Obsah (9)

§ 76§ 424§ 183§ 64§ 65§ 199§ 202§ 75§ 5

1-17-4703 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30. juuli 2019, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-17-4703 (17233000397) Kohtunik Mari-Liis Avikson Kohtuistungi sekretär Ljubov

§ 76ja § 78 p-st 2 ja Kr

MS §-dest 426, 383; 384 ja 387, kohus määras: Jätta Anatoly Panfilov vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Mõista KrMS § 180 lg 1 ja 3 alusel Anatoly Panfilovilt välja menetluskuluna Eesti Vabariigi kasuks 120 (ükssada kakskümmend) eurot kaitsjatasu, mis tuleb tasuda 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber

1. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Määrus edastada süüdimõistetule, kaitsjale, prokurörile ning Viru Vanglale. 1 1-17-4703 Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. Viru Vangla esitas 23.07.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Anatoly Panfilovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise järelevalve alla.
3. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 07.06.2017 otsusega tunnistati Anatoly Panfilov süüdi

§ 424järgi ning talle mõisteti karistuseks 2 aastat vangistust.

Anatoly Panfilov tunnistati süüdi

§ § 202 lg 2 p 2 järgi ning talle mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. Anatoly Panfilov tunnistati süüdi

§ 183lg 2 p 2 järgi ning talle mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust.

Vastavalt

§ 64

lg-le 1, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõisteti Anatoly Panfilovile liitkaristuseks 2 aastat ja 3 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning Anatoly Panfilovile mõisteti karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust.

§ 65

lg 1 ja § 64 alusel liideti Anatoly Panfilovile resolutsiooni p-s 5 karistuseks mõistetud 1 aasta ja 6 kuu pikkune vangistus ja Viru Maakohtu 01.03.2017 kohtuotsuse järgi mõistetud 3 aasta ja 8 kuu pikkune vangistus, mõistes liitkaristuseks 3 aastat ja 8 kuud vangistust. Anatoly Panfilov tunnistati süüdi

§ 199lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi ning talle mõisteti karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning Anatoly Panfilovile mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati resolutsiooni p-s 8 märgitud karistust resolutsiooni p-s 6 märgitud liitkaristuse ärakandmata osa võrra ja mõisteti Anatoly Panfilovile kohtuotsuste kogumi eest ärakantavaks karistuseks 4 aastat ja 8 kuud vangistust. Karistusaja algust loeti Anatoly Panfilovi kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 02.04.2017. Kohtuotsus jõustus 15.06.2017. 3. Viru Maakohtu 07.06.2017 otsuse kohaselt mõisteti Anatoly Panfilov süüdi

§ 424

järgi selles, et ta 06.05.2016 ja 10.11.2016 juhtis mootorsõidukit narkojoobes.

§ 183lg 2 p 2 järgi mõisteti ta süüdi selles, et ta soetas 18.09.2016.a.

kella 17.00 paiku Narvas, Energia tänaval tuvastamata asjaoludel narkootilist ainet - amfetamiini kogumassiga 2 grammi, valdas narkootikumi, hoidis enda juures ja 19.09.2016.a. ajavahemikul kella 06.00-07.00 ta vedas amfetamiini kogumassiga 1,4 grammi sõiduautos Mercedes Benz 180C reg nr XXX Narvas, XXX juurde, kus andis R N ja S S varastatud vara vastu kaks pakikest amfetamiini kogumassiga 1,4 grammi.

§ 202lg 2 p 2 järgi mõisteti ta süüdi selles, et 19.09.2016.a.

kella 06.00 paiku viibides XXX maja juures omandas S S viimase poolt varastatud ja S V kuuluva tolmuimeja Kärcher koos tolmukotiga üldmaksumusega 67 eurot, nurklihvija Makita (ketaslõikuri) kettaga üldmaksumusega 137 eurot, kokku vara üldmaksumusega 204 eurot ja käsutas nimetatud esemeid oma äranägemise järgi: hoidis omandatud vara oma elukohas aadressil: XXX ja hiljem müüs tuvastamata isikule.

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 järgi mõisteti ta süüdi selles, et kolmel korral (23.03.2017.a, 30.03.-31.03.2017, 30.03.-31.03.2017) pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikute grupis, sissetungimisega ja süstemaatiliselt.

1. Kinnipidamisasutuses Anatoly Panfilovi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangla arvates oht seisneb mootorsõiduki joobeseisundis juhtimises ning narkootilise ja psühhotroopse aine ebaseaduslikus käitlemises. Oht on kõige tõenäolisem, kui isik tarvitab narkootikume või soovib suuremat materiaalset sissetulekut. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 35%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise 2 1-17-4703 tõenäosust, ei toeta Viru Vangla kinnipeetav Anatoly Panfilovi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla.
2. Kriminaalhooldusametnik teeb juhul kui kohus leiab, et Anatoly Panfilov tuleb vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega ettepaneku määrata Anatoly Panfilovi katseaaja pikkus kuni tema karistusaja lõpuni, s.o 02.12.2021 ja käitumiskontrolli pikkus 24 kuud tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toime panemise tõenäosusest ning alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 4 kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest. Anatoly Panfilovi võimaliku enne tähtaegse vabanemise korral elektroonilise valvega kohustada teda täitma kohustusi:

§ 75

lg 2 p 21 - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

§ 75

lg 2 p 2 - mitte tarvitama alkoholi;

§ 75

lg 2 p 4 – asuma tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul pärast kohtumääruse jõustumist;

§ 75

lg 2 p 7 – mitte suhtlema talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased;

§ 75lg 2 p 9 alluma elektroonilisele valvele 4 kuud.

1. Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Sofja Hristoforova nõustub oma 24.07.2019 kirjalikus arvamuses vanglaga ning ei toeta samuti Anatoly Panfilovi ennetähtaegset vabastamist ning teatab ka, et ei soovi võtta osa Anatoly Panfilovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Süüdimõistetu poolt kohtuistungil välja toodu
2. Süüdimõistetu Anatoly Panfilov teatas kohtuistungil, et ta jätkuvalt soovib vabaneda vanglast elektroonilise valve alla. Ta kinnitas seda, et Viru Vangla iseloomustuses toodud andmed vastavad tegelikkusele. Ta näeb enda edasist elukulgu vabaduses sellisena, et võtab end Töötukassas arvele ja asub tööle. Ta peaks koguma raha korteri jaoks, sest endine korter sai maha müüdud hagide katteks. Ema jäi korterist ilma ja ta hetkel elab selles korteris, mis ostis õde, aga see ei vabasta teda vastutusest. Ta peab kõike tegema selleks, et emal oleks enda elamispind. Tal on eakas ema, kes vajab tema abi. Ta palus kohtult võimalust elektroonilise valve kohaldamisega vabaneda ja lubas, et ei vea alt. Tal ei ole praegu enam narkosõltuvust. Ta proovis narkootilist ainet olles 25-aastane esmakordselt, kuid tarvitas 6-7 aastat. Umbes viis aastat on möödunud sellest, mil ta viimati ametlikult töötas. Tal on tuttavaid, kes on kriminaalkorras karistatud, kuid mitte palju. Tal oli piisavalt tuttavaid, kes ebaseaduslikult tarvitavad narkootilist ainet. Nüüd aga ta üritab neid suhteid ära lõpetada. Ta hindas oma elu üle narkootilise aine osas ja vaatab endist elu justkui unenägu ja ei taha sinna tagasi tulla. Sellel aastal saab ta
3. aastaseks ja tal on selline iga, kus peaks peret looma ja tööle asuma. Iga aastaga on raskem tööle asuda, sest tööandjad ei soovi võtta isikuid, kes on sellises vanuses. Vabaduses talle ühtegi töökohta garanteeritud ei ole. Las lisateotus olla, kui tekib keeruline olukord, siis võib ta pöörduda ja paluda abi. Ta läbiks selle programmi kindlustamaks, et enam ei astu sellisesse ämbrisse. Varasemalt ei otsinud ta mingit abi, et vabaneda narkosõltuvusest. Ta ei tea, miks ta seda ei teinud - elu läks mööda nagu udus ja ainult kui ta sattus siia mõistis, mida ta kaotas. Programm SÜTIK saab pakkuda talle tuge, kohtudes mingite probleemide lahendamist. Ta on valmis minema rahabilitatsioonikeskusesse. A. Panfilov veelkord palus võimalust ja üritab kohut mitte alt vedada.
4. Kaitsja toetas Anatoly Panfilovi soovi vabaneda enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Kaitsja oli seisukohal, et peamiseks küsimuseks on see, kas ta saab vabaduses jätkata narkootikumidest vaba elu. Selge on see, et oma kuritegusid ta on pannud toime seoses narkootikumide tarvitamisega. A. Panfilov oli vangistuses juba 2,5 aastat. See tähendab, et selle 3 1-17-4703 aja jooksul ta ei ole tarvitanud narkootilisi aineid. On alus arvata, et narkosõltuvus on kadunud või vähemaks jäänud. Vanglas on ta läbinud sõltuvusravi osakonna ja Corrigo tugiteenuse osakonna. See on ka aluseks, et ta ei hakka tarvitama narkootilisi aineid edaspidi. A. Panfilov on ise kinnitanud, et tal on tugev motivatsioon narkootikumide tarvitamisest vabaneda. Juhul kui A. Panfilov vabastada enne tähtaega ja ta hakkab osalema MTÜ Lunest programmis ja siis ta saab tuge, et narkootikume mitte tarbida. Programmi Sütik kirjelduses on kirjas, et isik suunatakse rehabilitatsiooni ja A. Panfilov ise on nõus rehabilitatsioonis osalema. A. Panfilovi iseloomustuse kohaselt on ta vanglas käitunud hästi, tal puuduvad karistused, ta on läbinud täitmiskavas ettenähtud programmi. Jäi üks osa, mis on täitmata - riigikeele õpe, kuid kinnipeetav ise andis selle kohta selgitusi. Kaitsja on seisukohal, et kui vaadata kinnipeetava käitumist vangistuses, siis ta ei pane toime vabaduses ka uusi rikkumisi. VangS § 69 kohaselt täiendavat julgeolekuabinõud kasutatakse ka ennetavalt ning tegemist ei ole karistusega isiku suhtes. Isikul vabaduses on sellised elutingimused, mis annavad aluse arvata, et ta ei pane uusi kuritegusid toime. Süüdimõistetu ohtlikkuse tase peaks langema, mitte tõusma. Kaitsja on seisukohal, et A. Panfilov väärib ennetähtaegset vabastamist. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
5. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ja täiendavalt kohtuistungil vastu võetud tõenditega, prokuratuuri kirjaliku vastusega ja kuulanud ära süüdimõistetu ning tema kaitsja seisukohad, leiab, et Anatoly Panfilovi ei ole põhjendatud tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada allutamisega elektroonilisele valvele. Formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks 10.

§ 76

lg-te 1 ja 2 järgi on tingimisi enne tähtaega vangistuse vabastamise formaalseks eelduseks karistusajast teatava pikkusega osa ärakandmine. Ärakantud karistusaja arvutamisel lähtutakse kohtuotsuses KrMS § 313 lg 1 p 6 kohaselt märgitud vangistuse kandmise alguse kuupäevast. Juhul, kui isik viibis enne süüdimõistva otsuse jõustumist vabaduses, ei saanud kohus karistuse kandmise täpset kuupäeva otsuse resolutsioonis kajastada ja selle arvutamisel võetakse KrMS § 414 lg 2 järgi aluseks süüdimõistetu vanglasse jõudmise aeg (vt Riigikohtu

1. aprilli 2011 otsus asjas nr 3-1-1-18-11, p 9.2). Sellest algusajast lähtub vangla vangistusseaduse (VangS) § 76 lg 1 järgi kohtule tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks materjalide saatmisel ning ka VangS § 73 kohaselt kinnipeetava vangistusest vabastamisel seoses karistuse ärakandmisega.
2. Käesoleval juhul Viru Maakohtu Narva kohtumaja 07.06.2017 otsusega tunnistati Anatoly Panfilov süüdi

§ 202lg 2 p 2 järgi ning talle mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust.

Anatoly Panfilov tunnistati süüdi

§ 183lg 2 p 2 järgi ning talle mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust.

Vastavalt

§ 64

lg-le 1, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõisteti Anatoly Panfilovile liitkaristuseks 2 aastat ja 3 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning mõisteti Anatoly Panfilovile karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust.

§ 65

lg 1 ja § 64 alusel liideti Anatoly Panfilovile resolutsiooni p-s 5 karistuseks mõistetud 1 aasta ja 6 kuu pikkune vangistus ja Viru Maakohtu 01.03.2017 kohtuotsuse järgi mõistetud 3 aasta ja 8 kuu pikkune vangistus, mõistes liitkaristuseks 3 aastat ja 8 kuud vangistust. Anatoly Panfilov tunnistati süüdi

§ 199lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi ning talle mõisteti karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning Anatoly Panfilovile mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati resolutsiooni p-s 8 märgitud karistust resolutsiooni p-s 6 märgitud liitkaristuse ärakandmata osa võrra ja mõisteti Anatoly 4 1-17-4703 Panfilovile kohtuotsuste kogumi eest ärakantavaks karistuseks 4 aastat ja 8 kuud vangistust. Karistuse alguseks loeti 02.04.2017. 12.

§ 76

lg 1 p 1 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on A. Panfilov temale mõistetud karistusajast (4 aasta 8 kuud) ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega on eeltoodud formaalne alus tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks täidetud, kuna ta on ka nõustunud alluma elektroonilisele valvele.

1. Kohtule esitatud Viru Vangla kinnipeetava iseloomustuse lisast nähtub see, et A. Panfilovi avaldatud elukoht XXX vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ja A. Panfilovi õde M K on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Seega on A. Panfilovil vabaduses olles olemas elektroonilise valve kohaldamiseks sobiv elukoht, mis on samuti käsitatav süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise formaalse eeldusena, kuna sobiva elukoha puudumisel pole võimalik kohaldada ennetähtaegsel vabastamisel obligatoorset käitumiskontrolli ja käesoleval juhul ka elektroonilist valvet.
2. Kokkuvõtvalt esinevad seega formaalsed alused süüdimõistetu tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. Materiaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks 15.

§ 76

lg 4 alusel tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabastamise korral määratakse vastavalt

§ 76

lg-le 5 kohaselt katseaeg määratakse ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. 16. Riigikohus on kuni 01.07.2019 kehtinud

§ 76

lg 4 sisustamisel leidnud, et see õigusnorm annab kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei pea Riigikohtu 28.04.2017 otsusest nr 3-1-1-12-17 nähtuvalt tuvastama mingeid erandlikke asjaolusid. Kohus peab hindama eri- ja üldpreventiivseid tegureid, pidades silmas ennetähtaegse vabastamise üldise eesmärgi saavutamise võimalikkust üksikjuhul.

§ 76

lg 5 näeb tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel ette süüdimõistetu allutamise kriminaalhooldusosakonna järelevalvele, et aidata toime tulla vabadusse naasmisel tekkida võivate raskustega ja et ta suudaks hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Kohus leiab, et eeltoodud kõrgema astme kohtu seisukohad on aktuaalsed ka alates 01.07.2019 kehtiva

§ 76lg 4 sisustamisel.

17. Riigikohus on ka seoses ennetähtaegse vangistusest vabastamisega välja toonud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (RKKKo nr 3-1-1-12-17). Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna

§ 76

lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise 5 1-17-4703 ajal õiguskuulekalt ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Sellisel juhul peavad kohtumääruses kajastuma selged põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Isiku vabastamata jätmiseks ei piisa ainuüksi viitest üldpreventiivsetele kaalutlustele seoses kuriteo asjaolude ja/või süüdimõistetu senise elukäiguga, kui samal ajal on täidetud muud ennetähtaegse vabastamise eeldused. Samuti ei saa põhjendada isiku ennetähtaegset vabastamata jätmist vaid toimepandud kuriteo raskusega ning tuleb arvestada, et asjaolude tähtsus võib aja jooksul väheneda. 18. Hindamaks vangistusest vabastamise materiaalsete eelduste täidetust on oluline arvestada ka Riigikohtu 07.02.2018 määruses kriminaalasjas nr 1-14-10087 p-s 31 välja toodud seisukohta, mis on kohtu hinnangul aktuaalne ka alates 01.07.2019 kehtiva

§ 76

lg 4 puhul, mille kohaselt kriminaalkolleegium jääb varem väljendatud seisukoha juurde ja märgib, et

§ 76

lg 4 alusel tehtud otsustus, mis rajaneb süüdlase varasema elukäigu hindamise osas karistusregistri arhiivi kantud andmetele, on vastuolus

§ 5lg-te 1 ja 2 nõuetega.

Süüdimõistetu käitumine vangistuses olles

1. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et A. Panfilov individuaalse täitmiskava alusel on töötanud majandustöödel koristajana, AS E metallitsehhis ning alates 06.04.2019 on hõivatud köögitöölisena. Samuti ajavahemikul 05.10.2017-07.12.2017 läbis sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening". Kokkuvõte: kõige rohkem jäi meelde tagasilanguse teema, sest läbis seda korduvalt iseseisvalt. Peale programmi lõppemist otsustas, et edaspidi elab narkootikumide vaba elu. Perioodil 19.09.2017-12.12.2017 läbis Corrigo tugigrupi. Kokkuvõte: oli aktiivne, töötas kaasa, avaldas oma arvamust ja jagas kogemusi. 21.09.2017, 12.10.2017 ja 23.11.2017 osales AN tugigrupis. 2017.a juunis osales kogemusnõustaja tugigrupis. Alustas eesti keele õpinguid 21.08.2018, kuid katkestas 01.10.
2. Väidetavalt ei ole suuteline riigikeelt õppima. 15.02.2018 viidi läbi vestlused majanduslikku toimetulekut mõjutavatest teguritest ja oskustest. 27.02.2018 viidi läbi vestlus ühiskonnanormidest ja sõprusringkonna mõjust isiku käitumisele. 11.07.2018 viidi läbi vestlus probleemide lahendamise oskustest.
3. Lisaks kinnipeetu aktiivsele osalemisele eeltoodud tegevustes on põhjendatud positiivse asjaoluna välja tuua ka see, et A. Panfilovil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Isiku hea käitumine vanglas on üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Käesolevas asjas pole see tingimus täielikult täidetud, sest A. Panfilovi käitumine kinnipidamisasutuses pole olnud üdini eeskujulik. Nimelt on põhjendatud talle ette heita seda, et ta pole piisavalt pingutanud riigikeele õppimisel. Kohtupraktika ennetähtaegse vabastamise põhjendatuse küsimuse lahendamisel näitab seda, et süüdimõistetud on võimelised samaaegselt töötama ja ka õppima riigikeelt. Seega kohus peab A. Panfilovi põhjendusi eeltoodud tegevuse mittetäitmise osas otsituks ning leiab, et ta pole leidnud endas piisavalt motivatsiooni keeleoskuse täiendamiseks. Kohus nõustub sellega, et uue keele omandamine ei pruugigi kõikidele olla lihtne ülesanne, kuid jaatamaks A. Panfilovi tahet jätkata enda elu edaspidiselt seaduskuulekana peab seda kinnitama ka tema käitumine kinnipidamisasutuses. Keeleõppe tundidest puudumine näitab kohtu hinnangul soovimatust tegeleda enda arendamisega selles vallas. Tema põhjendus tundides mitteosalemise kohta on paljasõnaline ning ei kattu iseloomustuses ära toodud põhjusega riigikeele mitteõppimise osas. Üldteada on see, et riigikeele oskus avardab ka väljavaateid tööjõuturul. Arvestades, et süüdimõistetu pole enda sõnul umbes viis aastat ametlikult töötanud, siis tuleks tal teha kõik 6 1-17-4703 temast sõltuv selleks, et kinnipidamisasutusest vabanedes oleks ta tööjõuturul konkurentsivõimeline ning suudaks ennast ära elatada ka ametlikul teel teenitud vahenditest.
4. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et A. Panfilovi käitumises kinnipidamisasutuses on mitmeid positiivseid momente, s.o tööga hõivatus ja aktiivne osalemine iseloomustuses ära toodud tegevustes. Samas on ka põhjendatud talle ette heita seda, et ta pole piisavalt pingutanud riigikeele õppimisel. Isiklikust toimikust kinnipeetud isiku kohta selgub, et 19.11.2018 käskkirjaga nr 6-4/304-1 kohaldati kinnipeetav Anatoly Panfilovi suhtes täiendavat julgeolekuabinõu raskete õigusrikkumiste toimepanemise ennetamiseks ning vangla üldise julgeoleku tagamiseks. 20.11.2018 käskkirjaga nr 6-4/304-2 otsustati lõpetada alates 20.11.2018 kinnipeetav Anatoly Panfilovi suhtes 19.11.2018 käskkirjaga nr 6-4/304-1 kohaldatud julgeabinõude kohaldamine seoses asjaolude äralangemisega. Eeltoodud käskkirjadest ei selgu, mis tingis selle, et oli alust arvata, et Anatoly Panfilov võib toime panna raskeid õigusrikkumisi ning arvestades täiendavate julgeabinõude kohaldamise lühiajalisust, siis kohus ei arvesta asjaolu, et kinnipeetava suhtes kohaldati täiendavaid julgeolekuabinõusid andmaks hinnangut tema käitumisele kinnipidamisasutuses. Ka ei arvesta kohus süüdimõistetu kohtuistungil antud selgitusest tulenevalt, mille kohaselt tegemist oli tööõnnetusega, seda, et 07.02.2019 käskkirjaga nr 6-2/89-1 tunnistati kinnipeetav Anatoly Panfilovi AS E töötamise luba kehtetuks seoses tööülesannete ja ohutusnõuete rikkumisega. Eeltoodust tulenevalt räägib süüdimõistetu käitumine kinnipidamisasutuses pigem tema ennetähtaegse vabastamise kasuks. Süüdimõistetu elutingimused vabaduses olles
5. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral soovib A. Panfilov elama asuda aadressile XXX. Sellise elukoha valikut kinnitas ka süüdimõistetu kohtuistungil. Eluase vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Tegemist on kahetoalise kõigi eluks vajaliku ja mugavustega korteriga, mille omanikuks on kinnipeetava õde M K. Hetkel on korter tühi, vahel käib isiku ema T P selles korteris külas. M K on nõus Anatoly Panfilovi ennetähtaegse vabanemise korral isiku elama asumisega antud aadressile, ta on allkirjastanud elektroonilise valve nõusoleku. Võlgnevusi korteri kommunaalteenuste eest ei ole.
6. Majandusliku toimetuleku osas nähtub vangla iseloomustusest, et K-Raha andmetel on kinnipeetaval täitmata nõudeid summas 10913, 48 eurot, mis raskendab oluliselt tema majanduslikku toimetulekut vabaduses olles. Vabanemisel garanteeritud töökoht puudub. Isikul tuleks end vabanedes arvele võtta Eesti Töötukassas, mis tagaks riigipoolsed toetused tööturuametis pakutavate teenuste näol. Vanglas olles on töötanud koristajana ja AS E metallitsehhis, alates 06.04.2019 on hõivatud köögitöölisena. Õde M K suhtub Anatoly Panfilovi ennetähtaegsesse vabanemisse positiivselt, on valmis pakkuma esialgu moraalset tuge.
7. Eeltoodud andmete pinnalt leiab kohus, et süüdimõistetu elutingimused vabaduses olles pigem ei toeta tema ennetähtaegset vabanemist. Tal on olemas küll püsiv elukoht enda lähisugulase kinnisvara näol ning iseloomustuse kohaselt puuduvad ka võlgnevused seoses selle eluasemega. Samas on tal tasumata märkimisväärses suuruses nõudeid summas 10913, 48 eurot ning lisades siia ka asjaolu, et vabaduses olles pole talle garanteeritud ühegi töökoha olemasolu, siis kohtu hinnangul räägivad teda vabaduses ootavad elutingimused tema ennetähtaegse vabastamise kahjuks. Seda kinnitab ka see, et tal esineb kinnipidamisasutuse ja ka tema enda sõnul narkosõltuvus, mille puhul peab kohtu hinnangul olema vabaduses esinevad elutingimused soodsamad kui need käesoleval hetkel on. Süüdimõistetu asuks elama samasse linna. Nähtuvalt süüdistuse sisust, milles A. Panfilov süüdi tunnistati, siis on tal selles linnas narkootilise aine tarvitajatest tuttavaid, kellele ta narkootilist ainet üle andis ning seega pole kuidagi välistatud see, et tema elu kulgeb praegu ennetähtaegselt vabanedes selliselt, et üsna 7 1-17-4703 pea on põhjendatud õiguskaitseorganitel teha tema käitumisele jälle etteheiteid. Selle kasuks, et käesoleval juhul on tema ennetähtaegne vabanemine ennatlik räägib ka see, et varasemalt ei ole katseaeg õigustanud ennast tema puhul, kuna ta pani selle jooksul toime uue kuriteo ning karistus pöörati täitmisele.
8. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et A. Panfilovi elutingimused vabaduses olles räägivad pigem tema ennetähtaegse vabastamiseks kahjuks, kuna vaatamata püsiva elukoha olemasolule ja lähedaste isikute toele (ema, õde) ei saa ignoreerida seda, et tal on tasumata 10 913,48 euro suurune võlgnevus ning vabaduses pole talle tagatud töökohta ning väljavaated kiirelt töökoha leidmiseks pole head, arvestades tema CV-d. Kohus peab veelkord vajalikuks osutada ka sellele, et riigikeele mitteoskamine vähendab väljavaateid tööjõuturul ning süüdimõistetul tuleks ikkagi üritada leida endas motivatsiooni keeleõppe jätkamiseks, et kasutada kinnipidamisasutuses veedetavat aega kasulikult ning suurendada tõenäosust, et ta suudab vanglast vabanedes enda edasist elu elada selliselt, et õiguskaitseorganitel pole tema käitumisele võimalik mingeid etteheiteid teha. Kohtuistungil ei eitanud süüdimõistetu ka seda, et tema tutvusringkonnas on kriminaalkorras karistatud isikuid ja ka piisavalt tuttavaid, kes ebaseaduslikult tarvitavad narkootilist ainet. Ta küll üritab enda sõnul neid suhteid ära lõpetada, kuid arvestades seda, et ta plaanib elama asuda samasse linna, kus ta kuritegusid toime pani, siis kohus ei pea eluliselt usutavaks, et ta suudab seda edukalt teha. Ka A. Panfilov ei ole selles, et suudab varasemad tutvussidemed jäädavalt katkestada päris veendunud tuues välja, et ta üritab neid suhteid ära lõpetada. Nähtuvalt Viru Maakohtu 07.06.2017 otsusest on A. Panfilov kuritegusid toime pannud ka grupis, s.o 23.03.2017 toime pandud vargus oli A. Panfilovi poolt toime pandud tegutsedes tuvastamata isikute grupis. Samuti nähtub Viru Maakohtu 01.03.2017 otsusest, et A. Panfilov pani 19.08.-21-08.2016 varguse toime koos M A ja A B ning seda katseajal, mida ta läbis Viru Maakohtu Narva kohtumaja 28.08.2014 otsuse järgi. Ka nimetatud asjaolu räägib tema ennetähtaegse vabastamise kahjuks, kuna viitab tema mõjutatavusele teiste isikute poolt. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise võimalikud tagajärjed
9. Kohus hindab siinkohal võimalike uute kuritegude ning muude õigusrikkumiste ohtu. Anatoly Panfilovi iseloomustus näitab, et põhihariduse omandas ta Narva
10. koolis. Kutseõpe, keevitaja eriala jäi pooleli, kuna ei näinud selleks vajadust. Hiljem läbis firmas A lukksepa kursused. Eesti keeles ennast väljendada ei oska, tase
11. Kinnipeetav ei ole avaldanud soovi edasi õppida ega ennast täiendada. Alustas eesti keele õpinguid 21.08.2018, kuid katkestas 01.10.
12. Väidetavalt ei ole suuteline riigikeelt õppima.
13. Karistusregistri andmete kohaselt on Anatoly Panfilov kriminaalkorras karistatud kolm korda. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on sõltuvusainete kuritarvitamine, põhjuseks enamasti rahalise kasu saamine ning sõltuvusprobleem. Kehtivatest karistusandmetest ja süüdistuse sisust, milles teda süüdi mõisteti nähtub, et tema poolt toime pandavad kuriteod on suunatud erinevate õigushüvede vastu ja tema kuritegelik käitumine on olnud tihe (perioodil
14. mai 2016 kuni
15. märts 2017 on ta toime pannud erinevate õigushüvede vastu kaheksa kuritegu).
16. Kohus leiab eeltoodud andmete valguses kõrvutades neid ka teiste Anatoly Panfilovi suhtes kogutud andmetega (süüdimõistetu käitumine vanglas ja elutingimused vabaduses olles), et ta tuleb jätta ennetähtaega vangistusest vabastamata. Nõustuda saab kaitsjaga selles, et hindamaks seda, kas A. Panfilov jätkab kuritegude toimepanemist mängib võtmerolli see, kas süüdimõistetu saab vabaduses jätkata narkootikumidest vaba elu. Kohus selles veendunud ei ole. Eelkõige annab kohtul aluse teha sellise negatiivse tulevikuprognoosi see, et süüdimõistetu pole ka ise enda edasise õiguskuulekuse osas päris kindel. Nimelt tõi ta kohtuistungil välja, et üritab kohut mitte alt vedada. Kohus ei saa ignoreerida ka seda, et süüdimõistetu pani Viru 8 1-17-4703 Maakohtu 01.03.2017 otsusega mõistetud katseajal toime uue kuriteo, mis näitab seda, et tal esineb raskusi kehtestatud korrale allumisega. Seda, et tegemist ei ole tahtekindla isikuga kinnitab kohtu hinnangul ka see, et ta ei vii alustatud tegevusi lõpuni. Nimelt nähtub tema suhtes koostatud kinnipidamisasutuse iseloomustusest, et ta ei lõpetanud kinnipidamisautuses riigikeele õpet ning ka varasemalt jäi keevitajaks õppimine pooleli. Seega kohtul puudub veendumus selles, et MTÜ L poolt pakutavas projektis SÜTIK osalemisega on võimalik saavutada sellist edu, et A. Panfilov välistab täielikult narkootiliste ainete ebaseadusliku tarvitamise enda elust. Sellist kohtu seisukohta kinnitab see, et ta on juba 6-7 aastat tarvitanud narkootilisi aineid ning pole varasemalt kuhugi pöördunud abi saamiseks. Ka tema üle kahe aasta pikkune kinnipidamisasutuses viibimine ei muuda kohtu sellist seisukohta, sest vabaduses on teda ootamas hoopis muud elutingimused ning kohtupraktika kinnitab seda, et pikaajaliselt narkootilisi aineid tarvitavad isikud, kel pole piisavalt tahtekindlust, ei vabane tihti enda elu mürgitavast sõltuvusest ka pärast pikaajalise vangistuse ärakandmist.
17. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et käesoleval juhul on A. Panfilov ennetähtaegne vabastamine allutamisega elektroonilisele valvele enneaegne, sest mõistetud karistus ei ole veel saavutanud enda eesmärki ning kohtul puudub veendumus, et süüdimõistetul jagub tahtekindlust enda elu muutmiseks seaduskuulekuse suunas. Seda, et käesoleval juhul on süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine põhjendamatu kinnitab ka see, et tal on veel täitmata mitmeid kinnipeetava individuaalses täitmiskavas ette nähtud tegevusi (vestlus ühiskonnas kehtivatest normidest ja isiku motivatsiooni tõstmine käitumaks seaduskuulekalt, vestlus alkoholi mõjust isiku käitumisele ja tarvitamisega seotud tagajärgedest, dokumendi taotlemine ja vabanemiseelne nõustamine). Läbimata tegevustest peab kohus süüdimõistetu karistusregistri andmeid arvestades ja tema õiguskuulekusele suunamiseks kõige olulisemaks vestlust teemal „Ühiskonnas kehtivatest normidest ja isiku motivatsiooni tõstmine käitumaks seaduskuulekalt“. Kohus leiab, et põhjendatud on eeltoodud vestluse läbimine ja selle tulemusena võib suureneda süüdimõistetu motivatsioon elada edaspidi seaduskuulekalt. Seisukoht menetluskulude hüvitamise osas
18. Kohtuistungil osales süüdimõistetu Anatoly Panfilovi kaitsja Robert Sprengk riigi õigusabi korras. Kohus rahuldas kaitsja tasutaotluse täies ulatuses, s.o summas 120 eurot, kuna pidas kaitsja poolt osutatud õigusabi, s.o istungil osalemist, asja materjalidega tutvumist ja süüdimõistetuga nõupidamist Viru Vanglas põhjendatud kaitsetoiminguteks ning ka nendeks toiminguteks kulutatud aeg on kohtu hinnangul põhjendatud ning kohus ei näe selles osas ülepaisutust. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 tuleb kõnealune menetluskulu Anatoly Panfilovilt välja mõista. Kohus leiab, et Anatoly Panfilovile võib iseloomustusest nähtuvalt piiratud majanduslikke võimalusi arvestades anda võimaluse maksta mainitud summa ühe aasta jooksul alates määruse jõustumisest. Nimelt tuleneb KrMS § 180 lg-st 3 lausest 3, et kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. /allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Liis Avikson kohtunik 9