusel muutsid kokkuleppeliselt
Kõnesolev säte näeb ette, et käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud korras võib kohus menetlusdokumente kätte toimetada nende saatmisega ka teises käimasolevas kohtumenetluses kohtule teadaolevat menetlusosalise aadressi või muu sidevahendi andmeid kasutades. M P on tsiviilasja 2-18-16275 raames 26.11.2018.a edastanud kohtule e-kirja XXX. M P tuli hagile omapoolne vastus esitada hiljemalt 04.04.2019.a. M P ei ole kohtule tähtaegselt ega ka hiljem vastust esitanud.
lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Võttes arvesse, et 12.12.2017.a üürileping oli sõlmitud hageja ning kostja M Building OÜ vahel, siis saab kohus asuda seisukohale, et M P valdab hagejale kuuluvat kinnisasja õigusliku aluseta. Hagiavaldus kuulub valduse vabastamise nõude ning kostja I osas rahuldamisele. M Building OÜ-le on kohus hagimaterjalid kättetoimetatuks lugenud
Kostja II seaduslik esindaja M P on tsiviilasja 2-18-16275 raames 26.11.2018.a edastanud kohtule e-kirja XXX. Ühtlasi on kõnesolev elektronpostiaadress kostja II sidevahendina sisse kantud äriregistrisse. Kostjal II tuli hagile omapoolne vastus 3 2-18-18643 esitada hiljemalt 09.05.2019.a. M Building OÜ ei ole kohtule tähtaegselt ega ka hiljem vastust esitanud. Hagiavalduse asjaoludest nähtuvalt ütles hageja üürilepingu 20.11.2018.a üles ning andis kostjatele tähtaja korteri vabastamiseks, mida kostjad siiani teinud ei ole. Kohus asub seisukohale, et M Building OÜ-l puudub õiguslik alus XXX asuva korteriomandi eluruumide valdamiseks. Seega kuulub hagiavaldus valduse vabastamise nõude ning kostja II osas rahuldamisele. Hageja nõue on kohustada kostjaid XXX ja M Building OÜ-d hagejale FUKS KINNISVARA OÜ-le üle andma XXX asuva korteriomandi (registriosa nr XXX ) valduse. Kohtuotsuse resolutsiooni p-s 2 märgitud kinnisasja valduse mittetagastamisel tõsta kostjad M P ja M Building OÜ ning nendega koos XXX asuva korteriomandi ruume kasutavad isikud eluruumist välja koos neile kuuluva varaga. Lisaks palub hageja mõista kostjatelt solidaarselt alates kohtuotsuse tegemisest kuni XXX asuva korteriomandi (registriosa nr XXX ) valduse vabastamiseni hageja kasuks välja kahjuhüvitis 450 eurot kuus iga XXX asuva korteriomandi (registriosa nr XXX ) valduse vabastamisega viivitatud kuu eest. Hageja nõuab kostjalt M P igakuise kahju hüvitamist saamata jäänud tulu näol. Kohus leiab, et kuna kostja M P ei olnud üürilepingu osapooleks, siis ei saa M P osas kohaldada saamata jäänud tulu (VÕS § 128 lg 2 ja 4) ning üüritud asja tagastamisega viivitamisest tulenevate nõuete (VÕS § 335) esitamisega seonduvaid sätteid. Riigikohus on märkinud, et valduse rikkumise korral on hüvitatavaks kahjuks eelkõige kaotatud kasutuseelised TsÜS § 62 lg 1 mõttes (vt Riigikohtu
näeb ette, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus. Lisaks mõistab kohus M P ja M Building OÜ-lt solidaarselt alates kohtuotsuse tegemisest, s.o 28.05.2019.a kuni XXX asuva korteriomandi (registriosa nr XXX ) valduse vabastamiseni 4 2-18-18643 hageja kasuks välja 450 eurot kuus iga XXX asuva korteriomandi (registriosa nr XXX ) valduse vabastamisega viivitatud kuu eest. Lisaks on hageja palunud kostjatelt solidaarselt välja mõista viivise alates hagi esitamisest kuni võlgnevuse tasumiseni väljamõistetud põhivõlalt lähtudes võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgsest viivise määrast. VÕS § 113 lg 2 näeb ette, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kui tasu maksmise aeg ei ole kindlaks määratud vastastikuse lepingu puhul, arvestatakse tasult viivist alates käesoleva seaduse § 821 lõikes 1 sätestatud ajast. Kohus peab sissenõutavaks muutunud viivise summa arvutamiseks tuvastama, mis ajal muutusid hageja poolt nõutavad kasutuseelised ja kahjuhüvitis sissenõutavateks. Kohtu hinnangul on antud juhul põhjendatud lähtuda VÕS § 82 lg 7 kolmandat lausest, mille kohaselt, kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud, siis tuleb lähtuda võlasuhte olemusest. Antud juhul on kostjad kasutanud hagejale kuuluva korteriomandi eluruume pärast 12.12.2017.a üürilepingu hagejapoolset ülesütlemist. 17.12.2017.a üürilepingu p-st 3.2 nähtuvalt on üürnik kohustatud maksma üüri üks kord kuus järgneva kuu eest ette iga kuu 15. kuupäevaks. Hagiavalduses on hageja lisanud, et poolte kokkuleppel muutsid pooled igakuise üüri maksmise tähtaja 17. kuupäevaks. Kohus loeb, et igakuised kasutuseelised ja kahjuhüvitised muutusid sissenõutavaks iga kuu 18-dal kuupäeval. Hageja sissenõutavaks muutunud viivise summa kujuneb välja järgmiselt: Aeg 2018.a november 2018.a detsember 2019.a jaanuar 2019.a veebruar 2019.a märts 2019.a aprill 2019.a mai Summa Muutus sissenõutavaks Viivitatud päevi ajavahemikul 10.12.2018.a või alates sissenõutavaks muutumisest kuni 27.05.2019.a 105 450 450 450 450 450 450 18.11.2018 18.12.2018 18.01.2019 18.02.2019 18.03.2019 18.04.2019 18.05.2019 169 161 130 99 71 40 10 Kokku: Kokku 3,89 15,88 12,82 9,76 7 3,95 0,99 54,29 eurot Kostjatelt tuleb VÕS § 113 lg 2 alusel sissenõutavaks muutunud viivisena solidaarselt välja mõista 54,29 eurot.
näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus on antud juhul mõistnud kostjatelt solidaarselt alates kohtuotsuse tegemisest, s.o 28.05.2019.a kuni XXX asuva korteriomandi (registriosa nr XXX ) valduse vabastamiseni hageja kasuks välja 450 eurot kuus iga XXX asuva korteriomandi (registriosa nr XXX ) valduse vabastamisega viivitatud kuu eest. 5 2-18-18643 Valduse vabastamise eest hüvitise maksmisega viivitamise korral tuleb kostjatel solidaarselt hagejale tasuda viivist alates vastava hüvitise sissenõutavaks muutumisest kuni selle tasumiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Lisaks palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista kommunaalteenuste võlgnevuse summas 175,41 eurot. Hageja on seisukohal, et kuivõrd kostjad ei ole korteriomandit vabastanud ja valdavad seda ebaseaduslikult, tuleb neil hageja tekkinud kahju, kommunaalteenuste võlgnevuse näol hüvitada. Lisaks palub hageja alates hagi esitamisest kuni võlgnevuse tasumiseni kostjatelt solidaarselt välja mõista viivise 0,5% päevas (vastavalt arvele) kuni kommunaalteenuste võlgnevuse tasumiseni. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane kui see on tekitatud kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kostjatelt tuleb solidaarselt välja mõista võlgnevus kommunaalteenuste eest summas 175,41 eurot. Kommunaalteenuste arve nr 18565 kohaselt on arve maksetähtajaks 20.12.2018.a. Hagejale on tekkinud kahju arvele kohaldatud viivise näol, määraga 0,5% päevas. Kostjatelt tuleb kommunaalteenuste võlgnevuselt 175,41 eurolt solidaarselt välja mõista viivis ajavahemiku 21.12.2018.a kuni 27.05.2019.a eest summas 138,57 eurot.
Kostjatelt M P ja M Building OÜ-lt tuleb solidaarselt välja viivis kommunaalteenuste võlgnevuse 175,41 euro tasumisega viivitatud aja eest määraga 0,5% päevas alates 28.05.2019.a kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. Juhindudes
lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 3 sätestab, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kohus jätab menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid, milledest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks 2148 eurot. Menetluskulude hulgas on kohtukuluna hageja makstud riigilõiv summas 600 eurot ning kohtuvälise kuluna esindajakulu summas 1548 eurot. Hageja ei ole käibemaksukohuslane ning seega on kohtuvälised menetluskulud arvestatud koos käibemaksuga. Hageja kinnitab, et kõik menetluskulude nimekirjas olevad kulud on kantud käesolevas tsiviilasjas. Hageja lepingulise esindaja tasu on 120 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Ajakulu kokku on 10h 45m ning tasu kujuneb järgenvalt 10h 45m x 144= 1548 eurot. Hageja lepingulise esindaja ajakulu koosneb alljärgnevatest tegevustest: 1) Nõupidamine kliendiga, hagi eseme ja hagi aluseks olevate asjaolude välja selgitamine 2 h 15m; 2) Hagiavalduse koostamine 7h; 3) Hagiavalduse esitamine e-toimikus, andmete sisestamine e-toimikusse 30 m; 4) Menetlusdokumentide kätte toimetamise taotluse koostamine 1h. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud kokku summas 2148 eurot.
lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise 6 2-18-18643 esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt nr Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012.a lahendit asjas nr 3-2-1-143-11, p 13). Lisaks on Riigikohus oma praktikas rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel
lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Käesoleva tsiviilasja (sh hagiavalduse põhjendava osa) mahtu ja keerukust arvestades (muuhulgas seda, et asjas ei toimunud ühtegi istungit ega toimunud ka sisulist vaidlust) on kohus seisukohal, et hageja õigusabikulud ei ole hageja poolt märgitud ulatuses põhjendatud. Kohus märgib, et hagiavalduse sisu u 4 lehekülge koosneb suuresti seaduse paragrahvide ja Riigikohtu seisukohtade tsiteerimisest, mistõttu ei ole hagiavalduse koostamine 7 tunni osas põhjendatud. Kohtu hinnangul on põhjendatud ajakuluks selles osas 4 tundi. Kohus leiab, et hageja esindajakulud on põhjendatud 7 h ja 45 min osas, seega 1116 euro ulatuses. Hagilt tasutud riigilõiv 600 eurot on tuvastatav kohtute infosüsteemi kaudu. Kostjatelt tuleb hageja kasuks menetluskuludena solidaarselt välja mõista riigilõiv summas 600 eurot ja esindajakulud 1116 eurot. Kohus märgib kostja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (
Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (
/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.