(tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Juhindudes
Kohus, tutvunud esitatud avaldusega ja selle lisadega, leiab, et avaldus likvideerimise läbiviimiseks ja likvideerija määramiseks vastab seaduse nõuetele ja ei esine seaduses sätestatud menetlusse võtmisest keeldumise aluseid. Kohus võtab avalduse menetlusse.
lg 2 kohaselt võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Kohus lahendab asja kirjalikus menetluses. Äriseadustiku (ÄS) § 60 lg 5 kohaselt, kui pärast äriühingu registrist kustutamist ilmneb, et äriühingul oli vara ja vajalikud on likvideerimisabinõud, võib registripidaja otsustada likvideerimise. Äriühingu võlausaldaja nõudel võib likvideerimise pärast äriühingu registrist kustutamist ette võtta üksnes juhul, kui registripidaja ennistab võlausaldaja jaoks likvideerimise taotlemise tähtaja tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Äriregistri kohaselt on avaldaja puudutatud isiku endine juhatuse liige, s.o likvideerimismenetluse läbiviimisest huvitatud isikuks. Nähtuvalt kinnistusraamatust kuulub puudutatud isikule kinnisasi nr xxx asukohaga xxx. Kohus leiab, et kuna puudutatud isikul on vara, tuleb läbi viia puudutatud isiku likvideerimismenetlus, milleks määrata likvideerija.
alusel määrab kohus seaduses sätestatud juhul huvitatud isiku avalduse alusel juriidilise isiku juhatusse või nõukogusse asendusliikme või audiitori, samuti erikontrolli läbiviimise ja läbiviija. Likvideerija võib kohus määrata ka omal algatusel, muu hulgas juriidilise isiku sundlõpetamise korral.
lg 1 sätestab, et kohus võib likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama.
TÜS (tulundusühistuseadus) § 79 lg 1 järgi on ühistu likvideerijateks juhatuse liikmed, kui põhikirjas, üldkoosoleku otsusega ega kohtumäärusega ei ole ette nähtud teisiti. Likvideerijaks ei või olla füüsiline isik, kes ei või olla juhatuse liikmeks. TÜS § 79 lg 2 tulenevalt peavad vähemalt pooled likvideerijad olema isikud, kelle elukoht on Eestis. Avaldaja palub likvideerijaks määrata avaldaja, kuna ta oli puudutatud isiku juhatuse liige. Avaldaja leiab, et ta vastab seaduses sätestatud likvideerijale esitatud nõuetele ja on võimeline likvideerimist läbi viima. 2 Kohus on seisukohal, et avaldaja ei ole veennud kohut, et avaldaja on likvideerimismenetluse läbiviimiseks sobiv isik. Puudutatud isik kustutati registrist seoses majandusaasta aruannete esitamata jätmisega ajal, mil avaldaja oli puudutatud isiku juhatuse liige. Nimetatu ei viita juhatuse liikme kohustuste hoolsale täitmisele avaldaja poolt. Samuti ei nähtu äriregistrist ega kohtute infosüsteemist, et avaldaja oleks kunagi tegutsenud likvideerijana. Kuna kohus ei ole veendunud, et avaldaja on võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama, siis kohus avaldajat puudutatud isiku likvideerijaks ei määra. Pankrotihaldur Ly Müürsoo on vastusena kohtu järelepärimisele 15.05.2019 teatanud, et on nõus puudutatud isiku likvideerija ametikohale asuma. Avaldaja on tasunud kohtu deposiiti likvideerimismenetluse kulu tagatiseks 300 eurot. Kohus leiab, et L. Müürsoo on pankrotihaldurina eelduslikult võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. Kohus määrab likvideerijaks pankrotihaldur L. Müürsoo. Likvideerija õigused ja kohustused on sätestatud TÜS § 82-94.
lg 1 alusel kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Kohus kohustab likvideerijat teatama kohtule kirjalikult likvideerimismenetluse lõpetamisest. Juhul kui likvideerimist ei ole lõpetatud 28. veebruariks 2020, tuleb likvideerijal teatada kohtule põhjused, miks likvideerimist ei ole lõpule viidud. Kohus hoiatab, et
lg 2 alusel kohtu määratud isikut, kes ei täida oma ülesandeid nõuetekohaselt või ei järgi kohtu antud korraldusi, võib kohus trahvida ja isiku ametist vabastada.
lg 6 alusel juriidilise isiku sundlõpetamise menetluse ning juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramise ja sellega seotud menetluse kulud kannab juriidiline isik. Kohus võib kulud jätta täielikult või osaliselt avaldaja või muu isiku kanda, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kohus leiab, et kuna puudutatud isik kustutati registrist seoses majandusaasta aruannete esitamata jätmisega ajal, mil avaldaja oli puudutatud isiku juhatuse liige, on menetluse põhjustanud avaldaja tegematajätmine. Seetõttu on õiglane jätta menetluskulud avaldaja kanda.
lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kuna puudutatud isikul ei saanud menetluskulusid tekkida, siis märgib kohus, et hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. TÜS § 81 lg 2 sätestab, et kui likvideerija nimetatakse kohtulahendiga, saadab kohus lahendi äriregistrile kande tegemiseks. Kohus edastab määruse registriosakonnale likvideerija kande tegemiseks. Kooskõlas
lg 1 määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates edastamisest juriidilisele isikule. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.