KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja Janar Jäätma Määruse tegemise aeg ja koht 2. september 2019, Tallinn Haldusasja number 3-19-

§ 1361lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas Tallinna Halduskohtule 16.07.2019 taotluse anda maksukorralduse seaduse (

) § 1361 alusel luba seada Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) kohtulik hüpoteek X OÜ kinnistutele Rae vallas Uuesalu külas XXX (registriosa nr XXXXXXXX; katastritunnus XXX; pindala 1500 m2; sihtotstarve 100% elamumaa) ja VVV (registriosa nr VVVVVVVV; katastritunnus VVV; pindala 1499 m2; sihtotstarve 100% elamumaa) kogusummas 225 065,54 eurot (kummalegi kinnistule 112 532,77 eurot) ning KKK (registriosa nr KKKKKKKK; katastritunnus XXX; pindala 2592 m2; sihtotstarve 100% elamumaa) ja QQQ (registriosa nr QQQQQQQQ; katastritunnus XXX; pindala 2584 m2; 3-19-1349 sihtotstarve 100% elamumaa) kogusummas 675 196,62 eurot (iga ridaelamu boksi kohta 112 532,77 eurot). MTA kontrollib 05.02.2019 korralduse alusel X OÜ käibemaksu arvestamine, deklareerimise ja tasumise õigsust maksustamisperioodidel

1. a jaanuar kuni
2. a november. Kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on X OÜ-le 900 262,12 euro suuruse rahalise kohustuse määramine (sh käibemaks 626 179,26 eurot, tulumaks 131 446,36 eurot ja sotsiaalmaks 142 636,50 eurot). Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et X OÜ on jätnud kontrolliperioodil tasumata käibemaksu Uuesalu küla uusarenduse kinnistute (XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX) müügilt, saavutades seeläbi 187 702,40 euro suuruse maksueelise. Viidatud kinnistud müüdi perioodil 24.11.2016–02.11.2018 maksuvabalt, kuid kinnistute müük ei olnud maksuvaba käive, vaid tegemist oli uute kinnisasjade müügiga, mis kuulus maksustamisele 20% käibemaksumääraga vastavalt käibemaksuseaduse (KMS) § 16 lg 2 p-le 3, sest enne kinnisasjade müüki ei olnud toimunud nende esmast kasutuselevõttu. X OÜ esitatud üürilepingud majade eelneva väljaüürimise kohta ei kajasta tegelikke majandustehinguid ning XXX kinnistu arendus teostati tegelikkuses X OÜ rahalistest vahenditest ja müüdi enne esmast kasutuselevõttu (st maja soetamine eraisikult oli üksnes näilik). Lisaks on X OÜ alusetult arvanud G OÜ poolt 30.11.2016–30.03.2018 väljastatud üldsõnaliste ja puudulike arvete alusel sisendkäibemaksu 381 040,40 eurot. Tegelikkuses ei ole esitatud arvete alusel teenuseid osutatud ega kaupu müüdud. Täiendavalt müüs X OÜ kruntide müügitehingute varjus tegelikult äriühingu poolt juba väljaehitatud elamuid (XXX, XXX, XXX), millega varjati äriühingu tegelikku käivet ja saavutati maksueelis 331 519,32 eurot. Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et pärast rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine osutuda maksukohustuslase tegevuse tõttu raskendatuks või võimatuks. Ligi kolm aastat väldanud maksupettuse skeemi (millega on vähendatud maksukohustusi vähemalt 900 262,12 euro võrra) korraldanud äriühingu puhul on alust arvata, et ta jätkab õigusvastast tegevust. X OÜ finantsaruandlus ei ole usaldusväärne ja vastuolude esinemist on tunnistanud ka juhatuse liige MM. Äriühingul puuduvad määratava maksusumma tasumiseks rahalised vahendid ja enamus tema kinnisvarast on hüpoteekidega koormatud. MM asutas 07.06.2019 uue äriühingu E OÜ, mille kodulehelt nähtub X OÜ majade müük. Seega esineb kahtlus, et X OÜ omandis olevad kinnistud võidakse vormistada ümber uuele äriühingule ja lõpetada X OÜ majandustegevus, jättes maksukohustused täitmata. Praeguseks on XXX kinnistu juba E OÜle ümber vormistatud. X OÜ-le kuulub 12 kinnistut, muu registervara ja väärtpaberikontod puuduvad. KKK ja XX kinnistute (mõlemal asuvad kolme boksiga ridaelamud, iga boksi üldpind 135,6 m2) hinnanguline väärtus on mõlema puhul 699 000 eurot (sh käibemaks 116 500 eurot). XXX ja 15 kinnistute (neil asuvad majad üldpinnaga 224 m2) hinnanguline väärtus on mõlema puhul 382 497,92 eurot (sh käibemaks 63 749,65 eurot). Tõenäoliselt määratava 900 262,12 euro suuruse maksukohustuse täitmise tagamiseks on sobivaim meede hüpoteegi seadmine X OÜ kinnistutele, mis ei takista nende arendamist ega äriühingu majandustegevuse jätkamist. Kuna kinnistu sundmüük saab toimuda üksnes kohtutäituri vahendusel, tuleb lisaks arvestada täitekuludega, mis ei saa mõistlikult ületada 5,05% nõude suurusest (45 463,24 eurot).

§ 1361

lg 3 kohaselt lõpetab maksuhaldur täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva jooksul, kui selle tinginud asjaolu on ära langenud või kui X OÜ on esitanud

§ 122

kohase tagatise väärtusega 954 197,36 eurot või kannab deposiiti tagatissumma 900 262,12 eurot. 2. Tallinna Halduskohus andis 18.07.2019 määrusega MTA-le loa taotleda kohtuliku hüpoteegi seadmist Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) X OÜ-le kuuluvatele kinnistutele XXX ja XX võrdsetes osades kokku 225 065,54 eurot (kummagi kinnistu kohta 112 532,77 eurot) ning KKK ja KK võrdsetes osades kokku summas 675 196,62 eurot (iga ridaelamu boksi kohta 112 532,77 eurot). MTA taotlus vastab

§ 1361lg-s 2 sätestatud nõuetele ja kohtule 2

§ 98

lg 1 kohaselt aegunud (aegumistähtaeg hakkas kulgema 21.02.2016 ja maksuhaldur on tuginenud maksupettuse toimepanemisele, mistõttu kohaldub viieaastane aegumistähtaeg). Käibemaksu osas on kontrolli alustatud 05.02.2019 korraldusega ning 16.07.2019 taotlusest nähtuvalt on selle esitamisega täiendavalt alustatud kontrolli tulu- ja sotsiaalmaksu osas. Sellist kontrollimenetluse alustamist võib praegusel juhul aktsepteerida, sest valdav osa tähtsust omavaid asjaolusid on lahutamatult seotud käibemaksu deklareerimise ja tasumise kontrolli menetluses juba tuvastatud asjaoludega. MTA 16.07.2019 taotluses on piisavalt ja usutavalt põhjendatud asjaolusid, mille alusel on peetud võimalikuks kontrolli tulemusel 900 262,12 euro suuruse maksukohustuse määramist. Maksuhaldur on samuti usutavalt põhjendanud kahtlust, et maksuotsuse sundtäitmine võib maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda raskeks või võimatuks. Kui isik on viimase kolme aasta jooksul juba kasutanud oma äritegevuses maksupettuse skeeme, siis on usutav, et ta astuks samme tõenäoliselt määratava maksukohustuse täitmise vältimiseks. Ehkki E OÜ veebilehel ja avalikes andmebaasides on arendajaks jätkuvalt märgitud X OÜ, võib siiski olla õige maksuhalduri kahtlus, et X OÜ majandustegevus on kavas lõpetada ja jätkata arendusprojektidega uues ettevõttes, jättes maksukohustused täitmata. Nimelt on E OÜ veebilehel arendatavate objektidena märgitud ka XXX ja XXX objektid, mida ei arenda X OÜ, ning XXX kinnistu on juba E OÜ nimele ümber vormistatud. Samuti on X OÜ-le kuuluvad kinnistud müügis ja on tõenäoline, et kui neid ka ümber ei vormistata, siis need võõrandatakse enne maksumenetluse lõppu. Kuna X OÜ majandustegevus on otseselt seotud viidatud kinnistute müügiga ja hüpoteegi seadmise korral ei ole tõenäoline, et neid õnnestuks müüa, siis piirab hüpoteegi seadmine puudutatud isiku õigusi keskmisest intensiivsemalt. Kuigi taotlusest ei nähtu, et MTA oleks kaalunud muude täitetoimingute sooritamise võimalikkust, saab hüpoteegi seadmist pidada praegusel juhul sobivaimaks meetmeks, sest pangakontode arestimine oleks veelgi intensiivsem piirang ja X OÜ-l puudub muu vara, mille arvelt maksukohustusi täita. Taotluses on selgitatud, et maksuhaldur lõpetab täitetoimingu, kui selle tinginud asjaolu on ära langenud või kui X OÜ on esitanud piisava tagatise. Põhjendatud on tagada nõue ka võimalike ja usutavate täitekulude (45 463,24 eurot) osas. 3. Maksu- ja Tolliamet esitas Tallinna Halduskohtule 19.07.2019 taotluse halduskohtu 18.07.2019 määruse muutmiseks, sest KKK ja KK kinnistud on jagatud korteriomanditeks ning seega on määruse resolutsioonis nimetatud registriosa numbrid muutunud kehtetuks. MTA palub asendada määruses senised registriosa numbrid uutega ning muuta osaliselt ka määruse põhjendusi (sh MTA ei kontrolli X OÜ tulu- ja sotsiaalmaksuarvestust). 4. Tallinna Halduskohus muutis 19.07.2019 määrusega HKMS § 265 lg 2 alusel oma 18.07.2019 määruse resolutsiooni ja põhjendusi, asendades viited senistele KKK ja KK kinnistutele viidetega korteriomanditele KKK-1, 20-2, 20-3, 22-1, 22-2 ja 22-3 (vastavalt registriosad nr XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXX). Samuti parandas halduskohus 18.07.2019 määruses sisaldunud ilmse ebatäpsuse, mille kohaselt oli kontrolliperioodi alguseks märgitud 2016. a jaanuari asemel 2013. a jaanuar. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 5. X OÜ palub 09.08.2019 määruskaebuses tühistada halduskohtu 18.07.2019 määrus ja teha uus määrus, millega jätta MTA taotlus rahuldamata ning kohustada kinnistusraamatu vastutavat töötlejat eemaldama X OÜ kinnistutele seatud kohtulikud hüpoteegid või 3

§ 1361

lg 1 alusel taotluse esitamisel ega selle kohtulikul kontrollimisel ei oma tähtsust maksukohustuse määramise tõenäosus, vaid halduskohtul tuleb hinnata seda, milline on olnud maksukohustuslase tegevus ja kas sellest nähtub risk, et maksuotsuse hilisem sundtäitmine võib osutuda maksukohustuslase tegevuse tõttu raskendatuks või võimatuks. Ükski halduskohtu viidatud MTA 16.07.2019 taotluse p-s 4 esitatud asjaoludest ei anna alust väita, et võimaliku maksuotsuse hilisem sundtäitmine võiks määruskaebuse esitaja tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Väide, et X OÜ on tegelenud kolm aastat maksupettusega, on hüpoteetiline ja tõendamata ning selle alusel ei ole õiguspärane loataotlust rahuldada. Kui

§ 1361

lg 1 rakendamiseks piisaks pelgalt kahtlusest, et isik võib olla maksupettur, kaotaks nimetatud säte oma mõtte ja avaks tee maksuhalduri omavolile. Kuna halduskohus ei kontrolli loataotluse lahendamisel võimaliku maksuotsuse õiguspärasust, siis ei ole kohtul võimalik ka kontrollida, kas etteheide maksupettuse kohta vastab tõele või mitte. Järelikult rahuldaks halduskohus sellisele alusele tuginedes taotluse sisuliselt igasuguse kontrollita.

§ 1361

lg 1 kohaldamisel ei oma tähtsust ka maksukohustuslase kinnisasju koormavad finantsasutuste hüpoteegid ega tema finantsaruanded, sest need ei ilmesta kuidagi maksukohustuslase käitumist. Halduskohtu seisukoht, et usutavasti kavatseb määruskaebuse esitaja lõpetada oma majandustegevuse ja jätkata arendusprojektidega uues äriühingus, jättes maksukohustused täitmata, ei ole millegagi põhjendatud. XXX kinnistut ei ole E OÜ-le „ümber vormistatud“, vaid tegemist oli tavapärase müügitehinguga ja ostja tasus kinnistu eest turuhinna. X OÜ on lisaks sõlminud 25.04.2019 kinnistute võlaõigusliku müügilepingu, mille alusel on kinnistusraamatusse kantud tema kasuks eelmärge Lagedi alevikus asuvate XXX tänava ja XXX kinnistute soetamiseks. X OÜ on jätkanud oma tavapärast majandustegevust ja võimaliku maksuotsuse sundtäitmine ei ole kuidagi raskendatud. Ka E OÜ veebilehelt nähtub selgelt, et majade müüjaks on jätkuvalt X OÜ. Asjaolu, et E OÜ-l on ka endal arendusprojektid, ei tõenda kuidagi määruskaebuse esitaja kavatsust hoiduda tulevikus kõrvale maksuotsuse täitmisest. Maksuhalduri ja halduskohtu järeldused seoses E OÜ asutamise ja tegevusega on ilmselgelt otsitud ning asjassepuutumatud. X OÜ on ka maksumenetluses täitnud aktiivselt kaasaaitamiskohustust ning MTA ei ole tõendanud, et

§ 1361lg 1 rakendamise eeldused oleksid praegusel juhul täidetud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 265 lg 5,

§ 1361

lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 6). Ringkonnakohus ei pea määruskaebuse lahendamiseks vajalikuks nõuda selle kohta vastustajalt täiendavaid seisukohti, vaid arvestab maksuhalduri taotluses tooduga. 7.

§ 1361

kohaldamise tingimusteks on, et maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust, kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine ning kontrolli käigus on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusena antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda raskendatuks või võimatuks (nt Riigikohtu 05.04.2017 määrus nr 3-3-1-68-16, p 11; 27.11.2012 määrus nr 3-3-1-15-12, p 50). Kuna

§ 1361

alusel loa andmine tulevase võimaliku maksukohustuse täitmist tagavate toimingute tegemiseks otsustatakse piiratud informatsiooni põhjal juba enne maksukontrolli lõppemist, siis ei saa ega pea maksuhalduril olema kogutud kõiki tõendeid ega välja kujunenud ka lõplikku seisukohta maksukohustuse määramisel tähtsust omavate faktiliste asjaolude tõendatuse suhtes ja seda ei pea taotluse lahendamisel hindama ka kohus. Kohus saab kontrollida eelkõige seda, et 4

§ 1361

alusel täitetoiminguks loa andmine on prognoosotsus ka sellest aspektist, et puudub kindel teadmine isiku võimaliku käitumise kohta tulevikus (nt Riigikohtu 18.06.2013 määrus nr 3-3-1-28-13, p 11.3.1; 30.04.2013 määrus nr 3-3-1-4-13, p 22), mistõttu sättes märgitud kahtlus täitmise hilisemast raskendatusest ei eelda, et isik oleks juba astunud konkreetseid samme selleks, et takistada võimaliku rahalise kohustuse hilisemat sissenõudmist, vaid

§ 1361

alusel täitmist tagavate toimingute ennetav rakendamine ongi nähtud ette selliste võimaluste ärahoidmiseks. Eelkõige annavad selliseks kahtluseks alust äriühingu maksumenetluses kogutud tõendid, mis viitavad juhatuse liikme ebausaldusväärsele käitumisele maksuõigussuhetes, sest kui isik on varem korraldanud äriühingu tegevust eesmärgiga vältida maksukohustuse täitmist, on põhjendatud eeldada, et selline soovimatus säilib ka tulevikus (nt Riigikohtu 28.01.2013 määrus nr 3-3-1-16-12, p 10.4).

1. Praegusel juhul ei ole vaidlust selles, et MTA alustas 05.02.2019 korraldusega nr 12.23/047236-1 X OÜ käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õiguse kontrolli
2. a jaanuari kuni
3. a novembri osas. Maksuhaldur on 19.07.2019 taotluses ka selgitanud, et tõenäoline täiendava maksukohustuse määramine tulu- ja sotsiaalmaksu osas tuleneb vahetult käibemaksu osas tehtud järeldustest. Seega on halduskohus iseenesest ekslikult märkinud, et MTA 16.07.2019 taotluse esitamisega on täiendavalt alustatud maksukontrolli menetlust samade perioodide tulu- ja sotsiaalmaksuarvestuse osas. Viidatud eksimus ei mõjuta siiski halduskohtu määruse sisulist õigsust, sest igal juhul on MTA 16.07.2019 taotlus esitatud käimasoleva maksumenetluse raames, mitte ei ole maksumenetlust alustatud alles

§ 1361

lg 1 alusel taotluse esitamisega, mis on kohtupraktika järgi lubatav vaid väga piiratud juhtudel (nt Tallinna Ringkonnakohtu 05.07.2018 määrus nr 3-17-2444, p 7). 10. Määruskaebuse esitaja peamiseks etteheiteks halduskohtule võib pidada, et kavandatava maksuotsusega tõenäoliselt määratava täiendava maksukohustuse hilisema sundtäitmise olulist raskendatust või suisa võimatust on järeldatud üksnes maksuhalduri sisuliselt kontrollimata hinnangu põhjal, et X OÜ on pannud toime maksupettuse. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga, et

§ 1361

lg 1 alusel täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise otsustamisel ei hinda halduskohus mitte rahalise nõude või kohustuse määramise tõenäosust, vaid eelkõige seda, kas maksuhaldur on taotluses veenvalt põhistanud, et eeldatava rahalise nõude või kohustuse hilisem sundtäitmine võib osutuda maksukohustuslase tegevuse tõttu raskendatuks või võimatuks (vt ka

§ 1361lg 2).

Asjaolu, et halduskohus saab kavandatava maksuotsuse tegemise tõenäosust ja maksuhalduri esialgsete seisukohtade sisulist õigsust hinnata üksnes piiratud informatsiooni põhjal, ei anna siiski alust järeldada, et täiendava maksukohustuse määramise tõenäosus ei omaks

§ 1361

lg 1 kohaldamisel üldse mingit tähtsust.

§ 1361

lg 1 alusel täitetoiminguks loa andmine ei saaks olla õiguspärane näiteks juhul, kui maksusumma määramine on aegumise tõttu või muul põhjusel ilmselgelt välistatud. Mida intensiivsemalt piiratakse taotletud täitetoiminguga maksukohustuslase tegevust, seda ulatuslikumalt tuleb taotluses välja tuua ka põhjendused kavandatava maksuotsusega täiendava maksukohustuse määramiseks ning halduskohus peab neid väiteid sisuliselt hindama, et tagada kohaldatava meetme proportsionaalsus. Eelnev puudutab ka neid asjaolusid, millega maksuhaldur on taotluses põhistanud kahtlust maksusumma hilisema sundtäitmise raskendatusest.

§ 1361

ei nõua MTA-lt taotluses tõendite esitamist maksukohustuslase konkreetse tegevuse või kavatsuse kohta hoiduda maksuotsusega määratava rahasumma tasumisest ja raskendada selle hilisemat sundtäitmist, 5

§ 1361lg 2 p 1).

Kohtupraktikas on korduvalt leitud, et piisavalt põhjendatud kahtlus maksupettuse toimepanemises annab alust eeldada, et isik võib jätkata oma ebausaldusväärset käitumist ning asuda võimaliku maksuvõla sissenõudmise vältimiseks oma vara peitma, tegevust lõpetama või muul viisil takistama tõenäoliselt määratava maksukohustuse sundtäitmist. Seega juhul, kui maksuhaldur on taotluses esitatud andmete ja tõenditega usutavalt põhjendatud, et maksukohustuslane on pannud toime maksupettuse, siis on

§ 1361lg 1 kohaldamine lubatav.

Kuna halduskohus peab maksuhalduri kahtluse põhjendatust sisuliselt kontrollima (olenemata sellest, et kuivõrd see toimub piiratud informatsiooni tingimustes, ei ole tegemist lõpliku ega siduva hinnanguga), ei tingi kõnealune lähenemine ka maksuhalduri omavoli.

1. Praeguses asjas on halduskohus andnud MTA-le põhjendatult loa taotleda kohtulike hüpoteekide seadmist X OÜ-le kuuluvatele kinnistutele XXX ja XX ning korteriomanditele KKK-1, 20-2, 20-3, 22-1, 22-2 ja 22-3 kogusummas 900 262,12 eurot (s.o 8 × 112 532,77 eurot). Kuigi MTA taotluse põhjendustes on märgitud, et arvestada tuleb ka eeldatavate täitekuludega (45 463,24 eurot), ei ole halduskohtule esitatud nõudes seda eraldi välja toodud ja halduskohtu määrusega antud luba täitekulusid ei hõlma. Seetõttu puudub ka vajadus täitekulude suuruse põhjendatust eraldi hinnata. Halduskohtu loa alusel on kohtulikud hüpoteegid kogusummas 787 729,39 eurot seatud VVV kinnistule ning KKK ja KK korteriomanditele. XXX kinnistu on X OÜ 16.07.2019 võõrandanud ja sellele ei saanud halduskohtu määruse alusel enam kohtulikku hüpoteeki seada. XXX kinnistu osas ei saa vaidlustatud määrus seega määruskaebuse esitaja õigusi rikkuda.
2. Maksuhaldur on oma kahtlust, et X OÜ on pannud toime maksupettuse, põhjendanud asjaoludega, et määruskaebuse esitaja võõrandas tema poolt Rae vallas Uuesalu külas arendatavad kinnistud (XXX ja XX, XXX, 2 ja 4, XXX, 19, 21 ja 25) maksuvaba käibena, kuigi kinnistud müüdi tegelikkuses enne nende esmast kasutuselevõttu (st majade väljaüürimine ja ühe maja soetamine eraisikult olid näilikud tehingud) ja müügihinnale tulnuks lisada käibemaks vastavalt KMS § 16 lg 2 p-le
3. Täiendavalt on maksuhaldur leidnud, et X OÜ müüs kruntide müügitehingute varjus tegelikult juba väljaehitatud elamuid (XXX, 23 ja 25) ning on alusetult arvanud G OÜ arvete alusel maha sisendkäibemaksu, kuigi nende alusel ei ole teenuseid osutatud ega kaupu müüdud. MTA taotluses on eeltoodud asjaolusid kajastatud keskmisele kontrolliaktile omase põhjalikkusega ning taotlusele on lisatud ka maksuhalduri järelduste aluseks olevad tõendid. Kuna X OÜ ei ole määruskaebuses MTA taotluses kirjeldatud maksupettuse toimepanemise kahtlusele mingeid sisulisi vastuväiteid esitanud, ei ole ringkonnakohtul võimalik neile vastata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et maksuhaldur on maksupettuse toimepanemise kahtlust usutavalt põhistanud ning seega oli

§ 1361lg 1 alusel täitetoimingu sooritamiseks loa andmine õiguspärane.

Maksuhaldur on mh väidetavate üürnike seletuste põhjal tuvastanud, et isikud elasid majade väljaüürimise ajal tegelikult mujal ning majad ei olnud väljaüürimise hetkeks üldse lõplikult valminud ja üüriperioodil ei nähtu tavapäraste kulutuste tegemist, samuti on tõendamata üüritasu maksmine. G OÜ arvete osas on MTA heitnud esiteks ette nende puudulikku vormistust, kuid kokkuvõttes rõhutanud, et ehitusteenuse soetamist sellelt äriühingult ei ole tegelikkuses üldse toimunud. XXX ning XXX, 23 ja 25 osas on maksuhaldur tuvastanud, et kõik elamud ehitati X OÜ rahalistest vahenditest ning kusagilt ei nähtu ehituskulude edasimüüki kinnistute omanikele. 13. Kuna MTA on maksupettuse kahtlust piisavalt põhjendanud ning tegemist on olnud X OÜ pikaajalise tegevusega (kontrolliperiood 01.2016–11.2018), siis saab arendatavatele kinnistutele kohtulike hüpoteekide seadmist juba enne maksuotsuse tegemist ja selle vabatahtliku täitmise tähtaja saabumist pidada põhjendatuks. Ringkonnakohus nõustub, et MTA 16.07.2019 taotluse p 4 alapunktides 2–4 viidatud asjaolud ei oleks iseenesest piisavad, 6

§ 1361

lg 1 kohaldamise tinginud esmajoones põhjendatud kahtlus, et X OÜ on pannud toime maksupettuse (MTA 16.07.2019 taotluse p 4 alapunkt 1). MTA viited X OÜ kinnisvarale finantsasutuste kasuks seatud hüpoteekidele ja X OÜ finantsarvestuse ebausaldusväärsusele seonduvad pigem täitetoimingu valikuga, mitte niivõrd selle vajalikkusega. Samuti ei saa ainuüksi uue äriühingu (E OÜ) asutamisest ja selle veebilehe kaudu mh X OÜ kinnistute müügist järeldada, et määruskaebuse esitaja kavatseb maksukohustustest kõrvale hoidmiseks viia kogu senise majandustegevuse üle uude äriühingusse, sest tegemist võib olla ka üksnes seotud äriühingute müügitegevuse koondamisega ühe kaubamärgi alla. MTA viide XXX kinnistu 01.07.2019 toimunud võõrandamisele E OÜ-le on liiga üldine, et väita varade ülekandmist teise äriühingusse. Kuna ringkonnakohtu hinnangul põhjendab

§ 1361

lg-s 1 märgitud kahtlust, et kavandatava maksuotsusega X OÜ-le tõenäoliselt määratava täiendava maksukohustuse sundtäitmine võib osutuda maksukohustuslase tegevuse tõttu oluliselt raskemaks või sootuks võimatuks, piisavalt juba ainuüksi see, et MTA on oma taotluses üksikasjalikult ja usutavalt ning tõenditele viidates põhjendanud kahtlust, et X OÜ on pannud toime maksupettuse, siis ei anna ka mõningad maksuhalduri küsitavad seisukohad alust halduskohtu määrust tühistada või muuta. 14. Vaatamata sellele, et kinnisvaraarendus ja valminud arendusprojektide müük on X OÜ põhitegevus ning arendatavatele kinnistutele kohtulike hüpoteekide seadmine piirab ilmselt oluliselt äriühingu senist majandustegevust, ei nähtu ka määruskaebusest, et maksuhalduril olnuks reaalselt võimalik tagada tõenäoliselt määratava maksukohustuse täitmist muude täitetoimingutega kui määruskaebuse esitaja kinnistutele hüpoteekide seadmisega. Kuna halduskohus peab

§ 1361

lg 1 alusel loa andmise otsustamisel lähtuma MTA taotlusest ega saa asuda maksuhalduri eest otsustama, millisele kinnistule on otstarbekas hüpoteek seada (nt Riigikohtu 05.04.2019 määrus nr 3-17-2005, p 8.1), siis ei ole ringkonnakohtu pädevuses kontrollida, kas maksuhalduri eesmärke ja X OÜ huvisid arvestades oleks olnud sobivam seada hüpoteegid muudele määruskaebuse esitaja omandis olevatele kinnistutele. Kuna maksuvõlgade sissenõudmise vastu esineb tungiv avalik huvi (nt Riigikohtu 30.04.2013 määrus nr 3-3-1-4-13, p 22) ja MTA-l puuduvad praegusel juhul määruskaebuse esitaja õigusi vähem intensiivselt piiravad võimalused tagada maksukohustuste hilisem sundtäitmine, ei saa hüpoteekide seadmist pidada maksukohustuslast ebaproportsionaalselt koormavaks. Tegemist on ajaliselt piiratud meetmega ja pole alust arvata, et X OÜ maksumenetlus kujuneks väga pikaajaliseks (vt ka Riigikohtu 14.05.2013 määrus nr 3-3-1-7-13, p 15). 15. Eelneva põhjal jääb X OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 18.07.2019 määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 7