) § 376 lg 1 mõttes, millega kohus nõustuda ei saa. Ka kostjad on avaldanud, et nad ei anna nõusolekut hagi muutmiseks. Kuna hageja on oma nõuet täpsustanud selliselt, et on esitanud kaasomandi jagamise nõude, siis maakohus praeguses menetlusstaadiumis hagi muutmiseks luba ei anna. Menetluse kestel on hageja oma nõuet täpsustanud ja ümbersõnastanud, kuid ei ole vaatamata kohtu selgitustele oma nõuet sõnastanud selliselt, et see vastaks nõude aluseks olevale kompromissi määrusele kui tahteavalduse asendamise nõude õiguslikule alusele tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 mõttes. Iseenesest on TsÜS § 68 lg 5 järgi võimalik tuvastada ka lepingupoole kohustus sõlmida mingi kindla sisuga leping, kuid sel juhul peab lepingu sisu olema piisavalt täpselt määratletud. Oma nõude formuleerimisel ei ole hageja lähtunud kompromissi p-s 1 kokkulepitust, vaid tema nõudes sisalduvad ka sellised lepingutingimused, mida kompromissleping (nö poolte kokkulepe lepingu sõlmimiseks) ei kajasta (nt reaalosade määratletus, kinnisasja mõtteliste osade jaotus, üldpinna suurus jne). Arvestades hagi aluseks olevaid asjaolusid ja hageja esitatud nõuet ei ole maakohtu hinnangul õiguslikult võimalik tuvastada kostja kohustus sellise sisuga lepingu sõlmimiseks, milles sisalduvaid tingimusi eelnev kokkulepe (kompromiss) ei kajasta. Eelneva tõttu jättis maakohus hagi
lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata ja menetluskulud
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. Hageja palub määruskaebuses tühistada maakohtu määrus osas, milles maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ning teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta menetluskulud poolte endi kanda. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt on praegusel juhul põhjendatud tugineda
Menetluskulude jätmine hageja kanda oleks hagi aluseks olevaid asjaolusid arvestades väga ebaõiglane. Hageja kohtusse pöördumine oli otseselt tingitud sellest, et kostjad ei täida endale kohtuliku kompromissiga võetud kohustust. Kompromissi sisuks ja eesmärgiks oli kaasomandi osa (pööningu) omandiõiguse üleandmine hagejale ulatuses, mis see oli juba tema faktilises valduses. Kuigi hageja tasus kokkulepitud hüvitise notari deposiiti ja tehingu vormistamise aeg oli kokku lepitud, ei ilmunud kostja V kostjate esindajana kohale. Jääb arusaamatuks, miks kostjad keelduvad tahteavalduste andmisest. Kostjate ainus eesmärk on luua olukord, kus nad saavad hüvitise, kuid jätavad omandiõiguse hagejale üle andmata. Hageja esitas hagiavalduse, mille eesmärgiks oli kompromissi täitmine (kostjate poolt tahteavalduste andmine omandiõiguse üleandmiseks). Hageja ei nõustu maakohtuga selles, et tal ei ole võimalik nõuda hagiavalduses formuleeritud tahteavaldusi. Kompromissi sisuks ja eesmärgiks oli kõikide asjakohaste tahteavalduste andmine, mis võimaldavad omandiõiguse üleminekut kaasomandi suhtes. Hagejal tuli arvestada, et nõutavad tahteavaldused on sõnastuses, mis on kinnistusosakonnale aktsepteeritavad. 5. Kostjad I – V vaidlevad määruskaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata. 3 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle rahuldamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 654 lg-ga 6 ja §-ga 659 ei pea vajalikuks neid kõiki korrata. 7. Vastavalt
lg-le 1 koosmõjus
§-ga 659 kontrollib ringkonnakohus määruskaebemenetluses maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Vaidlustatud määrusega on maakohus jätnud hagi
lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata ja menetluskulud
Hageja vaidlustab maakohtu määrust menetluskulude jaotuse osas. Hagi läbi vaatamata jätmise osas ei ole maakohtu määrust vaidlustatud. Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu määrust vaidlustatud osas. 8.
lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Hagi läbi vaatamata jätmise alused on sätestatud
§-s 423, mille lg-tes 1 ja 2 märgitud loetelu puhul on tegemist alustega, mis võimaldavad hagejale ette heita tema tegevust või tegevusetust, ning seetõttu on põhjendatud jätta hagi läbi vaatamata jätmise korral menetluskulud hageja kanda. 9. Praegusel juhul ongi maakohus jätnud hagi
lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, kuna hageja ei sõnastanud oma nõuet selliselt, et see vastaks nõude aluseks olevale määrusele kui tahteavalduse asendamise nõude õiguslikule alusele TsÜS § 68 lg 5 mõttes. Seega on maakohus jätnud hagi läbi vaatamata hageja tegevusetuse tõttu.
Ringkonnakohus selgitab, et
lg 4 reguleerib menetluskulude jaotust olukorras, kus hageja on hagist loobunud (
) või selle tagasi võtnud (
). Praegusel juhul on maakohus jätnud hagi läbi vaatamata (
12. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja pidanud silmas hoopis
lg-t 4, mis võimaldab kohtul jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Selle sätte kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti. Seega on
jaanuari 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-10, p 10).
14.
lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Ringkonnakohus on seisukohal, et viidatud säte kohaldub ka olukorras, kus vaidlustatakse menetluskulude jaotust. Kuigi
pealkiri ning selle lg 3 viitavad üksnes menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisele, reguleerib § 178 lg 1 ka menetluskulude jaotuse vaidlustamist. Eeltoodust tulenevalt kohaldub ka praegusel juhul
Seega jäävad määruskaebemenetluse kulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.