Obsah (8)

§ 199§ 266§ 201§ 328§ 121§ 64§ 65§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. august 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-4555 Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Juhan Sarv Kohtukoosseis Vaidlus

§ 199

lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi 4 aasta 8 kuu vangistusega;

§ 266

lg 2 p 1 järgi 6 kuu vangistusega;

§ 201

lg 2 p 1 järgi 8 kuu vangistusega;

§ 328

järgi 1 aasta vangistusega ja

§ 121

lg 2 p 3 järgi 2 aasta 6 kuu vangistusega.

§ 64lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõisteti A.

Matveevile liitkaristuseks 4 aastat 8 kuud vangistust.

§ 65

lg 1 alusel liideti käesoleva otsusega mõistetud karistus Viru Maakohtu 09.03.2017 kohtuotsuse alusel mõistetud karistusega – 4 aastat 4 kuud 14 päeva vangistust, ning mõisteti A. Matveevile liitkaristuseks, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega, 4 aastat 8 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 10.03.

1. Karistuse kandmise aja lõpp 10.11.
3. Viru Maakohtu 05.08.2019 määrusega jäeti A. Matveev ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata. 2.
4. Enne vangistust isik ei töötanud ametlikult, tegi ehitusalaseid juhutöid. Ametlikult töötas veebruaris ja märtsis 2016 Rakvere Jeld-Wenis sorteerijana, peale seda töötas väidetavalt ametlikult ka Scatmann Ehitus OÜ-s abitöölisena. Paralleelselt sellega oli hõivatud firmas Trinity Grupp OÜ, kus tegeles ehitustöödega. Sissetulekuks vabaduses oli isiklik töötasu ja kuritegelikul teel saadud tulu. Toimetulekut mõjutasid võlad ja sõltuvusainete tarvitamine. Isik on kuriteo pannud toime endise elukaaslase suhtes, kasutades tema suhtes vägivalda. Isiku lähedasteks on ema, vend ja poolvend. Vend on kriminaalkorras karistatud isik. Suhted lähedastega on head ja toetavad. Isikul on elukoht, tegemist on rehabilitatsioonikeskusega „Uus Põlvkond“ ning kõnealune elukoht vastab elektroonilise valve tingimustele. Isik on pikaajaliselt tarvitanud narkootilisi aineid ja tal on diagnoositud narkosõltuvus. Varasemalt on rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, ei käinud registreerimas ja tarvitas narkootikume. Isiku kuriteod on muutunud ajaga raskemaks, varasemad kuriteod on olnud varavastased ja arvutikelmused. Viimased kuriteod sisaldavad vägivalda. Viimane kuritegu on kehaline väärkohtlemine arestimaja valvuri suhtes ning arestimajast põgenemine, mis näitab, et kuritegude laad ja dünaamika on muutunud raskemaks. Maakohus tõdes, et need andmed osutavad pigem sellele, et pere, kriminaalhooldus ja varasemad karistused ei olnud sellised kaalukad asjaolud, mille tõttu oleks isik nõus loobuma kuritegelikust elust. Varasemalt on isik viibinud korduvalt vangistuses. 2.
5. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetul on 11 kehtivat kriminaalkaristust. Samas on põhjendatud kaitsja märkus, et tegelikult seaduse alusel neist kehtivad ainult neli. Ülejäänud peaksid olema kustunud seaduse alusel. Maakohus arvestas kaitsja märkusega. 2.
6. Kinnipeetav kannab karistust varguse eest, mis on toime pandud grupis sissetungimisega. Vargus on toime pandud süstemaatiliselt, lisaks omavoliline sissetung ja lahkumisnõuete täitmata jätmine. Omastamine on toime pandud isiku poolt, kes on varem pannud toime varguse või omastamise. Lisaks kinnipidamiskohast ja vahi alt põgenemine ja kehaline väärkohtlemine. Isiku korduvad kriminaal –ja väärteokaristused näitavad maakohtu hinnangul, et isik ei ole olnud motiveeritud elama õiguskuulekat elu ja järgima ühiskonnas kehtivaid reegleid ja norme, seda ka peale korduvat vangistust ega kriminaalhoolduse järgselt. Isiku pikaajaline käitumine on see, et ta tarvitab narkoaineid ja sooritab varavastaseid süütegusid. Tema elus on oluline roll narkoainetel (korduvalt karistatud narkoaine tarvitamise eest väärteokorras). Isikul on diagnoositud narkosõltuvus. Isik paneb toime varavastaseid süütegusid majandusliku kasusaamise eesmärgil. Vangla iseloomustuse kohaselt on isik olnud eelnevalt allutatud kriminaalhooldusele, isik on rikkunud kontrollnõudeid, seega ei ole see talle mõju avaldanud. Isiku poolt toimepandud kuriteod on läinud ajaga raskemaks. Arvestades isiku varasemat käitumist, prognoos on pigem negatiivne ja üsna reaalne, et isik võib jätkata kuritegeliku tegevusega. 2.
7. Maakohus hindas ka süüdimõistetu käitumist vangistuse ajal ning asjaolu, kuidas on vangistuse ajal tuvastatud riskid vähenenud. Vangistuse jooksul on A. Matveev olnud tööga hõivatud (koristajana ja metallitsehhis), ta on osalenud Corrigo tugigrupis, läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, 24.03.2018 ja 2 28.04.2018 osales koerateraapias, 2018 osales ka mõned korrad AN tugigrupis ja alates 26.04.2019 osales sotsiaalprogrammis „Viha juhtimine“. Ülalnäidatud asjaolud osutavad, et isik on vangistuses teinud pingutusi enda hoiakute muutmiseks. Isiku karistusaja algus on 10.03.2017 ning tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Maakohus märgib, et isiku hoiakute ja elustiili korrigeerimiseks on see lühike aeg ja maakohtul ei olnud veendumust, et positiivsed hoiakud on isiku poolt kindlalt ja lõplikult vastu võetud. Isik alustas narkoainete tarvitamist 15-aastaselt ja tal on diagnoositud narkosõltuvus, mis on tema puhul uute kuritegude toimepanemise riskiks. Isiku poolt vangistuse ajal tehtud pingutuste tähendust ja mõju ei tohi ega saagi eirata, samas ei leia maakohus, et läbitud 2 sotsiaalprogrammi ja töötamine vanglas oleks piisav uue eriti narkokuriteo toimepanemise riski oluliseks vähendamiseks. Isikul oli töökoht ka varem vabaduses. 2.
8. Maakohus hindas ka isiku perspektiive vabaduses. Isikul on vabaduses olemas elukoht. Puudub kehtiv isikut tõendav dokument, kuigi sellega on perspektiiv, et taotlus esitatakse ja dokument väljastatakse. Isikul on olemas garanteeritud töökoht, Raund Ehitus OÜ. Vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda aadressile XXX . Tegemist on rehabilitatsioonikeskusega „Uus Põlvkond“ ning kõnealune elukoht vastab elektroonilise valve tingimustele. Maakohus nõustus, et tuvastatud asjaolud on positiivsed ja olulised isiku resotsialiseerimise seisukohast. Samas märgib maakohus, et kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole õigustatud ning oleks ennatlik. Uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel ei oleks madal või väheoluline. Arvestades kinnipeetava poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja karistust, ei ole maakohtu hinnangul A. Matveevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine õigustatud. Maakohtul puudus alus arvata, et süüdimõistetu puhul, kellel on diagnoositud narkosõltuvus, keda on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja kes on korduvalt kandnud vanglakaristust ja kes võib narkoainete soetamise eesmärgil panna toime varavastaseid kuritegusid, oleks kriminaalhooldus piisav mõjutamiseks, kui karistusest on ära kantud sellest veidi üle poole. Seda enam, et isiku varasem kriminaalhooldus ei olnud piisav, et isik loobuks süütegude toimepanemisest. Isiku varasemad hoiakud kriminaalses elus on kujunenud pikema ajal jooksul ja on jõudnud süveneda. Iseenesest fakt, et isik on vanglas teinud pingutusi oma elu muutmiseks, ei ole veel piisav tõdemiseks, et isiku hoiakud on lõplikult muutunud ja karistuse eesmärk on täidetud. Enne vangistust oli isiku käitumine hoopis teine, vaatamata asjaolule, et kinnipeetav oli määratud varasemalt kriminaalhooldusele, isik jätkas kuritegeliku eluviisi ja õigusrikkumiste toime panemist. Lähtuvalt eelnevast asus maakohus seisukohale, et järjekordse kriminaalhoolduse läbimise tõenäosus on pigem negatiivne. 2.
9. Kaitsja esitas argumendi, et kaitsealuse puhul on teatud riskid alati olemas, samas need riskid oleksid olemas ka karistuse täielikul ärakandmisel. Ehk ärakantud aja pikkusel ei ole niivõrd olulist tähendust karistuse eesmärkide saavutamisel. Maakohus nõustus, et selles väites on oma loogika olemas. Kohtu arvates siiski, kui seaduseandja oleks seisukohal, et vangistuse pikkus ei ole niivõrd oluline karistuse eesmärkide saavutamisel ja korduvalt kuritegusid toimepannud isikutel retsidiivsuse risk on olemas ka peale karistuse täielikku ärakandmist, oleks seaduseandja kehtestanud korra, et isikud vabastatakse teatud aja ärakandmisel automaatselt enne tähtaega ilma selleta, et kohus peaks igal juhul eraldi kaaluma, kas karistamise eesmärk on saavutatud, kas riskid on oluliselt maandatud ja isik ei hakka enam kuritegusid toime panema. Et karistuse täielikul ärakandmisel 3 ei ole isiku üle üldse kontrolli, seetõttu tuleb vabastada enne tähtaega, et kontroll oleks tagatud, ei ole kohtu arvates üldse tõsiseltvõetav argument. Maakohus nõustus, et isiku rehabiliteerimiskeskusesse suundumine on positiivne ja vähendab riski, kuid mitte oluliselt. Käesoleva ajani pikema kuritegeliku ja narkotarvitamise kogemuse pinnalt ei ole isik suutnud sellest loobuda. Veel on oluline märkida, et kinnipeetava poolt toime pandud kuritegu on sooritatud grupis, seega kuuluvad tema suhtlusringkonda ka kriminaalse tausta ja sõltuvusaineid tarvitavad isikuid. Maakohus on seisukohal, et kriminaalset mõtteviisi toetavate ja/või sõltuvusprobleemidega tuttavatega suhtlemine suurendab riskikäitumist vabaduses ning ei aita kaasa kinnipeetava resotsialiseerumisele. Isik võib olla mõjutatav teiste isikute poolt narkootikumide tarvitamisel. Seega suhtlemine sõltuvusprobleemidega isikutega suurendab uue kuriteo toimepanemise tõenäosust. Kinnipeetav tegi enne vangistust juhutöid ning tal puudus kindel sissetulek. Praegu on isikul vabanemisel olemas garanteeritud töökoht, samas soovib ta vabaneda rehabilitatsiooni keskusesse. Tegemist on kinnise teenusega ja seal viibitakse 12 kuud. Vangla andmetel on isikul 28.05.2019 seisuga jooksvaid nõudeid summas 10 907,79 eurot. See võib halvendada isiku majandusliku olukorda, mille tõttu võib isikul tekkida tagasilangus ja stress, mis soodustab narkootikumide tarvitamist. Isik on eelnevalt pannud toime vargusi, majandusliku kasu saamise eesmärgil. Maakohtu hinnangul isiku halb majanduslik olukord võib soodustada uute kuritegude toimepanemist ja hindab seda, kui uue kuriteo toime panemise riski. Maakohtul ei tekkinud veendumust, et ära kantud vangistus on isikut piisavalt mõjutanud, et ta ei paneks enam uusi kuritegusid ning et süüdimõistetu võiks vabaduses seadusekuulekalt elada. Sellise veendumuse tekitab eelkõige tema narkosõltuvus, korduvad varavastased kuriteod ja korduvad karistused narkoaine tarvitamise eest. Nii eksisteerib suur risk, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. 2.
10. Arvestades kinnipeetava isikut, eelkõige tema karistatust, tema narkootikumide tarvitamise riski, leiab maakohus et kriminaalhooldus ei ole see meede, mis vähendaks isiku poolt uute kuritegude toimepanemise võimalikkust olulisel määral. Tegemist ei olnud üksiku juhusliku laadi kuriteoga, vaid isik pani süstemaatiliselt grupis toime vargusi ja omastamisi. Süüdimõistetu puhul ei ole käesoleval ajal kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Määruskaebused
11. Viru Maakohtu 05.08.2019 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu A. Matveevi kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban, kes palub tühistada maakohtu määruse ja vabastada A. Matveev ennetähtaegselt ning selles leitakse kokkuvõtlikult järgmist. Määruskaebuses korratakse veelkord üle süüdimõistetu suhtes esinevad positiivsed asjaolud – käitumine vangistuses laitmatu, puuduvad distsiplinaarkaristused, on olnud tööga hõivatud, osalenud tugigrupi töös ja sotsiaalprogrammides, individuaalne täitmiskava täidetud. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et süüdimõistetu soovib oma sõltuvusprobleemiga ka edaspidi tegeleda, mistõttu vabaneks rehabilitatsioonikeskusesse Uus Põlvkond. Samuti oleks süüdimõistetul võimalus asuda tööle. A. Matveev on aktiivselt tegelenud probleemkäitumisega ning vabaduses oleks ta tugevdatud järelevalve all, kus teda suunatakse ja abistatakse.
12. Viru Maakohtu 05.08.2019 määruse peale esitas määruskaebuse ka süüdistetu A. Matveev, kes palub anda talle veel üks võimalus. Määruskaebuse kohaselt on ta teinud vanglas kõik, et ennast muuta, tal on eesmärgid ja soovid. Vanglas on teinud kõike, hindab füüsilist tööd ning 4 rehabilitatsioon aitab tal ühiskonnas hakkama saada. A. Matveev toob välja, et tal on töökoht, elukoht, kuhu minna peale rehabilitatsiooni, ta tahab edasi osaleda sotsiaalprogrammides ja sisekorraeeskirjade mitterikkumine näitab, et tema käitumine on muutunud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
13. KrMS § 390 lg 1 sätestab, et määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus järgitakse sama seadustiku
14. või
15. peatüki sätteid, arvestades
16. peatükis sätestatud erisusi. Kriminaalmenetluse seadustiku
17. peatükk ei reguleeri maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse eelmenetlust ringkonnakohtus. Seega tuleb kõnealuses küsimuses kohaldada kriminaalmenetluse seadustiku
18. peatüki
19. jao sätteid, sh KrMS § 326 (apellatsiooni käiguta ja läbi vaatamata jätmine). KrMS § 326 lg 3 sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata ka juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohtu praktika kohaselt saab ilmselt põhjendamatuks lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, st need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27.04.2011 määrus asjas nr 3-1-1-36-11, p 8) Tulenevalt KrMS § 390 lg-st 1 saab ringkonnakohus eeltoodud reegleid järgides jätta läbi vaatamata ilmselgelt põhjendamatu, sh perspektiivitu määruskaebuse.
20. Kohtukolleegiumi hinnangul on määruskaebused tervikuna perspektiivitud. Selles toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab

§ 76

lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui

§ 76

lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16) 7. Viru Maakohus on A. Matveevi vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamata jätmist põhjendanud piisavalt ja veenvalt. Maakohus on kaalunud

§ 76

lg-s 4 nimetatud asjaolusid kogumis ja leidnud, et süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegne vanglast vabastamine ei ole põhjendatud, kuna vabastamise sisulised eeldused on täitmata. Seejuures ei jätnud esimese astme kohus süüdimõistetu vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu. Maakohus on arvestanud süüdimõistetu suhtes esinevaid positiivseid asjaolusid ning ka määruskaebuste pinnalt ei ole võimalik vastupidisele seisukohale asuda. Määruskaebustes ei ole välja toodud asjaolusid, mis annaksid aluse maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale asuda, vaid suuresti on keskendutud taaskord positiivsete asjaolude ülekordamisele, mille osas on maakohus juba seisukoha võtnud. Maakohus on teadlik süüdimõistetul elu- ja töökoha olemasolu võimalusest, samuti on maakohus arvestanud, et süüdimõistetul puuduvad distsiplinaarkaristused ja tal on võimalus vabaneda rehabilitatsioonikeskusesse. Seega ei teinud esimese astme kohus menetletavas asjas

§ 76

lg-t 4 kohaldades kaalutlusviga, mis võiks anda aluse kohtumääruse tühistamiseks. 5

1. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks, milles taotleb tasu summas 90 eurot, sh käibemaks 15 eurot. Tasu koosneb määruskaebuse koostamisest 1 pooltunni ulatuses, maakohtu määrusega tutvumisest 1 pooltunni ulatuses ja määruse sisu selgitamises süüdimõistetule ning nõustamisest Viru Vanglas 1 pooltunni ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus selles ulatuses on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel tuleb A. Matveevil hüvitada A. Suubani kaitsjatasu 90 eurot.
2. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 326 lg st 3 tuleb jätta määruskaebused läbi vaatamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Juhan Sarv Mati Kartau 6