Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (
13. Avaldada teade väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates pankrotiteate avaldamisest. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada (
). Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist (
Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda (
Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). Asjaolude kirjeldus 1.21.11.2018 esitas Matching Holding OÜ (võlausaldaja) kohtule avalduse ja 03.12.2018 avalduse puuduste kõrvaldamiseks, paludes kuulutada välja Buonasera OÜ (võlgnik) pankrot.
Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetus kujunes välja hiljemalt detsembris
Ajutine haldur on seisukohal, et alalise maksejõuetuse põhjuseks on äriplaani nurjumine, mille omakorda tingis vähene taustauuring. Praktika kohaselt on xxxx piirkonnas toitlustamisteenuse osutamine seotud kõrgendatud riskiga. Võlgnik ei saavutanud piisavat müügikäivet juba 2017.a. lõpuks: üüri ega juhatuse liikmest xxxx töötasu maksta ei suudetud, oktoobris esitati riiklike maksude ajatamise taotlus. Võlgniku esindaja hinnangul oli üür väga kõrge – 5500 eurot kuus. Ajutise halduri arvates see asjaolu maksejõulisust ei mõjutanud, sest võlgnik ei suutnud üüri maksta ka osaliselt. Riiklike maksude ja töötasude võlgnevust, v.a. D. Ž, võlgnikul ei ole. Vaatamata asjaolule, et äriplaani nurjumise põhjuseks on vähene taustauuring, leiab ajutine haldur, et see ei ole raske juhtimisviga ning maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu
Maksejõuetus kujunes välja hiljemalt 2017.a. lõpuks. Pankrotiavalduse esitanud isiku seaduslik esindaja avaldas arvamust, et võimalik on tagasi võita tasutud riiklikud maksud ühe võlausaldaja teistele eelistamise alusel. Ajutine haldur nimetatud seisukohaga ei nõustu asjaolul, et maksud tasuti tavapärase majandustegevuse käigus ning rahalised kohustused täideti nii töötajate kui tarnijate ees. Ülaltoodud asjaoludel vara pankrotivarasse tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused puuduvad. Võlgnik on asutatud ilma osakapitali sisse maksmata. Nimetatud asjaolul on pankrotihalduril alus esitada osanike vastu hagi võlgniku võlgade tasumiseks sissemaksmata osakapitali ulatuses. Võlgnik on alaliselt maksejõuetu. Ajutine haldur esitas taotluse tasu määramiseks ja kulutuste hüvitamiseks. Kui kohus kuulutab välja võlgniku pankroti, annab ajutine haldur nõusoleku enda nimetamiseks pankrotihalduriks. Ajutine haldur kinnitas, et on pankrotihaldurina tegutsedes sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajast. 3
§-ga 31 lg 6 Peeter Sepper´i, kes on kohtule andnud oma nõusoleku pankrotihalduriks nimetamise kohta. 10.
lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul vara puudub. Kohus leiab, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. Kohus, kooskõlas ajutise halduri seisukohaga, peab maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu
Maksejõuetus kujunes välja hiljemalt 2017.a. lõpuks. 11. Kohus kuulutab välja võlgniku pankroti
Pankroti väljakuulutamise aeg on 05.04.2019 kell 10.00. Kooskõlas
lg 6 nimetab kohus pankrotihalduriks Peeter Sepper´i ning määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 26.04.2019 kell 12.30. Tallinnas Lubja 4, Tallinn 10115 asuvas Harju Maakohtu saalis nr 2004.
12.
lg 1 kohaselt on võlausaldajad kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (
13. Ajutine pankrotihaldur Peeter Sepper on esitanud tasunõude 10,1 töötunni eest 909 eurot, millele lisandub käibemaks 181,80 eurot, kokku 1090,80 eurot. Hüvitis tehtud vajalike kulutuste katteks moodustab 150 eurot, mis sisaldab käibemaksu.
lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi.
Ajutine haldur on lähtunud tunnitasust 90 eurot. Kohus, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust, mõistab ajutise pankrotihalduri kohustuste täitmise eest tasu 909 eurot, millele lisandub käibemaks 181,80 eurot ning vajalike kulutuste katteks 150 eurot, mis sisaldab käibemaksu, välja kohtu deposiiti tasutud summa arvelt Bürooteenused ja Õigusabi OÜ kasuks, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. 14.Juhinduses
lg-st 1 avaldab kohus pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadeanded (pankrotiteade). Juhindudes
lg-st 1 saadab kohus pankrotimääruse viivitamata Tartu Maakohtu registriosakonnale. 4 15.
lg 1 p 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja menetluskulud. Sellist seisukohta on kinnitanud Riigikohus lahendis 3-2-1-23-13. TsMS § 174 lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Sama sätte lõige 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Seega jätab kohus menetluskulud võlgniku kanda. Võlausaldaja Matching Holding OÜ on esitanud kohtule 06.03.2019 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse. Vastava avalduse kohaselt on Matching Holding OÜ menetluskuludeks tasutud riigilõiv 300 eurot, kohtu deposiitkontole halduri tasu ja kulutuste katteks tasutud 1 600 eurot ja õigusabikulud 1 365 eurot ilma käibemaksuta. Õigusabi on osutatud kokku 9,1 h tunnitasu määra 150 eurot (ilma käibemaksuta) alusel. Võlgnik pole võlausaldaja Matching Holding OÜ menetluskuludele vastuväiteid esitanud.
lg 2 esimese lause kohaselt kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus märgib, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust hinnates (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1-134-16, p 56). Võlausaldaja Matching Holding OÜ lepinguline esindaja on sooritanud õigusabitoimingud: - 16.
MS § 195 lg 1 esimese lause kohaselt kui tagatise andmise põhjus on ära langenud, tagastab tagatise määranud või selle andmist võimaldanud kohus tagatise andja avalduse alusel tagatise. Võlausaldaja Matching Holding OÜ on tasunud 20.12.2018 ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks 1 600 eurot. Käesoleva määrusega määras kohus välja mõista ajutise pankrotihalduri tasu 1 090,80 eurot (sisaldab käibemaksu) ning vajalike kulutuste hüvitus 150,10 eurot (sisaldab käibemaksu) kohtu deposiiti tasutud summa arvelt Bürooteenused ja Õigusabi OÜ (a/a EE462200221056801647 Swedbank Aktsiaseltsis) kasuks. Seega oli ajutise halduri tasu ja kulutuste suuruseks kokku 1 240,90 eurot. 6 Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud määrata võlausaldaja pankrotimenetluse kulude ettemaksu suuruseks käesoleval ajal 1 240,90 eurot. Ülejäänud summa osas 359,10 eurot (1 600 – 1 240,90), kui see peaks alles jääma, saab võlausaldaja esitada kohtule taotluse selle tagastamiseks või kui nimetatud summa arvelt tasutakse edaspidi pankrotihalduri tasu ja kulutusi, on võlausaldajal õigus esitada kohtule avaldus võlausaldaja menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramiseks. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on kohtukuluks riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 9 alusel kuulub võlausaldaja pankrotiavalduse esitamisel tasumisele 300 eurot. Võlausaldaja Matching Holding OÜ on tasunud pankrotiavalduse esitamise eest 300 eurot. Seega on põhjendatud arvata menetluskulude hulka riigilõiv 300 eurot. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus võlausaldaja Matching Holding OÜ menetluskulude suuruseks 2 002,90 eurot (462 + 1 240,90 + 300) (ilma käibemaksuta). Kohus märgib, et võlausaldajale seoses pankrotiavalduse esitamisega või pärast pankroti väljakuulutamist tekkinud menetluskulude hüvituse väljamõistmiseks võlgniku varast seadus alust ei anna.
lõike 1 kohaselt tuleb enne jaotise alusel raha väljamaksmist teha pankrotivarast pankrotimenetlusega seotud väljamaksed ja pankrotivara ebapiisavuse korral tuleb sama paragrahvi lõike 2 kohaselt teha väljamaksed võrdeliselt vastavalt iga kulu liigi suurusele. Pankrotimenetluse kulud saab välja maksta alles pärast vara tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid nõudeid, elatist ja massikohustusi. Kohtul puudub õigus panna pankrotihaldurile kohustust maksta ühele võlausaldajale tekkinud kulud välja sõltumatult kõigist muudest väljamaksetest. Vastavale seisukohale on asunud ka Riigikohus lahendis nr 3-2-1-23-13. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.