← Eesti

1-19-7286/3

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23. september 2019.a. Pärnu Maakohtu Kuninga tn kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-7286 (19267000437) Kohtukoosseis Kohtunik Rubo Kikerpi

§§-de 145, 202, 206, 262 lg 5 Lõpetada X suhtes kriminaalmenetlus KarS § 121 lg 1 tunnustel.

§ 202

lg 2 p 1 alusel kohustada X hüvitama kuriteoga tekitatud varaline ja mittevaraline kahju summas 138,85 (ükssada kolmkümmend kaheksa eurot ja 85 senti) eurot X, arveldusarve nr X LHV Pank.

§ 202

lg 2 p 3 alusel kohustada X tegema üldkasulikku tööd 40 (nelikümmend) tundi kriminaalhooldusametniku järelevalve all tähtajaga 2 (kaks) kuud alates kohtumääruse jõustumisest. Kui isik ei täida endale võetud kohustusi uuendab kohus kohtumäärusega prokuröri taotlusel kriminaalmenetluse kooskõlas

§ 202lg 6.

Määrus saata süüdistatavale X, kannatanule X, prokurörile ja Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonnale. Edasikaebamise kord Kohtumäärus vaidlustamisele määruskaebuse korras

§ 385p 10 järgi ei kuulu. Asjaolud ja menetluse käik 1

(4)Lääne Ringkonnaprokuratuur menetleb käesolevat kriminaalasja, milles alustati menetlust 01.06.2019, KarS § 121 lg 1 tunnustel. Kriminaalasjas on X esitatud kahtlustus selles, et tema 31.05.2019 kella 22:22 ajal Pärnu kesklinnas X lõi ühel korral rusikaga X näopiirkonda, põhjustades oma tahtliku tegevusega X füüsilist valu ja alahuulevigastuse. Tutvunud toimiku materjalidega, analüüsinud kuriteo toimepanemise asjaolusid, isikut, tema käitumisviisi, süü suurust, kuriteo olulisust ja raskusastet, on prokurör jõudnud järeldusele, et

§ 202alusel oleks võimalik kriminaalmenetlus lõpetada järgmistel motiividel.

Tegemist on teise astme kuriteoga, mille eest on võimalik mõista rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus, st juba seadusandja poolt on kahtlustatavale süüks pandav tegu hinnatud suhteliselt madalaks. Karistusregistri andmetel ei ole X varem karistatud, mistõttu on ilmne, et kuritegude toimepanemine ei ole tema elustiiliks. Teo toimepanemise hetkel oli kannatanu küll alaealine, kuid prokurör on seisukohal, et see ei muuda kahtlustatava süüd teos sedavõrd suureks, et tema tegu vääriks ilmtingimata kriminaalkorras karistamist. Seda eelkõige seetõttu, et kahtlustatav ja kannatanu on sisuliselt üheealised (vanusevahe kaks kuud) ning nende konflikt oli vastastikune. Kahtlustatava süü ei ole suur, teda kahtlustatakse ainult ühes kuriteoepisoodis ja tema puhul puuduvad KarS §-s 58 sätestatud karistust raskendavad asjaolud. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et kirjeldatud juhtum leidis aset isikute vahel tekkinud pingetest seoses teiste isikutega suhtlemise teemal. Täpsemalt nähtub kriminaalasja materjalidest, et konflikt tekkis sellest, et kannatanu oli varasemalt viha hoos lubanud kahtlustatava ära tappa. X oli sellest ähvardusest teadlik ning kui ta 31.05.2019 kannatanut X nägi, soovis ta kannatanuga sel teemal rääkida. Sellest tekkis pinev olukord, mis päädis sellega, et X lõi X ühel korral näopiirkonda, põhjustades kannatanule sellega füüsilist valu ja alahuulevigastuse. Kahtlustatav X on end teo toimepanemises süüdi tunnistanud, avaldanud kahetsust tehtu üle ning on aru saanud oma teo õigusvastasusest. Hilisemaid kokkupuuteid või konflikte kahtlustatava ja kannatanu vahel prokuratuurile teadaolevalt esinenud ei ole. Seega leiab prokurör, et kahtlustatava poolt toimepandu ei pea käesoleval juhul ilmtingimata päädima kriminaalkorras süüdimõistmise ja kriminaalkaristusega. Kriminaalmenetluse jätkamiseks käesolevas kriminaalasjas puudub avalik menetlushuvi põhjusel, et X süü ei ole suur, teda ei ole varasemalt karistatud ja teadaolevalt ei ole pannud toime pärast nimetatud tegu ühtki kuritegu, millest võib järeldada, et kuritegelik käitumine ei ole isikule eluviisiks ning kahtlustatav on teinud juhtunust piisavaid järeldusi. Kahtlustatav on näidanud, et suudab õiguskuulekalt käituda ka ilma kriminaalõiguslike meetmete rakendamist, mistõttu tema kriminaalkorras karistamine ei teeniks eripreventiivset eesmärki. Kahtlustatava suhtes ei ole enne käesoleva kriminaalmenetluse esemeks oleva kuriteo toimepanemist kohaldatud kriminaalmenetluse lõpetamist

§ 202

alusel ning tema karistamine ei ole vajalik õiguskorra kaitsmise huvides.

§ 202

g 7 kohaselt võib prokuratuur ka ise lõpetada menetluse teise astme kuriteos, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe ette vangistuse alammäära. Käesolev taotlus on kohtule esitatud aga seepärast, et kannatanu on kriminaalasjas esitanud tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 38,85 eurot ning mittevaralise kahju nõudes summas 500 eurot. Kahtlustatav tunnustab varalise kahju nõuet ning on nõus selle hüvitamisega kannatanule. Mittevaralise kahju nõude osas on kahtlustatav seisukohal, et nõue on liialt suur ning kannatanule tekitatud alahuulevigastus ei anna alust sellises ulatuses mittevaralise kahju väljamõistmiseks. Kuna prokuratuuril puudub kaalutlusõigus tsiviilhagi põhjendatuse osas, siis palub prokurör kohtul lisaks kriminaalmenetluse lõpetamisele võtta seisukoht kriminaalasjas kannatanule kahju hüvitamise ulatuses ning vajadusel seda enda äranägemise järgi vähendada. Sellist praktikat on Riigikohus toetanud lahendis nr 3-1-1-33-17 p 15, märkides, et kui

§ 202

lg-st 1 tulenevad eeldused on täidetud, võib kohus

§ 202

lg 2 alusel kaalutlusõigusest lähtuvalt panna kahtlustatavale tema nõusolekul tähtajalisi kohustusi, sh ka olukorda, kus kohus otsustab

§ 202

lg 2 p 1 alusel panna isikule kohustuse hüvitada kannatanule tekitatud kahju ulatuses, mis on väiksem kannatanu tsiviilhagis esitatud nõuete kogusummast. Kannatanul on sellisel juhul võimalik oma nõue selle täitmata osas esitada tsiviilkohtumenetluses. 2

(4)VÕS § 134 lg 5 kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Seega oleneb mittevaralise kahju eest väljamõistetava rahalise hüvitise suurus kehavigastuse ja tervisekahjustuse raskusest, samuti muudest negatiivsetest mittevaralistest tagajärgedest, mis tekkisid kehavigastuse tõttu. Hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju eest väljamõistetava rahalise hüvitise suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades. Kahtlustatav palub kohtul mittevaralise kahju hüvitise suurust hinnates arvesse võtta, et selle olukorra tekitas kannatanupoolne ähvardamine ning et teo tagajärjed ei olnud rasked. Samas kinnitab kahtlustatav, et tema käitumisele ei ole õigustust. Kui kohus leiab, et teatud ulatuses on kannatanule mittevaralise kahju hüvitamine siiski põhjendatud, siis on kahtlustatav kriminaalmenetluse lõpetamisel kannatanule nõus kandma

§ 202

lg 2 p 1 alusel mitte rohkem kui 100 eurot hüvitist mittevaralise kahju tekitamise eest. Arvestades, et kahtlustatav peab kriminaalmenetluse lõpetamisega hüvitama kannatanule varalise kahju ja kohtu poolt määratud ulatuses mittevaralise kahju ning et tegemist on väga noore, 18aastase isikuga, kellel puuduvad sissetulekud ning vanemate poolne materiaalne toetus, siis on põhjendatud, kui

§ 202

lg 2 p 3 alusel kohustada isikut tegema 40 tundi üldkasulikku tööd, mis on prokuröri hinnangul käesoleval juhul piisav meede, et tulevikus hoida ära uute kuritegude toimepanemise kahtlustatava poolt. Seega, kuna tegemist on teise astme kuriteoga, milles isiku süü ei ole suur ja menetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ning kahtlustatav on andnud nõusoleku täita talle määratud kohustused, siis leiab prokurör, et on olemas alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks X suhtes avaliku menetlushuvi puudumisel, s.o

§ 202sätteid kohaldades.

Juhindudes

§ 202

lg 1, abiprokurör taotleb: 1.Eeluurimiskohtunikult lõpetada kriminaalasjas nr 19267000437 menetlus. 2.Kohustada X: 2.1.

§ 202lg 2 p 1 alusel hüvitama kannatanule varaline kahju summas 38,85.

Samuti hüvitada mittevaraline kahju kohtu poolt määratud ulatuses, kuid mitte rohkem kui 100 eurot ja millise täitmise tähtajaks määrata 6 (kuus) kuud alates kriminaalmenetluse lõpetamisest. 2.2.

§ 202

lg 2 p 3 alusel tegema 40 (nelikümmend) tundi üldkasulikku tööd kriminaalhooldusametniku järelevalve all, millise täitmise tähtajaks määrata 2 (kaks) kuud alates kriminaalmenetluse lõpetamisest. Maakohtu seisukoht Arvestades

§ 202

sätteid, saab kriminaalmenetluse lõpetada, kui on täidetud viis nimetatud normis kirjeldatud elementi - tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Teo toimepanija süü suuruse hindamisel võetakse aluseks karistusseadustikus toodud põhimõtted. Arvestatakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet, tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seaduseandja poolt sätestatud karistust, st väiksemad sanktsioonimäärad viitavad väiksemale süüle. Kohtueelses uurimises ei ole süüdistatava käitumises tuvastatud õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. X etteheidetava teo puhul tegu teise astme kuriteoga, mille eest on võimalik mõista rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus. Karistusregistri andmetel ei ole X varem karistatud, mistõttu on ilmne, et kuritegude toimepanemine ei ole tema elustiiliks. Kahtlustatav ja kannatanu on sisuliselt üheealised (vanusevahe kaks kuud) ning nende konflikt oli vastastikune. Kahtlustatava süü ei ole suur, teda kahtlustatakse ainult ühes kuriteoepisoodis ja tema puhul puuduvad KarS §-s 58 sätestatud karistust raskendavad asjaolud. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et kirjeldatud juhtum 3

(4)leidis aset isikute vahel tekkinud pingetest seoses teiste isikutega suhtlemise teemal. Kahtlustatav X on end teo toimepanemises süüdi tunnistanud, avaldanud kahetsust tehtu üle ning on aru saanud oma teo õigusvastasusest. Hilisemaid kokkupuuteid või konflikte kahtlustatava ja kannatanu vahel teadaolevalt esinenud ei ole. Eeltoodule tuginedes asub kohus seisukohale, et X süü ei ole suur. Kriminaalasja menetlemise jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, kuna X puhul on tegu kriminaalkorras varasemalt karistamata inimesega, kelle suhtes ei ole varem ka

§ 202kohaldatud.

Avaliku menetlushuvi mõiste on mõeldud tagama seda, et karistusõiguslikud sanktsioonid säilitaksid oma ultima ratio iseloomu ja oleksid seega tõlgendatavad karistamise eesmärkide valguses, ning tagama, et karistust kohaldataks üksnes siis, kui muudest vahenditest ei piisa ja karistamise järele on tungiv vajadus. X ei ole teadaolevalt pannud toime pärast nimetatud tegu ühtki uut kuritegu, millest võib järeldada, et X on teinud sellest piisavaid järeldusi. X on näidanud, et suudab õiguskuulekalt käituda ka ilma kriminaalõiguslike meetmete rakendamist. Seega on antud kriminaalasja arvestades isiku õiguskuulekale käitumisele suunamine võimalik saavutada muude vahenditega kui avaliku karistamisega. X on võtnud endale kohustuse teha üldkasulikku tööd 40 tundi tähtajaga 2 kuud alates kohtumääruse jõustumisest ning hüvitada kannatanu X poolt esitatud tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 38,85 eurot ja mittevaralise kahju nõudes kohtu poolt määratud ulatuses. Eeltoodu alusel kohus rahuldab prokuröri taotluse ja lõpetab X suhtes antud asjas kriminaalmenetluse, pannes talle kohustuse teha üldkasulikku tööd 40 tundi tähtajaga 2 kuud alates kohtumääruse jõustumisest kriminaalhooldusametniku järelevalve all ja heastama kannatanule X kuriteoga tekitatud varaline kahju summas 38,85 eurot ja mittevaraline kahju summas 100 eurot. Mittevaralise kahju hüvitise suurust hinnates võtab kohus arvesse, et süüdistatava ja kannatanu vahel oli tegemist vastastikkuse konfliktiga ning et teo tagajärjed ei olnud rasked. Tegemist oli ühekordse löögiga, mis põhjustas kannatanule füüsilist valu ja alahuulevigastuse. Kohtu poolt määratud mittevaralise kahju hüvitise summa on kooskõlas ka varasema kohtupraktikaga. Kriminaalasjas nr 1-14-6160 on süüdistatavalt välja mõistetud mittevaralise kahjuna 290 euro suurune summa kannatanu näo piirkonda löömise eest, millega tekitati kannatanule ninaverejooksu ja ülemise esihamba kahjustus. Kriminaalasjas nr 1-16-2502 on süüdistatavalt välja mõistetud mittevaralise kahjuna 300 euro suurune summa kannatanu peksmise eest jalgadega pärast kannatanu mahakukkumist pärast eelnevaid rünnakuid. Eeltoodugi alusel on käesolevas asjas põhjendatud välja mõista südistatavalt kannatanu kasuks väiksem hüvitis, kui viidatud kriminaalasjades. Kui X ei täida tähtaegselt ja nõuetekohaselt talle pandud kohustusi, uuendab kohus

§ 202lg 6 kohaselt prokuröri taotlusel kriminaalmenetluse. Tõkendit ei ole kohaldatud. /allkirjastatud digitaalselt/ Rubo Kikerpill Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.