Obsah (8)

§ 5§ 230§ 232§ 367§ 173§ 162§ 163§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Hannes Olev Otsuse tegemise aeg ja koht 20.veebruar 2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-1921 Tsiviilasi Restorlin Ehitus OÜ hagi Ehitus

§ 5

lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte

§ 232lg 1 kohaselt.

2 2-18-1921 Harju Maakohus kinnitas 3.10.2016 tsiviilasjas 2-16-2687 kompromissi, milles kostjad Perk Ehitus OÜ ja KÜ Tuulemaa 13 kohustusid tasuma kohtu deposiiti 2160 eurot. Hageja Restorlin Ehitus OÜ kohustus pärast raha laekumist deposiitkontole teostama 30 päeva jooksul järgmised tööd:

1. sokli alumise ääre vormistamine;
2. karniisi õõnsuste täitmine;
3. mikropragude täitmine;
4. värviparandustööd. Muuhulgas lepiti kokku, et tööd antakse üle Ehituskonsult Grupp OÜ-le tööde üleandmisvastuvõtmisaktiga. Seega peab kohus antud tsiviilasja õigeks lahendamiseks hindama kas kompromissiga kinnitatud kokkulepe on nõuetekohaselt täidetud ning üle antud vastavalt kokkuleppele. Hagi esitamise hetkel 6.02.2018 olid hagejal kompromissis kokkulepitud tööd osaliselt teostamata ning kostjal I seetõttu täitmata kohustus allkirjastada tööde üleandmisvastuvõtmisakt. Kohus teostas 16.05.2018 paikvaatluse Tuulemaa 13, Tallinn. Kohus määras, et: 1) Ehituskonsult Grupp esitab hagejale 7 päeva jooksul tänasest täpsed juhised, millega ja kuidas töödelda heledaid laikusid, et vältida nende taas väljatulekut värvi alt 2) hageja saanud instruktsioonid Ehituskonsult Grupp-lt, annab 3 päeva ette teada, millal ta alustab laikude eemaldamisega ning kui see töö on tehtud kutsub välja Ehituskonsult Grupp ja Perk Ehituse OÜ vastu võtma laikude eemaldamist. 3) Arvestades hageja poolt teatatud aega 3 päeva peale tööde alustamist ja lõpetamist saavad pooled maja juures kokku omavahel kokkulepitud ajal, et üle vaadata plekkide eemaldamise tulemused. Kui soolade eemaldamise protseduur on rahuldavat teostatud annab Ehituskonsult Grupp nõusoleku plekkide värvimiseks, mille teostab sõltuvalt ilmastikust hageja kokkuleppel mõlema kostjaga. 4) sõltumata eelnevatest punktidest teostab hageja kogu maja sokli läbilõikamise, mis peab olema valmis enne p 3 värvimistöid. 5) peale eelnimetatud tööde teostamist vormistavad hageja ja Ehituskonsult Grupp OÜ tööde üleandmisakti. Kohus juhtis poolte tähelepanu sellele, et kui pooled on täitnud eelnimetatud juhised, siis sisuliselt on hageja täitnud tsiviilasjas nr 2-16-2687 sõlmitud kompromissi ning pooltel oleks otstarbekam sõlmida kokkulepe, et pooled loevad omavahelised vaidlused lõppenuks ning kostjad annavad nõusoleku kohtule tsiviilasjas nr 2-16-2687 deponeeritud raha väljamaksmiseks hagejale. Kohus andis menetlusosalistele aega protokolliga tutvuda ja esitada taotlus protokolli parandamiseks 3 tööpäeva alates protokolli allkirjastamisest. Pooled muudatusettepanekuid ei esitanud. Seega tuleb poolte kohustuste täitmisel lähtuda paikvaatluse protokollis kirjapandust (kohapeal kokkulepitust). Nimetatud kokkulepe, mille sõnastas kohus paikvaatluse protokollis, täpsustab 3.10.2016 kinnitatud kompromissis sätestatut. Seega tuleb tööde nõuetekohasuse kontrollis lähtuda paikvaatlusel kokkulepitust. Hageja pidi selle kokkuleppe kohaselt
5. eemaldama soolad ja seeläbi heledad laigud ja
6. värvima plekid ning
7. teostama sokli läbilõikamise, mis peab olema valmis enne värvimistöid. 3 2-18-1921 Kui need tööd on teostatud, siis vormistatakse hageja ja Ehituskonsult Grupp OÜ vahel tööde üleandmise akt. Hageja teostas kokkulepitud tööd ning hageja ja Ehituskonsult Grupp OÜ allkirjastasid tööde üleandmise-vastuvõtmise akti 5.06.2018, mille hageja esitas kohtule 22.06.
8. Selle järgi said tehtud paikvaatlusel kokkulepitud tööd:
9. vormistati sokli alumine äär (sokli läbilõikamine, mis pidi olema teostatud enne värvimistöid),
10. sokli valgete laikude pesemine ja
11. sokli valgete laikude värvimine. Kohtu poolt soovitatud kompromissi pooled ei allkirjastanud. Hageja ütles 16.10.2018 toimunud kohtuistungil, et ta koostas kompromissi ettepaneku, edastas kostjatele, kuid erinevatel põhjustel jäeti see allkirjastamata. Samas ei olnud kompromissi sõlmimine kohustuslik ning tulenevalt 3.10.2016 kinnitatud kompromissist ega ka paikvaatlusel kokkulepitust ei tulene kostja II ega III kohustus ega õigus allkirjastada tööde üleandmise-vastuvõtmise akti. Tööde vastuvõtmise kohustus oli pandud ainult Ehituskonsult Grupp OÜ-le, kes selle kohustuse ka täitis. Seega on pooled oma kokkulepitud kohustused teostanud ning tsiviilasjas nr 2-16-2687 deponeeritud summa 2160 eurot kuulub väljamaksmisele hagejale. Viivis VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja esitas hagis nõude välja mõista Ehituskonsult Grupp OÜ-lt Restorlin Ehitus OÜ kasuks sissenõuatavaks muutunud viivis 16.16 eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis summalt 2160 eurot VÕS § 113 lg 2 sätestatud määras alates 06.02.2018.a. Samas olid hagejal selleks ajaks teostamata kompromissis kokku lepitud tööd. Need teostati 5. juuniks 2018, mida tõendab hageja ja kostja I vahel sõlmitud tööde üleandmise-vastuvõtmise akt. Kostja I sai vastuvõtmise akti allkirjastada pärast tööde teostamist. Seega ei ole kostja I olnud viivituses oma kohustuse täitmisega. Seega viiviste väljamõistmine kostjalt I on alusetu. Hageja ei ole viiviseid nõudnud teistelt kostjatelt, aga kui ta ka oleks seda teinud, siis arvestades kokkulepitud parandustega viivitamist hageja enda poolt, ei oleks viivise väljamõistmine ka nende puhul põhjendatud. 3.10.2016 kinnitatud kompromissi punkti 1.11 kohaselt kuulub 2160 eurot väljamaksmisele kohtu deposiitkontolt koheselt pärast tööde üleandmisakti esitamist kohtule. Kompromissis märgiti, et kohus kinnitab väljamakse eraldi määrusega. Kuna antud juhul tuleb vormistada kohtuotsus, siis kohus kinnitab väljamakse käesoleva kohtuotsusega ning seega tuleb hagejale välja maksta 3.10.2016 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-16-2687 kinnitatud kompromissi alusel kohtu deposiiti tasutud tagatis summas 2160 eurot. 4 2-18-1921 MENETLUSKULUD

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

§ 162

lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 163

lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohtu hinnangul oleks olukorras, kus mõlemad pooled täitsid alles kohtumenetluse käigus oma kohustused, menetluskulude jätmine ühele poolele äärmiselt ebaõiglane. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kuivõrd antud juhul jäävad menetluskulud poolte endi kanda, ei ole kohtu hinnangul alust menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. /Digitaalselt allkirjastatud/ Hannes Olev Kohtunik 5