1-16-805/172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

1. juuni 2019.a. Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-16-805 Kohtukoosseis Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi sekretär Ingrid Koddo Tõlk Olga Nõmmemees juuresolekul Prokurör Margit Luga (kirjalik arvamus) Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid Andrei Matsal tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Kaitsja Andrei Matsal, isikukood 37704303711, viibib Viru Vanglas Lembit Nirgi Asja läbivaatamise kuupäev 20.06.2019 avalikul kohtuistungil Juhindudes KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432 , 383, 384 kohus MÄÄRAS: Jätta Andrei Matsal tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Rahuldada kaitsja, advokaat Lembit Nirgi taotlus Andrei Matsalile riigi õigusabi osutamise eest tasu 235 eurot. Välja mõista Andrei Matsalilt kriminaalmenetluse kulud 235 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. Andrei Matsalil tasuda kaitsjatasu 12 kuulise tähtaja jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 LUMINOR BANK EE401700017002872300 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99917700057787 ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, menetluskulud. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. alates 1 Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 15.05.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Andrei Matsal tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 06.09.2017 otsusega on Andrei Matsal süüdi tunnistatud KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi ning karistatud KarS § 65 lg 2 alusel vangistusega 5 aastat 7 kuud 18 päeva. Karistuse kandmise algus 17.08.2015 ja lõpp 04.04.
2. Kinnipidamisasutuses Andrei Matsal kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Vabanedes asub elama ema juurde aadressile xxx, mis sobib ka elektroonilise valve kohaldamiseks. Isikul on 11 klassi haridus ja elektriku ning keevitaja eriala. Riigikeelt ei valda. On töötanud põhiliselt mitteametlikult. Enne vangistust oli sissetulekuks töövõimetuspension, samuti ka narkootikumide käitlemisest saadud tulu. Varasemalt on korduvalt karistatud varavastaste kuritegude eest, mida pani toime majandusliku kasu saamise ja narkootikumide hankimise eesmärgil. K-raha andmetel on 22.04.2019 seisuga isikul 8535,49 euro ulatuses täitmata rahalisi nõudeid. Alates 19.04.2019 on isik määratud tööle Viru Vangla majandustöödele. On valmis kõik oma võlad ära maksma, soovib vabanedes sellega kiirelt tegeleda. A. Matsalile garanteeritakse töökoht korteriühistu xxx. Lähivõrgustikku kuulub ema, endine elukaaslane, kellega on ühine alaealine laps. Varasem tutvusringkond on olnud kriminaalse taustaga, iseloomustuse koostamise hetkel on tutvusringkonnaga suhted peatatud. Kinnipeetava mitmekordne kriminaalkorras karistatus, mitmendat korda ühe ja sama sätte eest karistus viitab tema riskivale, hoolimatule ning teisi ärakasutavale elustiilile. Kinnipeetava ema L M on valmis Andrei Matsal´ile osutama nii moraalset, kui materiaalset tuge. Andrei Matsal tarvitab narkootikume alates
3. aastast. Vanglas sai metadoonasendusravi, kuid tahtis sellest loobuda ning väidetavalt lõppes metadoonasendusravi
4. aastal. MO ankeedist on näha, et kinnipeetaval on diagnoositud sõltuvus. Kuna kõik eelnevad karistused on seotud narkootikumide tarvitamisega, hankimisega, siis on ka narkootikumide teemas risk ja ohtlikkus. Isikul ei ole hetkel mingisugust suur soovi narkootikumide tarvitamise vastu, vaid pigem soovib vastupidiselt muuta oma elu ning tegeleda tööga, perega. Varasemalt on olnud xxx. Põeb xxx haigust. On viibinud kriminaalhooldusel ja võttis osa kriminaalhoolduse ja Töötukassa projekti töös, kuid katseajal pani toime uue kuriteo ning enda sõnul tarvitas narkootikume. Kriminaalkorras karistatud 12 korda (2 kehtivat), vangistuses viibib kuuendat korda. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 34%. Viru Vangla ei toeta Andrei Matsal tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Andrei Matsal taotleb ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja toetab oma kaitsealust ja palub ta tingimisi enne tähtaega vabastada. Kohtu põhjendused Kohus tutvunud esitatud materjalidega ja prokuröri arvamusega ning ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja, leiab, et Andrei Matsal tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. KarS § 76 lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. 2 Andrei Matsal kannab vanglakaristust narkokuritegude eest, millest viimase pani toime katseajal. Vabanedes on kinnipeetaval võimalik asuda elama ema juurde, garanteeritud töökoht on olemas. Isik on nõus ka elektroonilisele valvele allumisega ning korter vastab elektroonilisel valve kohaldamise tingimustele. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi on
5. Kohus näeb antud juhul probleemi selles, et isik on narkosõltlane. Kuritegude soodusteguriks on narkootikumide tarvitamine ja majanduslikud raskused. Tal võib tulla tagasilanguse perioode, mis on ohuks uute kuritegude toimepanemisel. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus leiab, et arvestades Andrei Matsal kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, ei ole tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus on seisukohal, et karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude vältav toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 04.04.2021, ärakandmiseks on veel 1 aasta 9 kuud vangistust. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu tuleb tal jätkata karistuse kandmist vangistuses. Olenemata elukoha olemasolust, puudub kohtul veendumus, et isik suudaks kuritegelikust käitumisest hoiduda ning korrektselt täita käitumiskontrolli nõudeid ja täiendavaid kohustusi, kuna isikule oli antud juba võimalus kanda karistus ära vabaduses, kuid mis kahetsusväärselt ei õnnestunud kuna isik pani taas toime narkokuriteo. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Käesolevas asjas pole see tingimus täidetud, kuna isikul on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Kohus peab positiivseks seda, et isik on olnud hõivatud tööga. Samas kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20). Samas on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii 3 ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Nii hindabki käesoleval juhul kohus süüdimõistetu pingutusi (kindel elukoht, töökoht, lähedaste toetus) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Kohtul ei teki antud juhul veendumust, et süüdimõistetu võiks vabaduses seadusekuulekalt elada. Sellise veendumuse tekitab eelkõige tema varasem käitumine – korduvate kuritegude toimepanemine ning narkosõltuvus. Nii eksisteerib suur risk, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Samuti puudub kohtul veendumus, et isik hakkab korrektselt järgima kohtrollnõudeid ja kohustusi. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta ka vangla ja prokurör. Kohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik. Kui aga süüdimõistetud isik ei suuda hoida end käitumast seadusekuulekalt, olles varasemalt korduvalt karistatud, näitab see vaid tema veendumusi ja hoiakuid õiguskorra suhtes. Seega on kohus seisukohal, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Kohus peab vajalikuks peatuda ka tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimusel elektroonilise valve alla, kuna isik ise on nõus ka sellega. Nimelt, olles analüüsinud isiku vabastamist tingimisi ennetähtaegselt, ja jõudnud järeldusele, et käesolevaks hetkeks ei ole isiku karistuse eesmärgid saavutatud, leiab kohus, et ka täiendav garantii, elektrooniline valveseade, ei suudaks tagada isiku seaduspärast käitumist. Elektroonilise valvega on iseenesest küll võimalik piirata süüdistatava liikumist, kuid reaalne kontroll isiku tegevuse üle puudub. Elektrooniline valve ei ole efektiivne tõkend, mis takistaks uute kuritegude toimepanemist. Käesoleval hetkel puudub põhjus uskuda, et süüdimõistetu suudaks edaspidi hoiduda kuritegusid toime panemast ja täidaks kriminaalhoolduse tingimusi, kuivõrd süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks peab kohtul olema kujunenud veendumus, et juba kantud karistus on oma eesmärgi täitnud ja süüdimõistetu sellest enda jaoks ka vajalikud järeldused teinud. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kohus on veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Andrei Matsali temale Viru Maakohtu 06.09.2017 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Kohtunik Larissa Prokopenko /digitaalselt allkirjastatud/ 4