lg 2 p 1, 3, 4 järgi; Pjotr Gontarenko süüdistuses
lg 2 p 3, 4 järgi; Andrei Bulõgin süüdistuses
Oleg Gontarenko, isikukood 39110150210, kodakondsus: määratlemata, põhiharidusega, emakeel vene keel, elukoht xxxx, töökoht: ei tööta, varasemalt kriminaalkorras karistatud – 4 kehtivat karistust. Tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 27.11.2017
MS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust 1/3 (ühe kolmandiku) võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 4 aastat ja 8 kuud vangistust. Vastavalt
Koheselt kuulub ärakandmisele vangistus 6 kuud. Karistuse kandmise alguseks lugeda karistuse kandmisele asumise aeg. Ülejäänud vangistus, s.o. 4 aastat ja 2 kuud ei pöörata täitmisele, kui Oleg Gontarenko ei pane 4 aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab vastavalt
§-ga 75 ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi. Käitumiskontrolli nõuded vastavalt
lõikele 1: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15-ks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 2. Süüdi tunnistada Pjotr Gontarenko
MS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust 1/3 (ühe kolmandiku) võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 4 aastat vangistust.
lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Pjotr Gontarenko ei pane 4 aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. 2 Katseaja algust arvestada kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o. 13.09.2018.a. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 3. Süüdi tunnistada Andrei Bulõgin
MS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust 1/3 (ühe kolmandiku) võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 4 aastat vangistust.
lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg 05.12.2017-06.12.2017, s.o 2 päeva, ning lugeda ärakandmata karistuseks 3 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust.
lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Andrei Bulõgin ei pane 4 aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust arvestada kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o. 13.09.2018.a. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Tsiviilhagi: VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel, tulenevalt TsMS § 440 lg 1 V Ki poolt esitatud tsiviilhagi rahuldada osaliselt ning mõista Oleg Gontarenkolt, Pjotr Gontarenkolt ja Andrei Bulõginilt solidaarselt välja V Ki kasuks 50 eurot, mis tasuda L K arveldusarvele nr xxxx Xxxx. Kannatanu V Ki esitanud tsiviilhagi VÕS § 1043 alusel õigusvastaselt tekitatud mittevaraline kahju hüvitamises 5000 euro ulatuses jätta rahuldamata. Asitõendid: - 06.12.2017 A.Bulõgini elukoha läbiotsimisel leitud matšete vutlaris/kd 1 tl 235-236 / Põhja prefektuuri hoidlas (Rahumäe tee 6) on hoiul - hävitada Kriminaalasja juures on alljärgnevad salvestised: - V K’i haigusloo koopia ühel CD plaadil – jätta kriminaatoimiku juurde - V K’i uuringute ülesvõtted Ida-Tallinna Keskhaiglast ühel CD-plaadil – jätta kriminaaltoimiku juurde Menetluskulud: KrMS § 175; § 179 lg 1 p 1; § 180 alusel välja mõista Oleg Gontarenkolt menetluskuluna: I astme kuriteos süüdimõistmise korral sundraha 1250 (üks tuhat kakssada viiskümmend) eurot. KrMS § 175; § 179 lg 1 p 2; § 180 alusel välja mõista Pjotr Gontarenkolt menetluskulud: I astme kuriteos süüdimõistmise korral sundraha 1250 (üks tuhat kakssada viiskümmend) eurot, riigi õigusabikulud kohtueelses menetluses ja kohtus 768 eurot. 3 KrMS § 175; § 179 lg 1 p 2; § 180 alusel välja mõista Andrei Bulõginilt menetluskulud: I astme kuriteos süüdimõistmise korral sundraha 1250 (üks tuhat kakssada viiskümmend) eurot, riigi õigusabikulud kohtueelses menetluses ja kohtus 546 eurot. Menetluskulusid on võimalik vabatahtlikult tasuda 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Luminor pangas. Menetluskulude tasumisel tuleb maksekorralduse selgitusse märkida „Nimi, kriminaalasja number, menetluskulud“. KrMS § 159 lg 3 alusel edastatakse makseinfo kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalike andmete, sh viitenumbritega Oleg Gontarenkole, Pjotr Gontarenkole ja Andrei Bulõginile kohtuotsusest eraldi tema poolt avaldatud e-posti või elukoha aadressile. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioonteate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna kättesaadav 04.10.2018.a. I Asjaolud ja menetluse käik: 1. Oleg Gontarenko’t süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, 04.11.2017 kella 18:30-19:00 vahel, tegutsedes kooskõlastatult isikute grupis, nõudis V K’ilt alusetult varalise kasu üleandmist, kasutades psüühilist ja füüsilist vägivalda ja tekitades kannatanule raske tervisekahjustuse järgmiselt: Oleg Gontarenko koos Pjotr Gontarenko ja Andrei Bulõgin’iga saabus V K’iga kohtumiseks xxxx lõpus asuvale tühermaale I Gi kasutuses oleva ja tema poolt juhitud sõidukiga xxxx r/n xxxx, kuhu O.Gontarenko oli eelnevalt V K’i kutsunud. Seal hakkas Oleg Gontarenko õigusliku aluseta nõudma V K’ilt 300 euro üleandmist. Kui kannatanu keeldus, ähvardas O.Gontarenko kannatanut tapmisega lubades, et „teeb talle otsa peale”, võttis sõidukist kurika ja tahtlikult lõi sellega V K’ile vastu pead, samuti lõi kannatanut ühel korral rusikaga näkku suu piirkonda, tekitades füüsilist valu ja tervisekahjustuse. Kui V.K kukkus Oleg Gontarenko ründe tagajärjel pikali maha, sooritas Pjotr Gontarenko kannatanu ähvardamise eesmärgil püstolitaolisest esemest ühe lasu, tekitades tulistamisega kannatanus tõsiseltvõetavat hirmu oma elu pärast. Samal ajal Oleg Gontarenko andis kurika üle A.Bulõginile sõnadega „lõhu tema jalad“ ning A.Bulõgin üritaski maas olnud kannatanut kurikaga mitmel korral vastu jalgu lüüa, kuid ei tabanud, kuna kannatanul õnnestus lööke vältida. Järgmisena teatas Oleg Gontarenko V K’ile, et annab talle tund aega nõutud summast vähemalt 50 euro hankimiseks ja üleandmiseks, millega kannatanu tema kallal kasutatud vägivalla mõjul nõustus. Seejärel lahkusid O.Gontarenko, P.Gontareko ja A.Bulõgin kuriteopaigalt. Samal päeval kella 19:00- 4 19:30 vahel läks Pjotr Gontarenko V K’i elukohta, xxxx maja juurde raha järgi, kus ta sai S Fi vahendusel V.Kilt nõutud 50 eurot. Kurikaga pähe löömise tagajärjel tekitati V.K’ile koljulae rõhkmurd paremal oimukiirupiirkonnas, kõvakelmepealne verevalum koos nahaaluse verevalumiga paremal oimukiirupiirkonnas, mis on eluohtlik tervisekahjustus. Oma tegevusea pani Oleg Gontarenko toime varalise kasu üleandmise nõudmise, kui on kasutatud vägivalda, isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise, grupi poolt, raske tervisekahjustuse tekitamisega, s.o pani toime
2. Pjotr Gontarenko’t süüdistatakse selles, et tema 04.11.2017 kella 18:30-19:00 vahel, tegutsedes kooskõlastatult isikute grupis, nõudis V K’ilt alusetult varalise kasu üleandmist, kasutades psüühilist ja füüsilist vägivalda ja tekitades kannatanule raske tervisekahjustuse järgmiselt: Pjotr Gontarenko koos Oleg Gontarenko ja Andrei Bulõgin’iga saabus V K’iga kohtumiseks xxxx lõpus asuvale tühermaale I Gi kasutuses oleva ja tema poolt juhitud sõidukiga xxxx r/n xxxx, kuhu Oleg Gontarenko oli eelnevalt V K’i kutsunud. Seal hakkas Oleg Gontarenko õigusliku aluseta nõudma V K’ilt 300 euro üleandmist. Kui kannatanu keeldus, ähvardas O.Gontarenko kannatanut tapmisega lubades, et „teeb talle otsa peale”, võttis sõidukist kurika ja tahtlikult lõi sellega V K’ile vastu pead, samuti lõi kannatanut ühel korral rusikaga näkku suu piirkonda, tekitades füüsilist valu ja tervisekahjustuse. Kui V.K kukkus Oleg Gontarenko ründe tagajärjel pikali maha, sooritas Pjotr Gontarenko kannatanu ähvardamise eesmärgil püstolitaolisest esemest ühe lasu, tekitades tulistamisega kannatanus tõsiseltvõetavat hirmu oma elu pärast. Samal ajal Oleg Gontarenko andis kurika üle A.Bulõginile sõnadega „lõhu tema jalad“ ning A.Bulõgin üritaski maas olnud kannatanut kurikaga mitmel korral vastu jalgu lüüa, kuid ei tabanud, kuna kannatanul õnnestus lööke vältida. Järgmisena teatas Oleg Gontarenko V K’ile, et annab talle tund aega nõutud summast vähemalt 50 euro hankimiseks ja üleandmiseks, millega kannatanu tema kallal kasutatud vägivalla mõjul nõustus. Seejärel lahkusid O.Gontarenko, P.Gontareko ja A.Bulõgin kuriteopaigalt. Samal päeval kella 19:00-19:30 vahel läks Pjotr Gontarenko V K’i elukohta, xxxx maja juurde raha järgi, kus ta sai S Fi vahendusel V.Kilt nõutud 50 eurot. Kurikaga pähe löömise tagajärjel tekitati V.K’ile koljulae rõhkmurd paremal oimukiirupiirkonnas, kõvakelmepealne verevalum koos nahaaluse verevalumiga paremal oimukiirupiirkonnas, mis on eluohtlik tervisekahjustus. Oma tegevusea pani Pjotr Gontarenko toime varalise kasu üleandmise nõudmise, kui on kasutatud vägivalda, grupi poolt, raske tervisekahjustuse tekitamisega, s.o pani toime
3. Andrei Bulõgin´it süüdistatakse selles, et tema 04.11.2017 kella 18:30-19:00 vahel, tegutsedes kooskõlastatult isikute grupis, nõudis V K’ilt alusetult varalise kasu üleandmist, kasutades psüühilist ja füüsilist vägivalda ja tekitades kannatanule raske tervisekahjustuse järgmiselt: Andrei Bulõgin koos Oleg Gontarenko ja Pjotr Gontarenkoga saabus V K’iga kohtumiseks xxxx lõpus asuvale tühermaale I Gi kasutuses oleva ja tema poolt juhitud sõidukiga xxxx r/n xxxx, kuhu Oleg Gontarenko oli eelnevalt V K’i kutsunud. Seal hakkas Oleg Gontarenko õigusliku aluseta nõudma V K’ilt 300 euro üleandmist. Kui kannatanu keeldus, ähvardas O.Gontarenko kannatanut tapmisega lubades, et „teeb talle otsa peale”, võttis sõidukist kurika ja tahtlikult lõi sellega V K’ile vastu pead, samuti lõi kannatanut ühel korral rusikaga näkku suu piirkonda, tekitades füüsilist valu ja tervisekahjustuse. Kui V.K kukkus Oleg Gontarenko ründe tagajärjel pikali maha, sooritas Pjotr Gontarenko kannatanu ähvardamise eesmärgil püstolitaolisest esemest 5 ühe lasu, tekitades tulistamisega kannatanus tõsiseltvõetavat hirmu oma elu pärast. Samal ajal Oleg Gontarenko andis kurika üle A.Bulõginile sõnadega „lõhu tema jalad“ ning A.Bulõgin üritaski maas olnud kannatanut kurikaga mitmel korral vastu jalgu lüüa, kuid ei tabanud, kuna kannatanul õnnestus lööke vältida. Järgmisena teatas Oleg Gontarenko V K’ile, et annab talle tund aega nõutud summast vähemalt 50 euro hankimiseks ja üleandmiseks, millega kannatanu tema kallal kasutatud vägivalla mõjul nõustus. Seejärel lahkusid O.Gontarenko, P.Gontareko ja A.Bulõgin kuriteopaigalt. Samal päeval kella 19:00-19:30 vahel läks Pjotr Gontarenko V K’i elukohta, xxxx maja juurde raha järgi, kus ta sai S Fi vahendusel V.Kilt nõutud 50 eurot. Kurikaga pähe löömise tagajärjel tekitati V.K’ile koljulae rõhkmurd paremal oimukiirupiirkonnas, kõvakelmepealne verevalum koos nahaaluse verevalumiga paremal oimukiirupiirkonnas, mis on eluohtlik tervisekahjustus. Oma tegevusea pani Andrei Bulõgin toime varalise kasu üleandmise nõudmise, kui on kasutatud vägivalda, grupi poolt, raske tervisekahjustuse tekitamisega, s.o pani toime
II Menetlus kohtus Korraldaval kohtuistungil 01.08.2018 muutis kohus menetlusliiki ning otsustati, et asja arutatakse edasi lühimenetluse korras. Süüdistatav Oleg Gontarenko tunnistas end osaliselt süüdi, nõustudes lühimenetlusega. Süüdaistatavad Pjotr Gontarenko ja Andrei Bulõgin ei tunnistanud ennast süüdi ning mõlemad süüdistatavad oli nõus lühimenetlusega. Oleg Gontarenko kaitsja Sadekov tõi välja asjaolu, et kaitsealune tunnistab süüd osaliselt. Ei vaielnud vastu silmnähtavate asjaoludega, nõustus ekspertiisiga. Kaitsja rõhutas, et kuriteo motiivi ei ole välja selgitatud, keegi ei tea milles oli juhtumi põhjus. Kaitsja seisukoht oli, et jäädakse lühimenetluse juurde ning esitatud tõendid on lubatavad. Istungil O. Gontarenko ei soovinud enda ülekuulamist, kinnitades, et jääb eeluurimisel antud ütluste juurde. Andrei Bulõgini kaitsja Senkel leidis, et Bulõgin ei ole süüdistuses esitatud kuritegu toime pannud ning süüdistus on põhjendamata. Kaitsja väitel Bulõgin ei ole midagi nõudnud, ei rahalisi vahendeid ega ka kasutanud kannatanu suhtes vägivalda. Kaitsja rõhutab, et Bulõgin oli teistega koos, seisis kõrval ning tunnistajate ütlused on erinevad selles osas, kus Bulõgin sündmuse ajal seisis. Istungil A. Bulõgin ei soovinud enda ülekuulamist, kinnitades, et jääb eeluurimisel antud ütluste juurde. Pjotr Gontarenko kaitsja Küünemäe leidis, et süüdistus on P. Gontarenko suhtes põhjendamata. Kaitsja selgitas, et kohtueelses menetluses nemad ütlusi andnud ei ole, avaldada midagi tema suhtes ei ole kuid olemas on kannatanu ja tunnistajate ütlused. Kaitsja toob välja asjaolu, et nii kannatanu kui ka tunnistaja on oma ütlustes kinnitanud, et P. Gontarenko ei ole vägivalda kannatanu suhtes kasutanud ning sel põhjusel leiab kaitsja, et P. Gontarenko suhtes esitatud süüdistus ei ole tõendatud. Istungil P. Gontarenko ei soovinud enda ülekuulamist, kinnitades, et jääb eeluurimisel antud ütluste juurde. III Kohtu seisukoht Kohus uuris alljärgnevaid kirjalikke tõendeid: - Kannatanu V Ki ütlused, millega tõendatakse kuriteo toimepanemise faktilised asjaolud; 6 - Äratundmiseks esitamise protokoll, millest nähtuvalt osutas kannatanu Andrei Bulõgini fotole, kui isikule, keda ta tunneb „Paks“ hüüdnime järgi ja kelle kohta ta andis ütlusi; Isiku (V Ki) läbivaatuse protokoll, millega tõendatakse kannatanul 09.11.2017 visuaalselt nähtava tervisekahjustuse paiknevus; Tunnistaja L Ki ütlused, millega tõendatakse V Ki seisund 04.11.2017 kl 19:00 ja 19:30 vahel, samuti kuriteo asjaolud KrMS § 66 lg 2-1 p 2 alusel; Isiku ekspertiisi akt nr 17E-PõI0176 ja täiendekspertiisi akt nr 17E-PõT0009, millega tõendatakse V.Ki tervisekahjustuse tekkeaeg, tekkemehhanism ja raskus; Tunnistaja S Fi ütlused pealt nähtud kuriteo asjaolude kohta; Äratundmiseks esitamise protokoll, millest nähtuvalt osutas S F Pjotr Gontarenko fotole, kui Pjotr-nimelisele isikule, kelle kohta ta andis ütlusi; Äratundmiseks esitamise protokoll, millest nähtuvalt osutas S F Oleg Gontarenko fotole, kui Olegi-nimelisele isikule, kelle kohta ta andis ütlusi; Äratundmiseks esitamise protokoll, millest nähtuvalt osutas S F A T fotole, kui A „Väike“-nimelisele isikule, kelle kohta ta andis ütlusi; Äratundmiseks esitamise protokoll, millest nähtuvalt osutas S F I Gi fotole, kui sõiduki juhile, kelle kohta ta andis ütlusi; Tunnistaja A T ütlused tema poolt osaliselt pealt nähtud kuriteoasjaolude kohta; Maanteeameti registri väljavõte, millega tõendatakse, et sõiduauto xxxx xxxx kasutajaks on I G; Tunnistaja I Gi ütlused osaliselt pealt nähtud kuriteoasjaolude kohta; Tunnistaja I Gi koostatud skeem sündmuse ajal sõidukite ja inimeste paiknemise kohta; Sideettevõtjalt saadud andmete protokoll, millega tõendatakse süüdistatavate, kannatanu ja tunnistajate asukohad ja omavahelised sideseansid kuriteoga seonduval ajal; Oleg Gontarenko karistusregistri väljavõte, millega tõendatakse kuriteo kvalifikatsiooni koosseisuline raskendav asjaolu ja kuritegude toimepanemise regulaarsus; Andrei Bulõgini karistusregistri väljavõte koos saatekirja ja läbiotsimise protokolliga, millega tõendatakse tema valdusest keelatud relvade leidmine. Süüdistatava O. Gotarenko ütlusi peab kohus ebausaldusväärseks kuna pole eluliselt usutav olukorra kirjeldus. Arvestades asjaolu, et tema ja kannatanu vahel oli äge konflikt, mille käigus kasutati vägivalda siis süüdistatava isikut ning teiste tunnistajate ütlusi kogumis hinnates ei saa võtta eluliselt usutavalt väidet, et peale lööki rusikaga näkki, kui kannatanu maha kukkus, aitas ta kannatanu püsti, peale mida vabandas ja embas kannatanut. Kõik sündmuspaigal viibinud isikud kinnitavad, et Olegi ja kannatanu vahel oli konflikt, mis lõppes Olegi lahkumisega sündmuskohalt, mitte leppimisega süüdistatava initsiatiivil. Samuti tekitab kohtule kahtluse süüdistatava ütluste usaldusväärsuses asjaolu, et kurikas, mida kasutati kuriteo vahendina, päritolu on segane. Oleg väidab, et kurikas oli kaasas igaks juhuks, seejärel väidab ta et kurikas oli autos juba siis kui tema autosse istus, kusjuures teised autos viibinud ei näinud kurikat enne ega teadnud kust kohast kurikas Olegi kätte sai. Seejärel väidab Oleg oma ütlustes, et võttis autost kurika kuid lõi kannatanut rusikaga, täpsustamata kuhu jäi siis kurikas mis rünnaku hetkel oleks pidanud olema tema käes. Arvestades, et kannatanul on süüdistatava poolt tekitatud rasked kehavigastused ei ole eluliselt usutav, et kurikas ise ilmus igaks juhuks Olegi juurde autosse igaks juhuks teadmata asjaoludel ning seda ei kasutatud toimunud konfliktis. Süüdistatav P. Gontarenko kasutas õigust mitte ütlusi anda, mistõttu ei saa tema ütlusi hinnata. Süüdistatav A. Bulõgini ütlusi saab pidada samuti ebausaldusväärseks kuna ta kinnitab, et Olegi ja kannatanu vahel oli konflikt, teab et kannatanul olid vahetult peale sündmust tervisekahjustused kuid ütlustes püüab pöörata tähelepanu kannatanu sõltuvusprobleemidele ning olukorrale, et 7 kannatanu ise on oma tekkinud vigastustes süüdi (ütlustest väljavõte: kukkus kusagil mujal, temaga võib juhtuda mida iganes kuna ta on narkomaan). Arvestades asjaolu, et isik väidab, et istus terve intsidendi aja autos ei ole ka usutav kuna kõik teised sündmuskohal viibinud ja ütlusi andnud isikud väidavad, et tema oli autost väljas. 1. Oleg Gontarenko’le esitatud süüdistus
lg 2 p 1, 3, 4 järgi Tulenevalt
lg 1 moodustab väljapressimise koosseisu varalise kasu üleandmise nõudmine, kui on ähvardatud piirata isiku vabadust, avaldada häbistavaid andmeid või hävitada või rikkuda vara, samuti kui on kasutatud vägivalda. Sama paragrahvi lõike 2 punktide 1, 3 ja 4 koosseis loetakse täidetuks, kui väljapressimine on toimepandud isiku poolt, kes on varasemalt toime pannud varguse, röövimise, omastamise, süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise või turustamise, asja tahtliku rikkumise või hävitamise, kelmuse või väljapressimise, samuti kui sellega on tekitatud raske tervisekahjustus ning väljapressimine on toime pandud grupi poolt. Kohus ära kuulanud poolte seisukohad ja kontrollinud kriminaalasjas esitatud tõendeid asub seisukohale, et Oleg Gontarenko süü on tõendatud ja tema tegu on õigesti kvalifitseeritud
Oleg Gontarenko on isik, kes on varasemalt toime pannud erinevat liiki süütegusid, muuhulgas nii isikuvastaseid kui ka omandi vastu suunatud süütegusid. Oleg Gontarenko karistusregistri väljavõte tõendab, et isikul on 4 kehtivat kriminaalkaristust ning O. Gontarenko on varasemalt süüdi mõistetud röövimise eest
I0176 ja täiendekspertiisi aktiga nr 17E-PõT0009 on tõendatud V.Ki tervisekahjustuse tekkeaeg, tekkemehhanism ja raskus, mille kohaselt tekitati kannatanule raske tervisekahjustus. Põhjuslikku seost teo ning tagajärje vahel tõendavad lisaks eelpool loetletud ekspertiisiaktidele ka kannatanu V. Ki ütlused, tunnistajate S F ja A T ütlused. Kannatanu, tunnistaja S. F ja A. T ütlused kattuvad. Ajaliselt ning faktiliselt on ütlused sarnased ning kinnitavad, et sündmuskohal viibisid süüdistatavad O. Gontarenko, P. Gontarenko, Andrei Bulõgin ning tunnistajad A. T ja I G. O. Gontarenko viibimist sündmuskohal tõendab ka äratundmiseks esitamise protokoll, millest nähtuvalt osutas S F Oleg Gontarenko fotole, kui Olegi-nimelisele isikule. Kannatanu, tunnistaja S. F ja A. Ti ütlustest nähtub, et O. Gontarenko ja kannatanu vahel oli konflikt. Tunnistaja S.Fi ütlustest nähtub, et O. Gontarenko tõi autost kurika, millega lõi kannatanut. Samuti nähtub tunnistaja S. Fi ütlustest, et enne rünnakut hakkas kannatanu V. K kui kurikat nägi O. Gontarenko eest ära jooksma. Tunnistaja väidab, et nägi kuidas O. Gontarenko kannatanut kurikaga vastu pead paremale poole kõrva juurde lõi, mille tagajärjel kukkus kannatanu maha. Ütlustest nähtub, et kui O.Gontarenko võttis autost kurika, siis väljusid sõidukist, millega O. Gontarenko saabus ka teised isikud P. Gontarenko, Andrei ,,T" (Paks) ja Andrei ,,Malenki" (Väike). Kui tunnistaja F sekkus sündmuste ahelasse, hakates karjuma, mida O. Gontarenko teeb, löödi teda selja tagant vastu kukalt, mille tagajärjel ei tundnud ta valu, kuna tal oli peas nii dressipluusi kui ka jope kapuutsid ja tundmatu hääl ütles tunnistajale: ,,Ära sekku, mine autosse!" Tunnistaja ümberpöördel seisis talle kõige lähemal A T kuid tunnistaja ei kinnitanud, et lööjaks võis olla just tema. Tunnistaja sõnade kohaselt P. Gontarenko tulistas mingisugusest relvast õhku, mille tagajärjel tunnistaja tõlgendas seda nõnda, et tal ei ole vaja millessegi sekkuda. Tunnistaja ütlustest nähtub, et ta ei näinud täpselt kogu juhtunut pealt kuid sai aru, et kannatanut võidakse peksta. Tunnistaja kuulis fraase O. Gontarenko poolt A. Tle: ,,murra teda", ning P. Gontarenkole: 8 ,,Tulista, tulista talle jalgadesse!", mille järel oli segane sagimine kuni P. Gontarnko ütles: „kõik, aitab“. Sa võtsid tema käest tervisega". Tunnistaja kuulis kuidas O. Gontarenko ütles kannatanule, et kannatanu on talle 300 eurot võlgu, mille peale kannatanu püüdis midagi seletada kuid mida täpsemalt tunnistaja ei saanud aru. Tunnistaja sai aru kannatanu ja O. Gontarenko vahelisest jutust, et kannatanu peab tunni jooksul organiseerima O. Gontarenkole vähemalt 50 eurot, vastasel juhul O. Gontarenko laseb kannatanu maha või teeb temast invaliidi. Täpseid sõnu tunnistaja ei mäleta, kuid ta kinnitab, et ähvardus kannatanu sandiks teha kindlasti oli. Tunnistaja andis kannatanule 40 eurot, et too saaks O.Gontarnko nõude täita. Kohus on seisukohal, et tunnistaja ütlused on usaldusväärsed kuna ei esine asjaolusid, mis paneksid ütlustes kahtlema. Tunnistuse sisu on loogiline ning tõendab enamus tõendamiseseme asjaolusid. Kohus on seisukohal, et süüdistatavate ütlused on vastuolulised ning tekitavad segadust. Kohus on seisukohal, et igakülgselt on tõendatud kriminaalasjas kogutud tõenditega, et O. Gontarenko kasutas raha nõudmisel V. Kilt füüsilist vägivalda, mille tagajärjel tekkis kannatanul eluohtlik tervisekahjustus. Samuti on kohus seisukohal, et tegu on toime pandud grupi poolt. Oleg Gontarenko on täideviija
Tema hoidis sündmust enda kontrolli all, olles süüteo keskseks figuuriks, kellest sõltus olulisel määral, kas, kuidas ja millal süütegu toime panna. Ta realiseeris ise kõik süüteokoosseisule vastavad asjaolud ehk pani süüteo toime vahetult. P. Gontarenko ning A. Bulõgin olid koos O. Gontarenkoga, olles kaastäideviijad
Tunnistajad tõendavad, et O. Gotarenko nõudis V. Kilt raha ning vägivalla survel kannatanu organiseeris vajaliku summa. Arvestades, et kannatanu oli nõrgemas positsioonis, temaga oli kaasas vaid üks sõber, kes püüdis teda kaitsta kuid asjatult ning süüdistatav saabus autos, kus oli 5 isikut, kellest 3 aktiivselt andsid mõista, et kui ta ei allu survele, siis ootab teda kas peksasaamine või halvemal juhul surm, sest ühel isikul oli ka relvataoline ese, millest lasti üks lask nö hoiatuseks. Nimetatud sündmuse kirjeldus annab kohtule aluse arvata, et ähvardus vägivallale oli ilmne. Eelpooltoodust tulenevalt on kohus tuvastanud, et O. Gontarenko poolt on süüteo objektiivne koosseis täidetud. O. Gontarenko on tunnistanud oma süüd, kahetsedes juhtunut. Vägivalda kasutades, kurikaga kannatanut pea piirkonda lüües pidi O. Gontarenko aru saama, et võib tekitada isikule vigastuse, mille tagajärjed võivad ohtu seada elu või tervise. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et O. Gontarenko pani väljapressimise toime vähemalt otsese tahtlusega
Kohus on seisukohal, et ei ilmne asjaolusid, mis viitaksid õigustavatele asjaoludele, mistõttu õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmise aluseks on isiku süü. Kohus arvestab süüdistatava isikut, süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust ning vastutust raskendavate asjaolude puudumist. Käesoleval juhul on kohus tuvastanud, et süüd välistavad asjaolud puuduvad.
lg 2 p 1, 3, 4 toimepanemise eest karistatakse nelja- kuni kaheteistaastase vangistusega. Arvestades asjaolu, et O. Gontarenko on varasemalt toime pannud mitmeid süütegusid ning ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kohus leiab, arvestades süüteo kõiki asjaolusid ja tõendeid kogumis, et süüdistatavat tuleb karistada reaalse vangistusega, mis jääb sanktsiooni keskmisest määra ligidale. Süüdistatavale on antud korduvalt võimalusi end 9 parandada. Kohtu hinnangul on kõik seadusega lubatavad võimalused end ammendanud, süüdistatav ei ole vaatamata talle antud võimalustele elada seadusekuulekat elu end parandanud. Kohtupraktikas omaksvõetud ja RKKKo lahendites väljendatud arusaama järgi tuleb karistusseadustiku mõtte kohaselt karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt RKKKo nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06). Arvestades asjaolu, et karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, s.o karistuse eripreventiivset eesmärki, ja õiguskorra kaitsmise huvisid, s.o üldpreventiivseid kaalutlusi, peaks olema reaalne vangistus, mis kokkuvõttes on sanktsiooni keskmisest määrast madalam, piisavaks, et mõjutada O. Gontarenkot edaspidi asuma õiguskuulekale teele. Samuti on oluline, et varavastased süüteod on laialt levinud ning seega peab õiglane karistus kinnitama inimeste usku normikehtivusse ja usaldust õiguskorra vastu. Lähtudes eelnevast, leiab kohus, et süüdistatava karistamine reaalse vangistusega on põhjendatud, sest O. Gontarenko ei ole varasematest karistustest õppinud ning see ei ole suutnud mõjutada teda selliselt, et ta enam ei paneks õigusrikkumisi toime. 2. Pjotr Gontarenko’le esitatud süüdistus
lg 2 p 3, 4 järgi Tulenevalt
lg 1 moodustab väljapressimise koosseisu varalise kasu üleandmise nõudmine, kui on ähvardatud piirata isiku vabadust, avaldada häbistavaid andmeid või hävitada või rikkuda vara, samuti kui on kasutatud vägivalda. Sama paragrahvi lõike 2 punktide 3 ja 4 koosseis loetakse täidetuks, kui väljapressimisega on tekitatud raske tervisekahjustus ning väljapressimine on toime pandud grupi poolt. Kohus ära kuulanud poolte seisukohad ja kontrollinud kriminaalasjas esitatud tõendeid asub seisukohale, et Pjotr Gontarenko süü on tõendatud ja tema tegu on õigesti kvalifitseeritud
P. Gontarenko viibimist sündmuskohal ning osalemist väljapressimises tõendab lisaks kannatanu ja tunnistajate ütlustele ka äratundmiseks esitamise protokoll, millest nähtuvalt osutas S. F P. Gontarenko fotole, kui Petja-nimelisele isikule. Kohus on seisukohal, et P. Gontarenko on kaastäideviija
Kohtupraktikas on täideviija määratlemisel aluseks võetud teovalitsemise teooriat, mille kohaselt loetakse täideviijaks isik, kes hoiab koosseisutunnustele vastavat sündmust enda kontrolli all, olles süüteo keskseks figuuriks, kellest sõltub olulisel määral, kas, kuidas ja millal süütegu toime panna (RKKK 3-1-1-97-04, 3-1-1-93-05, 3-1-1-64-14 p 13). Kaastäideviijaks loetakse isikut kes paneb teo toime ühiselt ja kooskõlastatult teise isikuga (RKKK 3-1-1-23-01, 3-1-1-5-06, 3-1-1-64-14 p 13.1). P. Gontarenko oli kaastäideviijaks kuna tema koos O. Gontarenko ning A.Bulõginiga ühiselt ja kooskõlastatult tegutsesid selliselt, et igaüks neist valitses tegu ning P. Gontarenko pidi aru saama teo toimepanemise ajal, et temast sõltub süüteokooseisu realiseerimine. Kannatanu ning tunnistaja ütluste pinnalt on põhjendatud alus arvata, et P. Gontarenkol oli relvataoline ese, millest ta sooritas ka ühe lasu õhku. Olukorras, kus grupis on mitu inimest ja kannatanu on viidud sellisesse situatsiooni, kus ühel isikul on kurikas ja teisel relv on põhjendatud alus arvata, et relvataoline ese oli mõeldud hirmu 1 0 tekitamiseks ning olukorra oma kontrolli all hoidmiseks. O. Gontarenko nõudis V. K raha, kasutades oma eesmärgi saavutamiseks vägivalda (kirjeldatud täpsemalt eelmises punktis). P. Gontarenko oli koos O. Gontarenkoga ning kuigi tunnistajate ning kannatanu ütluste kohaselt otsest füüsilist vägivalda tema kannatanu suhtes ei kasutanud on tuvastatud, et tema kasutas relvataolist eset, millega tegi lasu õhku, mis on piisavaks selleks, et suurendada kannatanu hirmu selles osas, et tema peal võidakse kasutada vägivalda relvaga. Lisaks on tunnistaja ütlustega tõendatud, et 50 eurot, mille kannatanu otsis O. Gontarenko nõudmisel anti P. Gontarenkole, et ta annaks selle O. Gontarenkole. Eelpool toodust tulenevalt on objektiivne süüteokoosseis täidetud. P. Gontarenko pidi teadma, et O. Gontarenko poolt kannatanu kurikaga löömine ning ka muu füüsiline vägivald kannatanu suhtes võivad tekitada eluohtliku tagajärje, vaatamata sellele ei sekkunud ta vägivalla kasutamisse ühelgi moel, vastupidi, vaadates pealt toimunut ning kasutades relvataolist eset on kohus seisukohal, et ta seadis raha väljapressimise ka endale eesmärgiks. Seega tegutses P. Gontarenko eesmärgipäraselt ning kohtu hinnangul otsese tahtlusega, mistõttu on täidetud ka teo subjektiivne asjaolu. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmise aluseks on isiku süü. Kohus arvestab süüdistatava isikut, süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust ning vastutust raskendavate asjaolude puudumist. Käesoleval juhul on kohus tuvastanud, et süüd välistavad asjaolud puuduvad.
lg 2 p 1, 3, 4 toimepanemise eest karistatakse nelja- kuni kaheteistaastase vangistusega. Arvestades asjaolu, et P. Gontarenkol ei ole kehtivaid kriminaalkaristusi leiab kohus, arvestades süüteo kõiki asjaolusid ja tõendeid kogumis, et süüdistatavat saab karistada vangistusega, mida ei pöörata täitmisele, kui ta ei pane katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Arvestades teo raskusastest on kohus seisukohal, et katseaja kestus tuleb määrata piisavalt pikk, et anda süüdistatavale võimalus end parandada ning hoida end kontrolli all, et elada seaduskuulekat elu. Arvestades asjaolu, et karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, s.o karistuse eripreventiivset eesmärki, ja õiguskorra kaitsmise huvisid, s.o üldpreventiivseid kaalutlusi, peaks kohaldamisele kuuluv tingimisi vangistus, mis kokkuvõttes on sanktsiooni keskmisest määrast madalam, piisavaks, et mõjutada P. Gontarenkot edaspidi asuma õiguskuulekale teele. Samuti on oluline, et varavastased süüteod on laialt levinud ning seega peab õiglane karistus kinnitama inimeste usku normikehtivusse ja usaldust õiguskorra vastu. Lähtudes eelnevast, leiab kohus, et süüdistatava karistamine vangistusega, mida ei pöörata täitmisele, kui isik ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu, on põhjendatud, sest P. Gontarenko ei ole varasemalt karistatud ning see peaks mõjutama teda piisavas osas selliselt, et ta enam ei paneks õigusrikkumisi toime. 3. Andrei Bulõgin’ile esitatud süüdistus
lg 2 p 3, 4 järgi Tulenevalt
lg 1 moodustab väljapressimise koosseisu varalise kasu üleandmise nõudmine, kui on ähvardatud piirata isiku vabadust, avaldada häbistavaid andmeid või hävitada või rikkuda vara, samuti kui on kasutatud vägivalda. Sama paragrahvi lõike 2 punktide 3 ja 4 1 1 koosseis loetakse täidetuks, kui väljapressimisega on tekitatud raske tervisekahjustus ning väljapressimine on toime pandud grupi poolt. Kohus ära kuulanud poolte seisukohad ja kontrollinud kriminaalasjas esitatud tõendeid asub seisukohale, et A. Bulõgini süü on tõendatud ja tema tegu on õigesti kvalifitseeritud
A. Bulõgini viibimist sündmuskohal ning osalemist väljapressimises tõendavad tunnistaja ja kannatanu ütlused ning äratundmiseks esitamise protokoll, millest nähtuvalt osutas kannatanu Andrei Bulõgini fotole, kui isikule, keda ta tunneb „Paks“ hüüdnime järgi. Kohus on seisukohal, et A. Bulõgin on kaastäideviija
Kohtupraktikas on täideviija määratlemisel aluseks võetud teovalitsemise teooriat, mille kohaselt loetakse täideviijaks isik, kes hoiab koosseisutunnustele vastavat sündmust enda kontrolli all, olles süüteo keskseks figuuriks, kellest sõltub olulisel määral, kas, kuidas ja millal süütegu toime panna (RKKK 3-1-1-97-04, 3-1-1-9305, 3-1-1-64-14 p 13). Kaastäideviijaks loetakse isikut kes paneb teo toime ühiselt ja kooskõlastatult teise isikuga (RKKK 3-1-1-23-01, 3-1-1-5-06, 3-1-1-64-14 p 13.1). Kannatanu ning tunnistaja ütlustega on tõendatud, et A. Bulõgin oli kaastäideviijaks kuna tema koos O. Gontarenko ning P. Gontarenkoga ühiselt ja kooskõlastatult tegutsesid selliselt, et igaüks neist valitses tegu ning A. Bulõgin pidi aru saama teo toimepanemise ajal, et temast sõltub süüteokooseisu realiseerimine. Kannatanu ütlustest nähtub, et A. Bulõgin võttis O. Gontarenko käest kurika ning tegi omalt poolt kõik selleks, et lüüa kannatanut kurikaga korduvalt jalgadesse, mis tekitas kannatanus hirmu, et A. Bulõgini ähvardused kurikaga võivad kahjustada tema elu või tervist. Arvestades kogumis kõiki esitatud tõendeid saab järeldada, et A. Bulõgin seadis raha väljapressimise endale eesmärgiks, kasutades selleks vägivalda ja sellega ähvardamist, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult O. Gontarenko ning P. Gontarenkoga. V. Kil tekkis vägivalla kasutamise tagajärjel eluohtlik tervisekahjustus, mis on tõendatud isiku ekspertiisi aktiga nr 17E-PõI0176 ja täiendekspertiisi aktiga nr 17E-PõT0009. Eelpooltoodust tulenevalt leiab kohus, et süüteo objektiivne koosseis on täidetud. A. Bulõgin viibis sündmuskohal ning kannatanu ja tunnistaja ütlustega on tõendatud, et ta osales väljapressimisel kaastäideviijana ega teinud midagi selleks, et peatada vägivalla kasutamine kannatanu suhtes. Vastupidi, kannatanu ütlustest tulenevalt A. Bulõgin aitas kaasa vägivallaga ähvardamises, püüdes lüüa kurikaga korduvalt kannatanu jalgu, tekitades oma käitumisega hirmu kannatanule elu ja tervise pärast. A. Bulõgin pidi teadma, et O. Gontarenko poolt kannatanu kurikaga löömine, P. Gontarenko poolt relvataolisest esemest lasu sooritamine kannatanu silme all ning ka muu füüsiline vägivald kannatanu suhtes võivad tekitada eluohtliku tagajärje. Seega on kohus seisukohal, et A. Bulõgin tegutses eesmärgipäraselt ning kohtu hinnangul otsese tahtlusega, mistõttu on täidetud ka teo subjektiivne asjaolu. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmise aluseks on isiku süü. Kohus arvestab süüdistatava isikut, süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust ning vastutust raskendavate asjaolude puudumist. Käesoleval juhul on kohus tuvastanud, et süüd välistavad asjaolud puuduvad.
lg 2 p 1, 3, 4 toimepanemise eest karistatakse nelja- kuni kaheteistaastase vangistusega. Arvestades asjaolu, et A. Bulõginil ei ole kehtivaid kriminaalkaristusi leiab kohus, arvestades süüteo kõiki asjaolusid ja tõendeid kogumis, et süüdistatavat saab karistada vangistusega, mida ei pöörata täitmisele, kui ta ei pane katseaja kestel toime uut tahtlikku 1 2 kuritegu. Arvestades teo raskusastest on kohus seisukohal, et katseaja kestus tuleb määrata piisavalt pikk, et anda süüdistatavale võimalus end parandada ning hoida end kontrolli all, et elada seaduskuulekat elu. Arvestades asjaolu, et karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, s.o karistuse eripreventiivset eesmärki, ja õiguskorra kaitsmise huvisid, s.o üldpreventiivseid kaalutlusi, peaks kohaldamisele kuuluv tingimisi vangistus, mis kokkuvõttes on sanktsiooni keskmisest määrast madalam, piisavaks, et mõjutada A. Bulõginit edaspidi asuma õiguskuulekale teele. Samuti selgitab kohus, et varavastased süüteod on laialt levinud ning seega peab õiglane karistus kinnitama inimeste usku normikehtivusse ja usaldust õiguskorra vastu. Lähtudes eelnevast, leiab kohus, et süüdistatava karistamine vangistusega, mida ei pöörata täitmisele, kui isik ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu, on põhjendatud, sest A. Bulõgin ei ole varasemalt karistatud ning see peaks mõjutama teda piisavas osas selliselt, et ta enam ei paneks õigusrikkumisi toime. Tsiviilhagi Käesolevas asjas on kannatanu V. K esitanud tsiviilhagi nii varalise kahju kui ka mittevaralise kahju kohta. On tõendamist leidnud asjaolu, et väljapressimisega tekitati isikule varalist kahju 50 euro ulatuses, mistõttu kohus leiab, et tuleb rahuldada VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel ning tulenevalt TsMS § 440 lg 1 V. Ki poolt esitatud tsiviilhagi varalise kahju kohta. Kannatanu V. K on lisaks esitanud tsiviilhagi, mille kohaselt VÕS § 1043 alusel palub hüvitada talle õigusvastaselt tekitatud mittevaraline kahju 5000 euro ulatuses, põhjendades sellega, et teda rünnati põhjuseta, tekitati talle lihtsalt niisama raske vigastus. Samuti, et kannatanu ründamise ajal tundis suurt hirmu enda elu pärast ja käesoleval ajal teda häirivad ilmamuutusega tekkivad peavalud ning väsimus, tuues välja ka asjaolud, et hagejal on keelatud tõsta ja kanda raskusi ja keeld igasugusele füüsilisele aktiivsusele, mis kogumis mõjutavad hageja elukvaliteeti ja heaolu. Kohus, lähtudes kesksetest eraõiguse sätetest, mis reguleerivad kahjunõude ulatust ja sisu, analüüsib, kas mittevaralise kahju hüvitamise nõue on antud hetkel üldse tekkinud. Üheks kahju hüvitamise kohustuse ja sellele vastava nõude õiguse tekkimise vajalikuks eelduseks on kahju olemasolu kannatanul. Riigikohus on tsiviilhagi lahendamise ja kahju hüvitamise normide kohaldatavuse kohta öelnud, et ka kriminaalasja lahendav kohus peab tulenevalt TsMS § 436 lgst 1, § 438 lg-st 1 ja § 442 lg-st 8 tsiviilhagi lahendamisel mistahes nõude rahuldamisel otsuses ära näitama õigusnormid, mis moodustavad nõude rahuldamise materiaalõigusliku aluse (3-1-122-07). Käesoleval juhul on kohus seisukohal, et ilmamuutustega tekkivad peavalud ning väsimus kindlasti mõjutavad kannatanu elukvaliteeti ja heaolu kuid ei saa eeldata, et need sümptomid on põhjuslikus seoses tekitatud kehavigastustega. Riigikohtu otsuse 3-2-1-34-05 kohaselt tuleb moraalse kahju tõendatuks lugemisel olema kindlaks tehtud, milles selline kahju seisneb, s.t. missugused on õnnetuse mittevaralised kahjulikud tagajärjed hageja jaoks. Iga kahjuliku tagajärje osas tuleb viidata tõenditele, mis seda kahjulikku tagajärge tõendavad kuid käesoleval juhul seda tehtud ei ole. Riigikohtu seisukohtadest tulenevalt kuulub moraalse kahjuna Põhiseaduse § 25 alusel hüvitamisele püsiv kehalise terviklikkuse kaotus, väljanägemise muutus või oluline psüühika ja 1 3 närvitegevuse häire, samuti heaolu langus, tingituna ajutisest või püsivast piirangust isiku tegevuses ja elukorralduses või põhjendatult loodetust heaolu loomise võimaluse kaotus. Käesoleval juhul on kannatanu viidanud heaolu ning elukvaliteedi langusele kuid pole põhjendanud millisel viisil heaolu ning elukvaliteet on halvenenud. Kohus on jõudnud järeldusele, et ilmamuutustega tekkivad peavalu ning väsimus ei ole sedasorti sümptomid, mis antud hetkel isiku elukvaliteeti või heaolu oluliselt halvendaks. Moraalne kahju hõlmab ka kehavigastusega seotud füüsilise ja hingelise valu, nii juba möödunud aja kui selle võimaliku püsimise eest tulevikus. Riigikohtu lahendi 3-2-1-1-01 kohaselt väljendub mittevaralise kahju suurus kohtu hinnangus, mille kujundamisel juhindub kohus õiguse üldpõhimõtetest, ühiskonna üldise heaolu tasemest ning kohtupraktikast. Tsiviilhagiga tagatava mittevaralise kahju olemasolu ja suuruse kindlaks tegemine on käesoleval juhul küllalt piiritlemata ning ebaselge, mida kohus ka täpsemalt järgmisena analüüsib. Kohus leiab, et 5000 euro suurune mittevaralise kahju olemasolu eelpool nimetatud põhjustel on ebaproportsionaalselt suur. Arvestades asjaolu, et isikule tekitati rünnakuga raske tervisekahjustus ei ole moraalse kahju nõude aluseks. Kannatanu pole põhjendanud ega täpsustanud, kuidas ja missugune vägivald tekitas kannatanule mittevaralise kahju (moraalse kahju). Kuigi kannatanu tõi välja asjaolu, et ilmamuutustega tema pea valutab ning tal tekib väsimus, ei ole tõendatud, et nimetatud asjaolusid tekitab läbielatu või vigastus. Selge on asjaolu, et taastumine raskest kehavigastusest võtab aega kuid kogumis on taastumine tingitud ka isiku valikutest igapäevases elus. Peavalu ja väsimus on nõnda sagedased sümptomid, mis esinevad pea kõigil võiks öelda, et ilma põhjusetagi, rääkimata konkreetsest situatsioonist. Kohus on seisukohal, et neid ei saa seostada otseselt kannatanuga juhtunuga. Asjaolu, et isikut rünnati põhjuseta ja temale tekitati raske kehavigastus, et ründamise ajal isik tundis hirmu enda elu pärast on sündmuse kannatanuks olemise loomulik tagajärg, mille eest süüdistatavad saavad karistada. See ei ole asjaolu põhistamaks moraalse kahju suurust, mis kohtu hinnangul on proportsionaalselt arvestades eelneva kohtupraktikaga liiga suur. Kohus juhindub käesoleval juhul mittevaralise kahju mitterahuldamisel suures osas tsiviilõiguslikest põhimõtetest ja Riigikohtu tsiviilkolleegiumi vastavast praktikast. Kohtul ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada kannatanu kahju suurust tema psüühikas, lähtudes otsust tehes siseveendumusest ning üksnes kohtule esitatud materjalidest ja hagiavalduses toodust. Kohus on seisukohal, et kannatanu, olles läbielanud väljapressimise käigus vägivalla kasutamise tema suhtes ning hiljem teostatud operatsiooni tõttu on rikutud kannatanu isiklikku õigust, kuid käesoleval juhul ei ole kohtul piisavalt alust mittevaralise kahju rahuldamiseks sellises ulatuses nagu hagiavalduses toodud ning loeb põhjendatuks jätta tsiviilhagi mittevaralise kahju osas rahuldamata. Menetluskulud: Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistetul hüvitada menetluskulud. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 alusel on menetluskuludeks antud asjas määratud kaitsjatele makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral on KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt 2,5 kuupalga alammäära ehk 1250 eurot. 1 4 KrMS § 175; § 179 lg 1 p 1; § 180 alusel välja mõista Oleg Gontarenkolt menetluskuluna: I astme kuriteos süüdimõistmise korral sundraha 1250 (üks tuhat kakssada viiskümmend) eurot. KrMS § 175; § 179 lg 1 p 2; § 180 alusel välja mõista Pjotr Gontarenkolt menetluskulud: I astme kuriteos süüdimõistmise korral sundraha 1250 (üks tuhat kakssada viiskümmend) eurot, riigi õigusabikulud kohtueelses menetluses ja kohtus 768 eurot. KrMS § 175; § 179 lg 1 p 2; § 180 alusel välja mõista Andrei Bulõginilt menetluskulud: I astme kuriteos süüdimõistmise korral sundraha 1250 (üks tuhat kakssada viiskümmend) eurot, riigi õigusabikulud kohtueelses menetluses ja kohtus 546 eurot. Ekspertiisikulud 181 eurot jätta riigi kanda. Kuivõrd kriminaalmenetluse kulud ületavad nähtavalt süüdistatavate hetke maksevõimet, peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude hüvitamise osas KrMS § 423 sätteid ja pikendada süüdistatavatele kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus juhindub KrMS § 238; § 313; § 315 sätetest. Piret Liivo kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 1 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.