Obsah (10)

§ 173§ 150§ 65§ 23§ 27§ 2§ 3§ 111§ 15§ 171

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 19. september 2019, Tartu Tsiviilasja number 2-19-690 Tsiviilasi

§ 173

): võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta; võlgnik ei pea üle andma võlausaldajatele tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. TMS § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest 2 ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. TMS § 131 lg 1 p 1-11 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse § 351 lõike 3 alusel makstav hüvitis; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõiduja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; seadusel põhinev elatis; vanemahüvitis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole võlausaldajatele üle andma. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa määruskaebust esitada. ASJAOLUD JA MAAKOHTU MÄÄRUS

1. T.A. (võlgnik) esitas 15.01.2019 Viru Maakohtule pankrotiavalduse. Koos pankrotiavaldusega esitas võlgnik ka võlgadest vabastamise menetluse algatamise taotluse. Viru Maakohus kuulutas 31.01.2019 välja võlgniku pankroti ning nimetas pankrotihalduriks T.V. . Nõuete kaitsmise koosolek toimus 13.05.
2. Koosolekul tunnustati nõudeid kokku 10 757,13 eurot, kõik nõuded kuuluvad II rahuldamisjärku. Viru Maakohus kinnitas 16.05.2019 jaotusettepaneku. Pärast jaotusettepaneku kinnitamist esitas pankrotihaldur kohtule teate, et pankrotivarast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks ning taotles menetluse lõpetamist raugemisega. Kohus tegi 10.06.2019 määrusega ettepaneku võlausaldajatele tasuda kohtu deposiiti 1000 eurot pankrotimenetluse rahastamiseks, kuid võlausaldajad ei ole raha tasunud.
3. Viru Maakohus lõpetas
4. juuli 2019 määrusega T.A. pankrotimenetluse pärast pankroti väljakuulutamist raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotihaldur vabastati kohustustest. Pankrotihalduri tasu suuruseks määrati 576 eurot ja kuludeks 25 eurot, koos käibemaksuga. Pankrotimenetluse kulud kokku summas 684,90 eurot jäeti pankrotivara kanda. Pankrotihalduri menetlusabi taotlus jäeti rahuldamata. Võlgniku suhtes algatati kohustusest vabastamise menetlus. Määrati, et võlgnik on kohustatud täitma usaldusisiku kohustusi. Määrati kindlaks võlgniku kohustused kohustustest vabastamise menetluse ajal.

§ 150

lg 4 alusel otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. 3 Pankrotimenetluse kulud kokku summas 684,90 eurot (tasumata jäänud ajutise halduri tasu summas 83,90 eurot + halduri tasu summas 576 eurot + halduri kulud 25 eurot) tuleb jätta pankrotivara kanda. Pankrotihaldur esitas menetlusabi taotluse, milles palus anda võlgnikule menetlusabi summas 1548,90 eurot, millest 397 eurot jätta riigi kanda, ülejäänud osas, s.o summas 1151,90 kohustusega hüvitada pankrotimenetluse kulud riigituludesse võrdsete osamaksetena viie aasta jooksul alates menetluse lõpetamise määruse jõustumisest. TsMS § 183 lg 2 alusel võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad.

§ 65

lg 11 ls 2 ja 3 alusel mõistab kohus halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks.

§ 65

lg 11 piirab riigi vahenditest hüvitatava tasu suuruse 397 euroga (lisandub käibemaks) ja arvestades asjaolu, et kohus on võlgnikule juba ajutise halduri tasu hüvitamiseks määranud menetlusabi, siis ei ole praegusel juhul menetlusabi määramine enam võimalik.

§ 65

lg 11 muudeti tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seadusega (vastu võetud 20.02.2019, RT I, 19.03.2019, 2), mille eelnõu seletuskirjast selgub, et muudatus on tehtud selleks, et piirata riigieelarvest hüvitatavate kulude suurust. Eelnõu seletuskiri selgitab, et: „Senise kohtupraktika kohaselt hüvitatakse

§ 65

lg-s 11 sätestatud juhtudel menetlusabi korras ajutise halduri ja halduri tasu ning kulud täies ulatuses nii, et 397 eurot jäetakse riigi kanda ning ülejäänud osa nõuab riik välja võlgnikult. Regulatsiooni eesmärk on aga olnud menetlusabi korras üksnes ajutise halduri või halduri tasuna 397 euro hüvitamine.“ Sellepärast tuleb jätta menetlusabi taotlus rahuldamata. MÄÄRUSKAEBUS 3. Pankrotihaldur esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse punktid 6 ja 7 ning teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta pankrotimenetluse kulud 684,90 eurot võlgniku kanda. Pankrihaldur palub ka uue määruse tegemisel rahuldada menetlusbi taotluse, millega ei mõisteta võlgnikult välja riigituludesse 397 eurot ja määratakse, et 287,90 tuleb võlgnikul tasuda kohtu määratud tähtajal. Pankrotihaldur palub talle hüvitada riigi vahenditest 684,90 eurot. Maakohus ei ole juhindnud

§ 23

lg 4 ja § 65 lg 11, mis sätestavad, et pankrotimenetluse kulude kohta on võimalik esitada menetlusabi taotlus, kuid mõlemal juhul eraldi riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Pankrotiseadusest ei tulene, et menetlusabi oleks võimalik anda ainult üks kord. Seega on

§ 23

lg 4 ja § 65 lg 11 regulatsioonist tulenevalt võimalik anda võlgnikule menetlusabi 2 korda 397 eurot.

1. Võlgnik ei pidanud määruskaebust põhjendatuks. Kui pankrotihalduri tasu ja kulud jäetakse võlgniku kanda, palub võlgnik määrata nende kandmise osamaksetena aasta jooksul. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu
3. juuli 2019 määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 ja § 659 alusel tühistada osas, millega maakohus jättis pankrotihalduri tasu ja kulud pankrotivara kanda ja pankrotihalduri menetlusabi taotluse täielikult rahuldamata. Ringkonnakohus teeb 4 tühistatud osas uue määruse, millega jätab pankrotihalduri tasu ja kulud võlgniku kanda ning rahuldab osaliselt menetlusabi taotluse. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
4. TsMS § 659 ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust ja põhjendatust osas, mille peale on kaevatud. Maakohus lõpetas pankrotiavalduse menetluse

§ 27

lg 5 alusel pärast pankroti väljakuulutamist raugemise tõttu, määratles tunnustatud nõuded ja määras kindlaks pankrotihalduri tasu ja kulutuste suuruse, samuti algatas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Maakohtu määrust eelnimetatud osas (resolutsiooni p-d 1-5 ja 8-14) ei ole vaidlustatud. Seega ei kontrolli ringkonnakohus vaidlustatud määrust nende otsustuste osas. 7. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et pankrotihalduri tasu tuleb jätta pankrotivara kanda.

§ 150

lg 4 alusel otsustab pankrotimenetluse raugemise korral kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Maakohtu määrusest ei nähtu, milliseid asjaolusid maakohus kaalus ja millistel põhjendustel ta jõudis järelduseni, et kulud tuleb jätta pankrotivara kanda. Maakohus tuvastas, et võlgnikul puudub igasugune vara ja sissetulek, millega katta pankrotimenetluse kulusid, keegi võlausaldajatest kohtu ettepanekule tasuda 1000 eurot deposiiti pankrotimenetluse rahastamiseks, ei vastanud. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus pankrotivara puudub, ei ole õige jätta kulud pankrotivara kanda, kuna sellega kohus sisuliselt määrab, et osa halduri tasust ei ole sissenõutav ja seda ei saa ka tulevikus nõuda. Ringkonnakohus leiab, et juhul, kui pankrotivara puudub, on põhjendatud jätta kulud võlgniku kanda. Kulude võlgniku kanda jätmine tagab, et pankrotihalduril on nõudeõigus ja sundtäidetav lahend kulude kohta ja kui võlgniku majanduslik olukord aja möödudes muutub, saab võlgniku suhtes vajadusel täitemenetluse alustada. 8.

§ 2

sätestab pankrotimenetluse eesmärgid.

§ 3

lg 3 näeb ette, et pankrotiasja menetlev kohus peab omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise. Eesmärkidest ja kohtule pandud kohustustest nähtub mh, et pankrotimenetlus toimub vähemalt teatavas osas avalikes huvides. Kohus määras pankrotimenetluse eesmärkide täitmiseks pankrotihalduri, pankrotihaldur tegi vajalikud toimingud, kohus hindas pankrotihalduri tööd ja määras kindlaks pankrotimenetluse kulud kokku summas 684,90 eurot, sh halduri tasu 576 ja kulud 25 eurot. Ringkonnakohus leiab, et olukord, kus kohus määrab pankrotihalduri tasu suuruse kindlaks, kuid selle tasu saamine välistatakse sama kohtumäärusega, ei ole kooskõlas pankrotimenetluse eesmärkidega. 9. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu tõlgendusega

§ 65

lg-le 11.

§ 111

sätestab, et riigi vahenditest halduri tasu hüvitamise piirmäära kohaldatakse ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja

§ 15lõikes 2 nimetatud olukorras.

Ringkonnakohtu arvates juhul, kui maakohus annab hinnangu ajutise halduri tasunõudele ja rahuldab menetlusabi taotluse, on kohtul õigus anda abi seaduses nimetatud piirmääras, milleks on 397 eurot. Ajutise halduri abi taotluse rahuldamine aga ei tohiks välista pankrotihalduri menetlusabi taotluse rahuldamist olukorras, kus abi andmise alused on täidetud ja maakohus leiab, et pankrotihaldur on õigustatud oma töö eest tasu saama. 10. Ringkonnakohus leiab, et

§ 65

lg 11 kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja

§ 171

lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu

§ 23lõigete 1–3 alusel.

Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. 5 Maakohus tuvastas, et võlgniku varast ei piisa pankrotimenetluse kulude katmiseks ja T.A. pankrotimenetlus lõpetati pärast pankroti väljakuulutamist raugemise tõttu

§ 171lõike 11 alusel.

Ringkonnakohus leiab, et võlgnikule tuleb pankrotihalduri taotlusel ning

§ 65lg 11 ja Ts

MS § 183 lg 2 alusel määrata halduri tasu hüvitamiseks menetlusabi järgenavalt: vabastada võlgnik 397 euro ulatuses pankrotihalduri tasu ja kulude kandmisest ja hüvitada see haldurile riigi arvel. Seega mõistab ringkonnakohus riigilt välja pankrotihalduri kasuks 397 eurot ja määrab pankrotihalduri taotluse kohaselt ja TsMS § 445 lõikega 1 kooskõlas, et tasu makstakse välja OÜ-le Menetlus.

1. Kuna võlgnik vabastati riigi vahendite arvel pankrotihalduri tasu ja kulude kandmisest 397 euro ulatuses, peab võlgnik ise pankrotihaldurile hüvitama 287,90 eurot. TsMS § 445 lg 1 alusel ja võlgniku taotlus määrab ringkonnakohus, et võlgnik võib pankrotihalduri tasust ja kuludest 287,90 eurot hüvitada pankrotihaldurile 12 osamaksena iga osamakse suurusega 23,99 eurot. Pankrotihalduri taotluse ja TsMS 445 lg 1 alusel määrab ringkonnakohus, et iga osamakse tuleb tasuda OÜ-le Menetlus.
2. Ringkonnakohus jätab määruskaebusega seotud menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja Kersti Kerstna-Vaks Andra Pärsimägi 6