65 lg 2 sätteid suurendati Nikolai Zvolinskile Harju Maakohtu 01.06.2009 kohtuotsuse alusel asenduskaristuseks mõistetud 33 päeva vangistust Harju Maakotu 03.04.2013 kohtuotsusega nr 1-12-12436 mõistetud ja osaliselt ärakandmata vangistuse, s.o 9 aastat 11 kuud ja 1 päev vangistust, mõistes liitkaristuseks 10 aastat ja 4 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 03.09.
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Nikolai Zvolinski puhul on vastav tingimus täidetud.
lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat 2 1-09-7966 elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
Riigikohus märkis 07.03.2019 lahendi nr 1-09-14104 p-s 21, et [K]kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt.
lg 4 kohaselt on kõnealuse prognoosi aluseks hinnang sellele, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Nikolai Zvolinski tingimisi ennetähtaegse vabastamise põhjendatuse hindamisel võtab kohus arvesse, et karistusregistri andmetel on Nikolai Zvolinskil kaks kehtivat kriminaalkaristust ning mõistetud karistus on liitkaristus - Nikolai Zvolinski kannab vanglakaristust viie süüteoepisoodi eest, millest neli on pandud toime oma elukaaslase suhtes. Viimane viitab kõrgele retsidiivsuse ohule. Vanglakaristust kannab Nikolai Zvolinski esmakordselt. Vangla on Nikolai Zvolinski suhtes koostatud iseloomustuses esitanud viiteid Nikolai Zvolinski varasemale, ent kustunud/arhiveeritud karistusele. Nikolai Zvolinski iseloomustatakse vähemalt osaliselt just selliste varasemate, arhiveeritud karistusandmete kaudu. Toetudes Riigikohtu korduvalt väljendatud seisukohale märgib kohus, et kustunud karistust puudutavate andmete arvesse võtmine ei ole
RS § 5 lg 1 mõttes lubatav. Positiivse argumendina saab antud juhul tuua välja Nikolai Zvolinski kõrge töömoraali ning soovi ise endale elatist teenida. Enne vanglasse sattumist oli ta pidevalt tööga hõivatud. Samuti töötas vanglas olles ning on valmis vabanedes koheselt uuesti tööle asuma. Teiseks oluliseks aspektiks on suhtlusringkonnas kriminaalkorras karistatud isikute puudumine. Samas ei olnud Nikolai Zvolinski sooritatud kuriteod seotud töökohast ning suhtlusringkonnast tingitud riskiteguritega. Kumbki nimetatud positiivne asjaolu ei takistanud tal kuritegude sooritamist. Nikolai Zvolinski läbis vanglas edukalt vihajuhtimise sotsiaalprogrammi. Kuid pere- ja paarisuhete vägivalla vähendamise ning tegu-tagajärg programmid nii tulemusrikkad ei olnud. Nikolai Zvolinski teab ja mõistab ühiskonnas kehtivaid norme, kuid ei ole kõigega nõus ega pea alati vajalikuks nende järgimist. Vägivalla vähendamise programmis osalemise Nikolai Zvolinski katkestas, kuna ei sobi isikuomadustelt. Sealjuures oli ta väga negatiivselt meelestatud. Süüdistas probleemides teisi ega näe oma käitumises probleeme. Neil asjaoludel ei saa kohus nõustuda kaitsja argumendiga, mille kohaselt andsid läbitud programmid positiivseid tulemusi. Viimaste tähelepanekute valguses on kohtul alust arvata, et vabadusse pääsedes võib Nikolai Zvolinski jätkata uute süütegude sooritamist, kuivõrd ta ei pea oluliseks ühiskonnas kehtivate käitumisnormide järgimist. Seega võib ta ebameeldivasse olukorda sattudes lahendada konflikte ja probleeme ühiselus mitteaktsepteeritaval viisil, nt vägivalda rakendades või võõrast vara ebaseaduslikult enda kasuks pöörates. Veelgi keerukamaks muudab olukorra asjaolu, et Nikolai Zvolinski ei näe probleemide tekkimisel iseenda rolli ning süüdistab teisi. See näitab, et isik ei ole valmis oma käitumist kriitiliselt analüüsima ning vajadusel tegema jõupingutusi suhtumise ja käitumise muutmiseks. Viimast kinnitab ka tõik, et tema süütegude tagajärjel kannatanud isikutesse suhtub Zvolinski jätkuvalt ignorantselt ega näe vajadust vabandamiseks või lepituse otsimiseks. Eelnevat kokku võttes leiab kohus, et Nikolai Zvolinski puhul on uute kuritegude sooritamise peamiseks riskiteguriks tema ükskõikne ja ignorantne suhtumine ühiskonnas kehtivatesse reeglitesse ning kaasinimestesse. Vangla iseloomustusest ja kohtuistungil väljendatust nähtuvalt ei ole neis küsimustes positiivseid arenguid märgata. Seetõttu ei pea kohus antud hetkel põhjendatuks Nikolai Zvolinski tingimisi enne tähtaegset vangistusest vabastamist. 3 1-09-7966 Kohtuistungil osales Nikolai Zvolinski kaitsja Irina Žurina. Kaitsja esitas kohtule taotluse õigusabi kulude kindlaksmääramiseks ja hüvitamiseks summas 120,72 eurot. Kohus rahuldas kaitsja tasutaotluse täies ulatuses. Kõnealune menetluskulu kuulub Nikolai Zvolinskilt välja mõistmisele ning kohus annab võimaluse tasuda menetluskulu ühe aasta jookul alates määruse jõustumisele järgnevast kuust. Määrus on tehtud eeltoodu alusel ja juhindudes
MS §-dest 426, 432, 383, 384. (allkirjastatud digitaalselt) Astrid Asi kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.