Obsah (11)

§ 442§ 187§ 405§ 444§ 448§ 637§ 173§ 162§ 163§ 177§ 178

2-19-5861 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristiina Kruusel Otsuse tegemise aeg ja koht 26. juuni 2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-5861 Tsiviilasi Kunstiring MTÜ ha

) § 177 lg 1 p 2 ja lg 2). 1 2-19-5861 Edasikaebamise kord Kooskõlas

§ 442

lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus täiendab käesolevat otsust kirjeldava ja põhjendava osaga, kui menetlusosaline teatab 10 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest maakohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses ning teist poolt sellest ette ei teavitata. Täiendav otsus on täiendatava otsuse osa. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus

1. Kunstiring MTÜ (hageja) ja K S (kostja) sõlmisid 30.09.2017 liitumislepingu nr 160, mille alusel osaleb S L P hageja poolt korraldatavas huviringis. Kostja on jätnud tasumata kolm arvet kogusummas 100 eurot (arve nr 6D95A9BA9 summas 50 eurot; arve nr 3DF55B8B1 summas 40 eurot; arve nr B531F8793 summas 10 eurot). Kostjale esitatud arvetel on märgitud viivisemääraks 0,5% päevas. Kohtu selgitused
2. Kohus menetleb tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt

§ 405

lg-le 1.

§ 444

lg 4 järgi võib lihtmenetluse otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ka juhul, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Kohus täiendab otsust

§ 448

lg-s 41 sätestatu kohaselt puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. 3. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud

§ 637lg 21 sätestatud alustel.

Vastavalt

§ 637

lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

1. Seoses hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõude osalise rahuldamata jätmise kohta selgitab kohus järgmist. Hageja nõuab kostjalt viivise väljamõistmist 0,5% päevas järgnevalt: 1) arve nr 6D95A9BA9 summas 50 eurot – viivise periood 08.03.2018 – 15.04.2019, viivise summa 101 eurot, hageja vähendas viivise summat 50 euroni; 2) arve nr 3DF55B8B1 summas 40 eurot – viivise periood 08.04.2018 – 15.04.2019, viivise summa 74,60 eurot, hageja vähendas viivise summat 40 euroni; 3) arve nr B531F8793 summas 10 eurot – viivise periood 08.05.2018 – 15.04.2019, viivise summa 17,15 eurot, hageja vähendas viivise summat 10 euroni.
2. Kohtu hinnangul puudub poolte vahel kokkulepe viivisemäära osas. Hageja nõuab kostjalt viivist 0,5% päevas, milline on märgitud hageja poolt kostjale esitatud arvetel. Riigikohus on 17.12.2009 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-144-09, p-s 11 märkinud, et selleks, et arvel näidatud tingimused muutuksid poolte kokkuleppe osaks, peaks olema arvel selgelt näidatud, et soovitakse 2 2-19-5861 kokku leppida seni kokkuleppimata tingimustes. Arve vastuvõtmine või sellele allakirjutamine võib erandjuhul tähendada arvel märgitud tingimustega nõustumist. Seda nt juhul, kui vastuvõtja on oma varasema käitumisega näidanud, et aktsepteerib arvel näidatud tingimusi, tasudes nt mõnel varasemal arvel näidatud viivise vms (vt ka Võlaõigusseadus I, Üldosa (§-d 1-207). Kommenteeritud väljaanne. Koostajad: P.Varul jt. Tallinn 2016, lk 558). Käesolevas asjas kohus seesuguseid asjaolusid tuvastanud ei ole.
3. Lisaks tuleks Riigikohtu arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Riigikohtu hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult (vt Riigikohtu 10.05.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13). Maakohus juhib tähelepanu, et arvel kajastatud viivise määr 0,5% päevas kogu maksmata summalt ületab käesoleval juhul seadusjärgset viivisemäära oluliselt enam kui kolm korda. Kohus leiab, et tegu on ebamõistlikult suure kindlaksmääratud kahjuhüvitisega VÕS § 42 lg 3 p-st 5 tulenevalt ning VÕS § 42 lg 1 järgi on selline tüüptingimus tühine.
4. Seega on hagejal võimalik nõuda viivist üksnes seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. Kostjalt kuulub hageja kasuks välja mõistmisele viivis seadusjärgses määras kokku 8,45 eurot järgnevalt: 1) arve nr 6D95A9BA9 summas 50 eurot – viivise periood 08.03.2018 – 15.04.2019, viivise summa 4,43 eurot; 2) arve nr 3DF55B8B1 summas 40 eurot – viivise periood 08.04.2018 – 15.04.2019, viivise summa 3,27 eurot; 3) arve nr B531F8793 summas 10 eurot – viivise periood 08.05.2018 – 15.04.2019, viivise summa 0,75 eurot. 8.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt

§ 173

lgs 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 162lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

§ 163

lg 1 järgi menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 9. Arvestades hagi rahuldamise ulatust, peab kohus

§ 163

lg-st 1 juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud 46% ulatuses hageja ja 54% ulatuses kostja kanda. 10. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (

§ 177lg 1 p 2 ja lg 2).

11.

§ 178

lg-st 1 lähtudes saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik 3