Obsah (6)

§ 9§ 11§ 619§ 627§ 635§ 637

2-18-107902 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anu Uritam Otsuse tegemise aeg ja koht 05. aprill 2019 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-107902 Tsivii

§ 9

lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Seega on lepingu sõlmimiseks vajalik mõlema poole tahteavalduse olemasolu.

§ 11

lg 1 järgi võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Seega võib lepingu sõlmida ka suulises vormis, kuid hageja, kes lepingu sõlmimisele tugines, oleks pidanud oma väiteid tõendama. Hagejal oleks tulnud välja tuua tingimused, millistes pooled kokku leppisid ja selle, milline oli lepingu ese ehk milles pidi seisnema hageja 2 poolt kostjale osutatav teenus. Hagi aluseks olevaid asjaolusid ei saa kohus hageja eest ise kujundada ning kohus ei saa hageja asemel koguda nõude tõendamiseks tõendeid. 9.

§ 619

järgi kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.

§ 627

lg 1 näeb ette, et kui käsunduslepinguga ei ole tasus kokku lepitud, kuulub tasu maksmisele, kui käsundi täitmist võib mõistlikult eeldada üksnes tasu eest, eelkõige kui käsundisaaja täitis käsundi oma majandus- või kutsetegevuses. Hageja ei ole välja toonud, kas ta sõlmis enda hinnangul kostjaga käsunduslepingu ainult teenuse osutamiseks või oli tegemist töövõtulepinguga. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, millistes tingimustes pooled lepingu sõlmimisel kokku leppisid. 10.

§ 635

lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Seega on töövõtulepinguga tegemist siis, kui leping ei ole suunatud ainult ajaliselt mõõdetava teenuse osutamises, vaid tulemuse saavutamisele, eeskätt kui lepingu eesmärgiks on mõne objekti valmistamine. Hageja väidete kohaselt viis kostja tsingitud detailid tema juurest salaja ära, millest võib järeldada, et leping oli suunatud konkreetse tulemuse saavutamisele. 11. Töövõtulepingute puhul näeb

§ 637

lg 1 ette, et kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, kuidas kujunes väidetavalt kostjale esitatud arves märgitud tasu – kas tegemist oli kostjaga kokku lepitud tasuga, hageja poolt tavaliselt vastava töö eest nõutava tasuga või mõistliku tasuga ehk sellise tasuga, mida sarnasel ajal tegutsevad ettevõtted tavaliselt sarnase töö eest saada soovivad. 12.

§ 637

lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest.

§ 637

lg 4 sätestab, et kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Eeltoodust tuleneb, et töövõtja tasunõue ei muutu sissenõutavaks pelgalt arve esitamisega. Töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks siis, kui töö on valmis ning see on tellija poolt vastu võetud või tellijale vastuvõtmiseks esitatud viisil, kus töö saab lugeda vastuvõetuks. Hageja ei ole isegi selgitanud, millise töö ja millal ta valmis tegi ning kuidas kostjale vastuvõtmiseks esitas.

1. Kohus selgitas hagejale 07.12.2018 pöördumises (toimiku lk 47), et tal tuleb täiendavalt tõendada hagi aluseks olevaid asjaolusid. Kohus selgitas, et hageja ei ole tõendanud asjaolusid, mis võimaldaksid tal esitada töövõtulepingust tuleneva tasunõude. Kohus selgitas hagejale vajadust tõendada, millise lepingu ta kostjaga sõlmis ja kuidas muutus tema tasunõue sissenõutavaks ehk kuidas on ta kostjale töö üle andnud või kas töö tuleb lugeda üleantuks. Kohus selgitas, et ainuüksi arvega ei saa tõendada lepingu sõlmimist ja tasunõude sissenõutavaks muutumist ning hageja ei ole tõendanud isegi arve kostjale saatmist. Hageja väited, et kostja viis salaja valmis töö ära, olid samuti tõendamata. Samu asjaolusid oli kohus varem hagejale selgitanud enne hagiavalduse menetlusse võtmist 20.06.2018 (toimiku lk 13). Vaatamata kohtu korduvatele selgitustele ei esitanud hageja täiendavaid nõude põhistusi ega ühtegi täiendavat tõendit.
2. Ainsa tõendina esitas hageja kohtule arve nr 784 (toimiku lk 11). Arve sisuks on „detailide kuumtsinkimine“ ja „kompl 1“. Arve summaks on 970 eurot ilma käibemaksuta ja 1 164 eurot 3 koos käibemaksuga. Arve saajaks on märgitud kostja. Arve väljastamise ja tasumise tähtajaks on 06.10.
3. Arvest ei saa järeldada, millise töö tegemiseks ja millistel tingimustel ning millal pooled kokkuleppe sõlmisid. Arvest ei saa järeldada, kas, millal või millises ulatuses hageja töö valmis tegi ning kas ta esitas selle kostjale üleandmiseks või mitte. Arvest ei nähtu isegi see, kas või millal hageja selle kostjale saatis. Hageja väited selle kohta, et kostja viis valmis töö salaja tema territooriumilt ära, on jäänud paljasõnalisteks. Kokkuvõttes leiab kohus, et hageja nõue ei kuulu rahuldamisele, sest see on täielikult tõendamata.
4. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
5. Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista kulud õigusabile. Enne hagile vastamist kulus konsultatsioonile 0,5 tundi ehk 60 eurot. Maksekäsu kiirmenetluses kulus vastuväite esitamisele 0,5 tundi ehk 60 eurot. Hagile vastamiseks kulus 1 tund ehk 120 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud on kostja õigusabikulud seoses hagile vastamisega ehk 1 tunni ja 120 euro ulatuses. Maksekäsu kiirmenetluses vastuväite esitamiseks ei olnud õigusabi kasutamine vajalik, sest vastuväidet ei pidanud kostja põhistama. Seda, kas varem toimus kostja konsulteerimine, millises küsimuses see toimus ja kaua kestis, ei ole asjas kogutud tõendite pinnalt võimalik järeldada. Seega loeb kohus kostja põhjendatud ja mõistlikuks õigusabikuluks kulu, mis oli vajalik hagiavalduse vastuse koostamiseks. Hagejalt tuleb kostja kasuks menetluskuluna välja mõista 120 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik 4