KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Maret Altnurme Määruse tegemise aeg ja koht 1. juuli 2019, Tallinn Haldusasja number 3-19-751 Haldusasi XX riigi õigusabi taotlus Menetlusosalised Ta

) § 15 lg 8, halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 235 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX esitas 22.04.2019 Tallinna Halduskohtule taotluse talle advokaadi määramiseks, kes aitaks tal vormistada riigi õigusabi taotluse, vaide ja muud pöördumised, samuti esindaks XX huve.
2. Tallinna Halduskohus jättis 22.04.2019 määrusega riigi õigusabi taotluse käiguta ning andis XX-le nõuetekohase riigi õigusabi taotluse ja majandusliku seisundi teatise esitamiseks 15-päevase tähtaja. Kohus selgitas, et ei määra taotlejale riigi õigusabi riigi õigusabi taotluse esitamiseks, vaid edastab koos määrusega riigi õigusabi taotlemiseks vajalikud blanketid, mis tuleb taotlejal endal kohtule ettenähtud tähtajaks täidetult tagastada. Taotlejal tuli selgitada, millega seoses konkreetselt ta riigi õigusabi vajab.
3. XX esitas 07.05.2019 Tallinna Halduskohtule riigi õigusabi taotluse ning teatise taotleja ja tema perekonnaliikmete isikliku ja majandusliku seisundi kohta. Taotluse kohaselt soovib 3-19-751 taotleja riigi õigusabi andmist järgmises järjekorras: 1) isiku muu õigusnõustamine või muu isiku esindamine; 2) õigusdokumendi koostamine; 3) isiku esindamine haldusmenetluses; 4) isiku esindamine halduskohtumenetluses; 5) õigusabi seoses pöördumisega kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtusse. Isiku muu õigusnõustamise või muu esindamise all peab taotleja silmas advokaadipoolset õigusnõustamist (õiguspraktika kohta teabe saamist ja probleemi lahti mõtestamist) ning advokaadipoolset muu õigustoimingu tegemist (kinnipeetava huvides koopiate tegemine ja tõendite kogumine). Õigusdokumendi koostamise ja isiku esindamise all haldusmenetluses peab taotleja silmas advokaadipoolset vaide koostamist või advokaadilt vastava teabe saamist. Isiku esindamise all halduskohtumenetluses mõtleb taotleja advokaadipoolset esindamist halduskohtumenetluses ning õigusabi all kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumist ja kinnipeetava esindamist kohtus juhul, kui siseriiklikus kohtus ei saavutata õiglast menetlust või advokaadilt õigusteabe saamist kaebuse vormistamiseks või advokaadipoolset koopiate tegemist ja tõendite kogumist.
4. Tallinna Halduskohus jättis 31.05.2019 määrusega XX riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Taotlusest ja kohtute infosüsteemi andmetest nähtuvalt ei ole XX-l Tallinna Halduskohtu menetluses ühtegi haldusasja, mille raames võiks isik vajada riigi õigusabi esindamiseks halduskohtumenetluses. Riigi õigusabi taotlus esitatakse osas, milles taotletakse riigi õigusabi õigusdokumendi koostamiseks või muuks õigusalaseks nõustamiseks või esindamiseks taotleja elu- või asukohajärgsele või õigusteenuse osutamise eeldatava koha järgsele maakohtule (

§ 10lg 3, § 37).

Taotleja selgituste kohaselt on ta viibinud 10.01.2019‒22.04.2019 Tallinna Vangla R-hoone kolmanda üksuse R-6 avatud osakonnas, kus väidetavalt ei lubata „Riigi Teatajat“ kasutada tihedamini kui üks kord kahe nädala jooksul. Lisaks esineb probleeme seoses sellega, et Tallinna Vangla poolt loetakse kõik Riigikohtusse saadetavad kirjad läbi. Halduskohus küsis seoses nimetatud probleemidega 21.05.2019 kohtunõudega Tallinna Vanglalt selgitust. Tallinna Vangla selgitas 24.05.2019, et kolmanda üksuse praktika kohaselt esitab kinnipeetav arvuti kasutamiseks kirjaliku avalduse. Tallinna Vangla esitas ülevaate XX avaldustest arvuti kasutamiseks 03.03.2019, 21.03.2019, 16.04.2019, 28.04.2019 ja 06.05.

1. Vangla on XX-l võimaldanud arvutit kasutada 13.03.2019, 29.03.2019, 25.04.2019 ja 10.05.
2. Samas on XX ise arvuti kasutamisest loobunud. Õigusaktidega tutvumiseks tuleb pöörduda inspektorkontaktisiku poole. Vangla kinnitusel ei ole XX kolmandas üksuses viibimise ajal paberkandjal õigusakte inspektor-kontaktisikult küsinud. Lisaks on võimalik kasutada raamatukoguteenust ja teabenõude esitamisega küsida muud õigusteavet. Vangla selgituste kohaselt on XX aktiivne teavikute laenutaja. Kinnipeetava poolt Riigikohtule edastatavaid kirju vangla ei ava. XX pöördumistele seoses kirjade käitlemisega on vangla vastanud ja XX on vastused allkirja vastu kätte saanud. Vaideid ei ole XX vangla vastustele ja kirjade käitlemisega seonduvalt esitanud. Eeltoodud informatsioonile tuginedes ja lähtudes XX taotluses märgitust, ei ole põhjendatud riigi õigusabi määramine isiku esindamiseks haldusmenetluses, sest taotlusest ei nähtu, mille vaidlustamiseks taotleja vaiet sooviks esitada. Kuna vaiet saab esitada vangla haldusakti või toimingu peale, siis on taotleja ise kõige rohkem kursis konkreetsete asjaoludega vanglas. Vaide esitamiseks ei vaja taotleja advokaadi abi, vaide suudab kinnipeetav esitada ise, s.t kirjalikult näidata vaide blanketil, mida ta vaidlustada soovib. Juhul, kui vaie on puudustega, siis saab vangla anda täiendavalt tähtaja vaide puuduste kõrvaldamiseks. Enne vaidemenetluse läbimist ei ole kinnipeetaval õigust kaebusega vangla haldusakti või toimingu vaidlustamiseks 2

§ 10

lg 1 p-i 1 alusel, sest taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi seoses vanglale vaide esitamisega. Samuti ei ole riigipoolne advokaadi abi mõeldud vanglas asuvate tõendite kogumiseks. Advokaadi abi võiks olla põhjendatud vanglaväliste tõendite kogumise raskendatuse korral. Antud juhul ei nähtu taotlusest, et sellise olukorraga on tegemist. Riigi õigusabi andmise eesmärk ei ole advokaadi abi määramine isiku üldiseks nõustamises, kaitsmiseks, kohtupraktika selgitamiseks, vanglas asuvatest dokumentidest koopiate saamiseks vms. Taotluses on kirjeldatud Tallinna Vangla meditsiiniosakonna õdede, perearstide ja osakonnajuhataja toiminguid seonduvalt ravi määramisega, vastuste esitamisega, ravilugude kirjeldustega, informatsiooni edastamisega, probleemide lahendamisest keeldumisega jne. Riigikohus on selgitanud, et tervishoiuteenuse kvaliteedi kontrollimine vanglas ei ole halduskohtu pädevuses ja selles osas ei ole halduskohtul pädevust lahendada vastavasisulisi kaebuseid. Taotlejal on õigus pöörduda vastavate kaebustega maakohtu poole. Tulenevalt

§-st 37 ja § 10 lg-st 3 tuleb taotlus riigi õigusabi saamiseks Euroopa Inimõiguste Kohtusse kaebuse esitamiseks esitada maakohtule. Seega juhul, kui kaebaja on läbinud siseriiklikus kohtumenetluses kõik astmed ja täidetud on Euroopa Inimõiguste Kohtule kaebuse esitamise eeldused, on tal õigus esitada vastav taotlus riigi õigusabi saamiseks maakohtule. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

1. XX esitas 18.06.2019 määruskaebuse halduskohtu määruse peale. Määruskaebuse esitaja kordab halduskohtule esitatud riigi õigusabi taotluses toodut. Määruskaebuse kohaselt puudub taotlejal kõrgharidus, tema majanduslik seisund on halb, ta ei suuda õigusakte lahti mõtestada ega pidevalt muutuvat kohtupraktikata hoomata. Lisaks piirab vangla kinnipeetavate õiguskaitse võimalusi sellega, et iga väljasaadetud kirja kohta väljastatakse üks valge paber, kinnipeetavale ei väljastata tema vajadustele vastavalt kirjutusvahendeid, „Riigi Teataja“ kasutamist võimaldatakse üks kord kahe nädala jooksul. Eelneva tõttu peab kinnipeetavat esindama selleks pädev ja vastavat haridust omav spetsialist, kes on võrdväärne vangla juristidega. Määruskaebuse esitaja on samadele probleemide osas küsinud korduvalt riigi õigusabi. Halduskohus veeretas
2. a-l vastamise Harju Maakohtu kaela ning taotleja esitaski 16.08.2018 taotluse Harju Maakohtusse. Harju Maakohus edastas 28.08.2018 taotluse halduskohtule. Halduskohus jaatas 05.09.2018 määrusega probleemide halduskohtu menetlusse kuulumist, kuid 31.05.2019 määrusega halduskohus taas eitas nende probleemide halduskohtu menetlusse kuulumist. Eelneva tõttu palub taotleja saata riigi õigusabi taotluse koos lisadega asjas selguse saamiseks Riigikohtusse. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED I
3. Ringkonnakohus leiab HKMS § 204 lg-le 1 ja § 207 lg-le 1 tuginedes, et määruskaebus tuleb võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 15

lg 8, HKMS § 119 lg 1, § 235 lg-d 1 ja 3), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). 3

§ 6

lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Sellest tulenevalt on riigi õigusabi andmise esmaseks aluseks taotleja vähemalt ajutiselt raske majanduslik olukord. Asja materjalidest nähtuvalt viibib taotleja kinnipidamisasutuses ja tal puudub sissetulek. Seega võib eeldada, et taotlejal puuduvad piisavad rahalised vahendid riigi õigusabi eest tasumiseks. Samas sätestab

§ 7lg 1 riigi õigusabi andmise piirangud.

9. Halduskohus on taotluse riigi õigusabi andmiseks haldusmenetluses jätnud rahuldamata

§ 7

lg 1 p-i 1 alusel (määruses ekslikult märgitud

§ 10lg 1 p 1).

Viidatud sätte kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et XX riigi õigusabi taotlusest ja Tallinna Vangla 24.05.2019 selgitustest tulenevalt ei ole riigi õigusabi määramine haldusmenetluses põhjendatud.

§ 12

lg 1 p 2 sätestab, et riigi õigusabi saamiseks esitatavas taotluses tuleb märkida probleemi kirjeldus, mille lahendamiseks õigusabi taotletakse. Taotleja on vastuseks halduskohtu 22.04.2019 käiguta jätmise määrusele kirjeldanud küll vangla erinevates osakondades toimuvat, kuid taotlusest ei selgu, milliste haldusaktide või toimingute vaidlustamiseks konkreetselt riigi õigusabi vajalik on. Lisaks selgitab ringkonnakohus, et kuigi taotlejal puudub õigusalane ettevalmistus, ei ole põhjust kahelda, et ta on ise võimeline esitama vaide kohtueelses menetluses ja vajadusel hilisemalt kohtumenetluses. Pelgalt asjaolu, et Tallinna Vanglat esindavad juristid, ei anna alust riigi õigusabi määramiseks.

§ 7

lg 1 p 1 kontekstis ei tähenda isiku võime kaitsta ise oma õigusi, et see kehtib vaid isikute kohta, kes omavad õigusalast haridust, vaid hinnang sellele, kas isik suudab ise oma õigusi kaitsta, oleneb eelkõige vaidlusaluse haldusasja keerukusest ning samuti isiku käitumisest protsessis. Kaebajal ei ole vanglale esitatavas taotluses/vaides kohustust viidata õigusaktidele ega esitada õiguslikke seisukohti, vaid esitada üksnes arusaadav nõue. Vajadusel annab vangla taotluse/vaide puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Tulenevalt haldusmenetluses (ja halduskohtumenetluses) kehtivast uurimisprintsiibist on haldusorgan (ja halduskohus) kohustatud välja selgitama olulise tähendusega asjaolud ning vajadusel koguma selleks tõendeid omal algatusel (haldusmenetluse seaduse § 6, HKMS § 2 lg 4). 10. Riigi õigusabi andmine esindamiseks halduskohtumenetluses eeldab, et haldusorgan on teinud mingi taotlejat puudutava haldusakti või toimingu. Asja materjalidest ei nähtu mingeid konkreetseid haldusakte või toiminguid, mille vaidlustamiseks taotleja kaebust esitada soovib ja mida oleks võimalik halduskohtus vaidlustada (st, mille osas oleks läbitud kohtueelne menetlus), samuti ühtegi halduskohtu menetluses olevat haldusasja, mille raames XX võiks riigi õigusabi vajada. XX selgitustaotluses on kirjeldatud haldusasjaga nr 3-18-2372 seonduvaid asjaolusid, milles Tallinna Halduskohus on 02.01.2019 teinud määruse kaebuse tagastamise kohta. Määrus on jõustunud edasi kaebamata.

§ 7

lg 1 p-i 2 järgi jääb riigi õigusabi andmata, kui taotlejal ei saa olla õigusi, mille kaitsmiseks ta riigi õigusabi taotleb. 11. Ringkonnakohus selgitab, et vangla meditsiiniosakonna otsustused tervishoiuteenuse osutamise vajaduse üle ning tervishoiuteenuse kvaliteeti puudutavad vaidlused kuuluvad eraõiguse valdkonda (nt Riigikohtu 21.12.2010 otsus nr 3-3-1-69-10, p 9; 12.10.2011 määrus nr 3-3-1-56-11, p 8; 18.11.2013 määrus nr 3-2-4-1-13, p 9) ning need vaidlused ei kuulu 4

§ 10lg 3).

13. Riigi õigusabi määramiseks seoses pöördumisega kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtusse tuleb

§ 10

lg 3 ja § 37 kohaselt esitada samuti taotlus taotleja elu- või asukohajärgsele või õigusteenuse osutamise eeldatava koha järgsele maakohtule.

§ 10

lg 7 sätestab, et kui taotlus on esitatud kohtule, kelle pädevuses ei ole antud juhul riigi õigusabi andmise otsustamine, edastab kohus viivitamata taotluse vastavalt kuuluvusele, teatades sellest taotlejale. Praegusel juhul ei ole taotleja välja toonud ühtegi kaebust, mille osas ta oleks ära kasutanud kõik siseriiklikud võimalused kaebuse lahendamiseks ja mille osas ta sooviks pöörduda Euroopa Inimõiguste Kohtusse. XX on riigi õigusabi taotluses ka ise selgitanud, et riigi õigusabi Euroopa Inimõiguste Kohtusse kaebuse esitamiseks on talle vajalik juhul, kui ta siseriiklikus õigussüsteemis ei saavuta õiglast menetlust. Eelneva tõttu oli põhjendatud jätta viidatud osas taotlus maakohtule edastamata. Kui taotleja on ära kasutanud kõik siseriiklikud võimalused kaebuse lahendamiseks ja Euroopa Inimõiguste Kohtule kaebuse esitamise eeldused on täidetud, on taotlejal õigus esitada vastavas osas riigi õigusabi taotlus maakohtule. 14. Määruskaebuses märgitakse, et taotleja on samade probleemide osas taotlenud riigi õigusabi korduvalt ning palutakse saata riigi õigusabi taotlus koos lisadega asjas selguse saamiseks Riigikohtule. Ringkonnakohus selgitab, et riigi õigusabi taotluse Riigikohtule edastamise eelduseks oleks olukord, kus kohtute vahel on vaidlus selle üle, millise kohtu pädevusse taotluse lahendamine kuulub. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on XX esitanud Harju Maakohtule riigi õigusabi taotluse enda esindamiseks haldusmenetluses, halduskohtumenetluses ning õigusabi saamiseks seoses kaebuse esitamisega Euroopa Inimõiguste Kohtusse. Harju Maakohus edastas taotluse lahendamiseks Tallinna Halduskohtule (registreeritud 29.08.2018). Tallinna Halduskohus on 05.09.2018 määrusega haldusasjas nr 3-18-1697 võtnud vastu XX riigi õigusabi taotlusest loobumise ja asja menetluse lõpetanud. Seega puudub praegusel juhul kohtute vahel vaidlus selle üle, millise kohtu pädevusse riigi õigusabi taotluse lahendamine kuulub, mistõttu ei ole riigi õigusabi taotluse Riigikohtule edastamiseks alust. Küll on aga taotlejal õigus esitada praeguse määruse peale määruskaebus Riigikohtule osas, mis puudutab tema riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmist (määruse resolutsiooni p 2). (allkirjastatud digitaalselt) 5