Obsah (4)

§ 377§ 696§ 390§ 132

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise koht ja aeg 4. september 2019, Tartu Tsiviilasja number 2-19-3199 Tsiviilas

§ 377

lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Kohus saab hagi tagada vaid siis, kui esinevad

§-s 377 sätestatud eeldused, hagi tagamise taotlus ja hagiavaldus vastavad seaduses sätestatud formaalsetele nõuetele, hagi on lubatav, õiguslikult perspektiivikas ning lisaks on hageja nõude aluseks olevad faktilised asjaolud ja hagi tagamise aluseks olevad asjaolud ka põhistatud (vt Riigikohtu

1. novembri 2018 määrus tsiviilasjas nr 2 18-6491, p 16). Hagi tagamine on kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus langetab kõigi asjaoludega arvestades. Järelikult saab ringkonnakohus maakohtu diskretsiooniotsusesse sekkuda vaid siis, kui maakohus on teinud kaalutlusvigu või ületanud diskretsioonipiire. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus vaidlustatud määruses diskretsioonipiire ületanud.
2. Kostja heidab maakohtule ette, et kuna on välistatud kinnisasja käsutamine kostja poolt, puudub faktiline põhjus ja menetluslik alus hagi tagamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kuna poolt vahel on vaidlus mh selle üle, kas kinnisasi asukohaga XXXXXX , kuulub abikaasade ühisvara hulka või mitte, on põhjendatud hagi tagamise abinõuna seada kinnisasjale keelumärge. Ringkonnakohus märgib, et kohus ei hinda hagi tagamisel tõendeid ega seda, kas kõikide hagi aluseks olevate asjaolude tõendamiseks on tõendid esitatud, kuna hagi tagamine ei ole asja sisuline lahendamine. Hagi tagamise raames ei hakka kohus kindlaks tegema, kas kinnistu kuulub abikaasade ühisvara hulka või mitte. Tuleb arvestada, et hageja väidetud asjaolud on omavahel kooskõlas. Kohus piirdub vaid kontrolliga, kas hagi rahuldamine on hagiavalduses esitatud asjaolude õigust eeldades võimalik ning kas on tõenäoline, et hagi tagamata jätmine raskendab kohtuotsuse täitmist või muudab selle võimatuks. Kohus peab hagi tagamisel hindama hagi lubatavust ja seda, kas hageja väidete õigsuse korral oleks tema hagil üldse edulootust, st kas hagi on õiguslikult perspektiivikas (vt Riigikohtu
3. veebruari 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-16, p 14). Hageja nõue oleks õiguslikult perspektiivitu juhul, kui hagis esitatud asjaolude tõendatuse korral ei oleks nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel 3 (Riigikohtu
4. veebruari 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-16, p 16;
5. märtsi 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-193-13, p 12). Maakohus ei ole hagi perspektiivituks pidanud. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, mille kohaselt ei kahjusta hagi tagamine oluliselt kostja huve, ei piira tema igapäevast toimetulekut ega takista kinnisasja kasutamist. Kuivõrd kostja kasutab kinnistut enda elukohana, ei saa kostjal olla vajadust kinnisasja võõrandada menetluse kestel muul eesmärgil kui hageja majandusliku seisundi ja võimaliku omandiõiguse kahjustamiseks. Käesoleval juhul on tegu võrdlemisi suure nõudega ning on tõenäoline ja usutav, et hagi tagamata jätmisel võib kohtuotsuse täitmine olla raskendatud. Üldjuhul on sedavõrd suure nõude täitmine kohustatud isikule majanduslikult koormav ning see muudab tõenäoliseks ohu, et isik võib kohtuotsuse täitmise vältimiseks teha toiminguid, mis takistavad kohtuotsuse täitmist. Juhul kui käesolevas tsiviilasjas leiab tuvastamist, et vaidlusalune kinnistu kuulub abikaasade ühisvara hulka, kuid kostja on kinnistu võõrandanud, on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Käesolevalt kinnitab seda ohtu ka kostja varasem tegevus, võõrandades ühe oma kinnistust antu menetluse kestel. Kostja ei ole määruskaebuses hageja väiteid ümber lükanud. 12.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

§ 390

lg 1 sätestab, et maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale, millega kohus hagi tagas, ühe tagamisabinõu teisega asendas või hagi tagamise tühistas, võib pool esitada määruskaebuse. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale saab Riigikohtule edasi kaevata üksnes juhul, kui tagatava hagi hind ületab 100 000 eurot või kui tagamisabinõuna kohaldati isiku aresti või elukohast lahkumise keeldu.

§ 132

lg 4 p 5 kohaselt loetakse mittevaraliseks nõudeks ühisvara jagamise nõue ning lõike 11 järgi on sellise nõude hagihind 3500 eurot. Kuivõrd tegemist on mittevaralise nõudega, mille hagihind on seaduses fikseeritud, tuleb analüüsida hageja nõude tegelikku väärtust. Lähtuda tuleb asjaolust, et hagi tagamise abinõuna soovitakse keelata kinnistu võõrandamine, mille väärtuseks on hageja märkinud 100 000 eurot. Seega

§ 132lg 4 p 5 ja § 126 lg 1 koosmõjus on tagatava hagi hind 100 000 eurot.

Eelneva tõttu on käesolev määrus edasikaevatav. 13. Menetluskulude jaotus ja rahaline suurus määratakse kindlaks asjas tehtavas lõpplahendis. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja Kersti Kerstna-Vaks Triin Uusen-Nacke 4