KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20. juuni 2019 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-17-4555 Kohtunik Larissa Prokopenko Sekretär, tõlk Ingrid Koddo, Olga Nõmmemees Prokurör Margit Luga (kirjalik arvamus) Kohtuasi Viru Vangla materjalid Dmitri Argunovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Süüdimõistetu Dmitri Argunov, isikukood: 38803283726, kannab karistust Viru Vanglas Kaitsja Asja läbivaatamise kuupäev Lembit Nirgi 20.06.2019 avalikul kohtuistungil RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta Dmitri Argunov talle mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelvalvega vabastamata. Rahuldada kaitsja, advokaat Lembit Nirgi taotlus Dmitri Argunovile riigi õigusabi osutamise eest tasu 70 eurot. Välja mõista Dmitri Argunovilt kriminaalmenetluse kulud 70 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. Dmitri Argunovil tasuda kaitsjatasu 12 kuulise tähtaja jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 LUMINOR BANK EE401700017002872300 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99919700033288 ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, menetluskulud. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 1
(5)Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 29.05.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Dmitri Argunovi tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Dmitri Argunov on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 21.09.2017 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-16-6421 KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi ning karistuseks mõisteti talle 4 aastat 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liideti nimetatud karistus Viru Maakohtu Narva kohtumaja 28.04.2015 kohtuotsusega mõistetud karistusega – 11 kuud 28 päeva vangistust – ning mõisteti liitkaristuseks 5 (viis) aastat 7 (seitse) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 05.02.
- Kohtuotsus jõustus 19.08.
- Viru Maakohtu Narva kohtumaja 20.06.2017 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-17-4555 tunnistati Dmitri Argunov süüdi KarS § 328, § 121 lg 2 p 3 järgi ja karistati vangistusega 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud. Suurendati KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 28.04.2015 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (11 kuud 28 päeva vangistust) ning mõisteti Dmitri Argunovile liitkaristuseks 2 (kaks) aastat 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 20.06.
- Kohtuotsus jõustus 06.07.
- Viru Maakohtu 21.09.2017 määrusega KrMS § 413 ja KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel liideti Dmitri Argunovile Viru Maakohtu Narva kohtumaja 13.06.2017 kohtuotsusega nr 1-16-6421 mõistetud karistus – 5 (viis) aastat 7 (seitse) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust ning Viru Maakohtu Narva kohtumaja 20.06.2017 kohtuotsusega nr 1-17-4555 mõistetud karistus – 2 (kaks) aastat 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust ning üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti Dmitri Argunovile liitkaristuseks 6 (kuus) aastat 7 (seitse) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 05.02.2016 ja lõpp 03.10.
- xxx andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Kinnipidamisasutusest Dmitri Argunovi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama abikaasa ja laste juurde munitsipaaleluruumi aadressile xxx. Korter vastab elektroonilise valve paigaldamise tingimustele. Abikaasa ja xxx andsid nõusoleku elektroonilise valve paigaldamiseks. Narkootikumidega seotud kuriteo üks kaasosalisi oli isiku abikaasa O A ning osaliselt toimus narkootiliste ainete käitlemine D. ja O. A ühisel elalmispinnal. Isikul on põhiharidus.
- aastal läbis Viljandi vanglas karistuse kandmise ajal müürsepp-pottsepa kursuse. On käinud Töötukassa kaudukoolitustel. Soovib omandada kas keevitaja kutse või minna õppima kümnendasse klassi. Isikul on eesti keele oskus tasemel B
- Isik pole kunagi töötanud ametlikult. Trahvid ja hagid on tasumata, arved arestitud. Rahalisi nõudeid 11 056,39 eurot. Varasemate kuritegude hulgas on varavastased kuriteod, praeguse kuriteo (narko) puhul eitab majandusliku kasu saamise eesmärki. Viimane töökoht (jaanuar 2015 - jaanuar 2016) oli ehitustöödega tegelevas ettevõttes. Vahetult enne vahistamist oli arvel Töötukassas. Mitteametlikku tööstaaži on tal kokku umbes neli aastat. 2
(5)Enamasti on töötanud ehitustöödel. Vangistuse ajal majandustöödest eriti huvitatud ei ole, toob põhjuseks oma tervisliku seisundi, mis praeguseks on ka meditsiiniosakonna poolt kinnitust leidnud. Vabanemisel garanteeritud töökoht xxx-s ehituslihttöölisena. Lähivõrgustikku kuuluvad abikaasa, ämm ja 4 alaealist last, kellest 2 on bioloogilised. Suhtlusringkonda kuulub ka kriminaalkorras karistatud isikuid. Isiku vend on samuti kriminaalkorras karistatud. Isik on läbinud sotsiaalprogrammis Õige Hetk. Varasemalt tarvitas alkoholi tihti, on sooritanud kuriteo alkoholijoobes, sõltuvust diagnoositud ei ole. Läbis sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Kriminaalkorras karistatud narkojoobes olles auto juhtimise eest. On varasemalt olnud psühhiaatrilisel sõltuvusravil. Viru Vangla meditsiiniosakonna andmetel diagnoositud amfetamiinisõltuvus, opiaatide kuritarvitamine. Narkootikume tarvitati koos abikaasaga nende kodus ja laste juuresolekul. Alates 25.08.2017 osaleb vanglas kogemusnõustamise tugigrupis. Isikul on kriimilised haigused, vajab infektsionisti jälgimist. Isik on kriminaalkorras karistatud 7 korda, reaalset vangistust kannab kolmandat korda. Kuritegude soodusteguriks on sõltuvusainete tarvitamine. Isikut on korduvalt karistatud kriminaalkorras vägivallaga seotud kuritegude eest, sh nii lähisugulase kui ka võimuesindaja suhtes. Probleemilahendusoskus on kesine: igapäevaste murede ja probleemidega toimetulekuks kasutas enda sõnul narkootikume ning ka vägivalda. On väga impulsiivse käitumisega, ta ei ole võimeline oma kõikidele tegudele põhjendusi leidma. Isik kordab oma vigu. Ta on olnud neli korda käitumiskontrolli all ning kahe käitumiskontrolli ajal on sooritanud uue kuriteo, teise kahe ajal on sooritanud väärtegusid. Isiku negatiivset suhtumist ühiskonda, kehtivatesse õigusnormidesse ja madalat motivatsiooni loobuda kuritegelikust käitumisest iseloomustavad tema korduvad kriminaal- ja väärteod, sh. korduvad arestimajast põgenemised, käitumiskontrollide ajal sooritatud kuriteod, samas kui sõnades väljendab muutumise soovi ja valmidust. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 68% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 59%. Vangla ei toeta Dmitri Argunovi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Dmitri Argunov taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kaitsja toetab oma kaitsealust. Prokurör ei toeta isiku ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsa arvamuse ning arvestades prokuröri kirjalikku arvamust, leiab, et Dmitri Argunov tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendamata ja liialt ennatlik. KarS § 76 lg 4 alusel, tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdlase isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetul on 3 kehtivat kriminaalkaristust. Distsiplinaarkaristused puuduvad. Isikul on vabanemisel olemas elukoht ja garanteeritud töökoht. Tegu on narkosõltlasega. 3
(5)Ennetähtaegse vabanemise korral asub süüdimõistetu elama munitsipaalkorterisse aadressile xxx. Korter vastab elektroonilise valve tingimustele. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). See tingimus on täidetud, kuna isikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kohus peab positiivseks ka seda, et isik on vangistuses osalenud sotsiaalprogrammides. Samas puudub kohtul alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Dmitri Argunov pani toime esimese ja teise raskusastme kuriteod. Kuritegude soodusteguriks oli sõltuvusainete tarvitamine. Tegu on narkosõltlasega, kes võib vabaduses taas hakata tarvitama narkootikume ning toime panema kuritegusid. Narkokuriteo pani ta toime oma elukohas koos abikaasaga. Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla õigustatud. Kohus on seisukohal, et süüdimõistetu puhul, kes on karistatud narkokuriteo eest, ei ole kohtul alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal. Kohus leiab, et toimepandud kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk suur. Kohus ei näe ühtki alust, miks sellist isikut tuleb vabastada enne tähtaega, ja kuidas kriminaalhooldus saaks maandada uue kuriteo toimepanemise riski. Isik on varasemalt viibinud krminaalhooldusel 4 korda, millest 2 ajal pani toime uue kuriteo ning ühe ajal väärteo. Seega puudub kohtul veendumus, et ta edaspidi suudaks alluda kriminaalhooldusele. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 03.10.2022, ärakandmiseks on veel üle 3 aasta 3 kuu vangistust, mis on väga pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, õppida või töötada. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20). 4
(5)Samas on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Nii hindabki käesoleval juhul kohus süüdimõistetu pingutusi (kindel elukoht ja garanteeritud töökoht) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Kohtul ei teki antud juhul veendumust, et süüdimõistetu võiks vabaduses seadusekuulekalt elada. Sellise veendumuse tekitab eelkõige tema poolt toime pandud kuritegude korduvus ja asjaolud. Tegu on narkosõltlasega, kes või vabaduses taas narkootikume tarvitama hakata. Nii eksisteerib suur risk, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Kohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik. Kui aga süüdimõistetud isik ei suuda hoida end käitumast seadusekuulekalt, näitab see vaid tema veendumusi ja hoiakuid õiguskorra suhtes. Seega on kohus seisukohal, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kohus on käesoleval ajal veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Isiku vabanemisele on vastu nii vangla kui ka prokurör. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Dmitri Argunovi temale Viru Maakohtu 21.09.2017 määrusega mõistetud liitkaristuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Larissa Prokopenko 5
(5)