← Eesti

3-16-2436/51

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatam

) § 158 lg 3).

  1. Vaidlusalune Siseministeeriumi otsus ei põhine üksnes toimepandud süütegudel, vaid süütegude liigi ja laadi ning Tartu Vangla koostatud riskihindamise tulemuste põhjal tehtud prognoosil kaebaja ohtlikkuse kohta. Kaebajat on Eestis korduvalt karistatud (kuuel korral kriminaalkorras ja korduvalt ka väärteokorras). Kolmel korral on karistuseks olnud reaalne vangistus ning ka üks katseajaga mõistetud vangistus pöörati täitmisele. Kaebaja õiguskuuleka elu perioodid süüdimõistmiste vahel on lühikesed. Süütegude toimepanemine on kujunenud tema käitumismustriks. Kaebaja on kuritegusid toime pannes korduvalt kasutanud vägivalda. Viimati mõisteti kaebaja süüdi mh selles, et ta pani grupis toime narkokuriteo, kusjuures ta osales ka keelatud aine levitamises, ning väärkohtles oma endist abikaasat nende ühise lapse juuresolekul. Riskihindamine kinnitab kaebaja ohtlikkust avalikule korrale.
  2. Vaidlustatud otsuse tegemisel on vastustaja arvesse võtnud kaebaja pikaajalist elamist Eestis ja pingutusi eesti keele omandamisel, pidades kaebajat Eesti ühiskonda lõimunuks (tl 27). Ka on arvesse võetud sidemete nõrkust kodakondsusjärgse riigiga. Viimati öeldu ei ole siiski absoluutseks takistuseks sissesõidukeelu kehtestamisele (vrd ka haldusasi nr 3-3-1-1-14, p 28). Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et ka kinnisvara omamine Eestis ei ole piisav põhjus, mis välistaks sissesõidukeelu kehtestamise.
  3. Vastustaja on kohtumenetluses põhjendanud, miks moodustab kaebaja perekonna VSS § 29 lg 4 mõttes vaid tema laps – kaebaja ei ole oma lapse emaga enam abielus. Kaebaja on kinnitanud, et soovib endise abikaasaga uuesti abielluda. Ringkonnakohus on põhjendatult selgitanud, et suhetel (sh võimalikul abielul) endise abikaasaga ei ole määravat õiguslikku tähendust. Ka tuleb lisada, et perekonnaliikmete olemasolu Eestis on vaid erandjuhul asjaoluks, mis automaatselt välistab sissesõidukeelu kohaldamise (vt VSS § 29 lg 3), ning praegusel juhul ei ole sellega tegu (keelu aluseks on ka VSS § 29 lg 1 p 1). Muudel juhtudel tuleb perekonnaliikmetega seonduvat kaalumisel arvesse võtta (VSS § 31 lg 3 p-d 4 ja 5). Vastustaja on vaidlusalust otsust tehes arvestanud kaebaja ja endise abikaasa vahel suhete paranemisega, mida kinnitavad tihenenud suhtlus telefoni teel ja ka pikaajalised kokkusaamised. Lapse huvide hindamine ja seejärel kogumis teiste asjaoludega 4

(5)3-16-2436 kaalumine (vt otsuse nr 3-18-89/51, p 24) on vaidlustatud otsuses küll napp, kuid kohtumenetluses esitatud seisukohtadest ei nähtu asjaolusid, mis oleksid vastustajal jäänud kaalumisel tähelepanuta.
  1. Kaebaja karistusaeg on
  2. jaanuarist 2014 kuni
  3. oktoobrini
  4. Siseministeerium kehtestas kaebajale sissesõidukeelu Schengeni territooriumile
  5. novembril 2016, seega kolm aastat enne tema vabanemist. Sissesõidukeelu kehtivusaeg algab otsuse järgi päevast, mil kaebaja vabaneb Eesti kinnipidamisasutusest või ta antakse üle kodakondsusjärgsele riigile või päritoluriigile karistuse jätkamiseks (vrd direktiivi 2008/115/EÜ art 11 lg 2 alusel kehtestatud sissesõidukeelu algusaja kohta C-225/16, Ouhrami, p 58). Ohuhinnangu aluseks olevad asjaolud on praegusel juhul piisavalt selged. Seetõttu ei mõjuta kolmeaastane ajavahemik hinnangut sissesõidukeelu õiguspärasusele. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et kuigi kaebaja püüdlusi vangistuse jooksul tuleb tunnustada, ei kummuta need sissesõidukeelu kasuks rääkivaid argumente.
  6. Eeltoodust tulenevalt jääb kassatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Ringkonnakohtu
  7. juuni
  8. a otsus muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendusi tuleb täiendada käesoleva otsuse põhjendustega.
  9. Riigikohus arvestab kassatsioonkaebuse põhjendatuse kontrollimisel üksnes neid faktilisi asjaolusid, mis on tuvastatud alama astme kohtute otsustega, ning ei kogu ega hinda tõendeid (

§ 229lg 2 esimene lause, lg 3).

Kaebaja lisas kassatsioonkaebuse täiendustele (kaebaja poolt dateeritud

  1. juunil 2019 ja
  2. juulil 2019) tõendid, tõendamaks enda soovi muutuda, sh keeleõppe ja sotsiaalprogrammide läbimist kinnitavad tunnistused. Ka Siseministeerium lisas kassatsioonkaebuse vastusele tõendid (infosüsteemi väljavõte kokkusaamiste kohta, kinnipeetava iseloomustus). Tõendid tuleb tagastada.
  3. Vastustaja ega kaasatud haldusorgan ei ole taotlenud menetluskulude hüvitamist ning nende võimalikud menetluskulud jäävad nende endi kanda (

§ 109lg 1).

22. Kaebaja on menetlusabi korras kautsjoni tasumisest vabastatud. 23.

§ 175lg 3 alusel asendab Riigikohus avaldatavas otsuses kaebaja nime tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt) 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.