← Eesti

2-19-873/47

Obsah (9)§ 657§ 654§ 232§ 550§ 475§ 5§ 386§ 171§ 150

Tsiviilasi nr 2-19-873 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-19-873 Määruse tegemise aeg ja koht 30. august 2019. a, Tallinn Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Krista Kirspuu, Kaupo

§ 657

lg 1 p 1 alusel koosmõjus

§-ga 659 jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Kolleegium nõustub

§ 654lg 6 kohaselt koosmõjus §-ga 659 maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid.

20. Esmalt märgib kolleegium, et perekonnaseaduse (PKS) § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus vanema õigusi ja kohustusi puudutatavates asjades esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huve. PKS § 116 lg 2 järgi on vanemal kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (vanema hooldusõigus). Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. Sama paragrahvi lõike 1 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt PKS § 124 lg-le 1 on isikuhooldus hooldaja kohustus ja õigus last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda. PKS § 137 lg 1 järgi, kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. 7

(10)Tsiviilasi nr 2-19-873 PKS § 137 lg 3 alusel lähtub kohus ühise hooldusõiguse lõpetamise korral hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elutingimusi.
  1. Ühise hooldusõiguse (osaline) lõpetamine ja ühele vanemale (osaline) ainuhooldusõiguse andmine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi (RKTKm 12.02.2016, nr 3-2-1-159-15, p 28). Kolleegiumi hinnangul maakohtu määruses neid puudusi ei esine. Maakohus on asjakohasest kaalutlustest lähtudes põhjendanud, miks kohus pidas õigustatuks rahuldada osaliselt isa avalduse ühise hooldusõiguse lõpetamiseks Eesti Vabariigi piires viibimiskoha määramise õiguse ja lapse lasteaia valiku osas ning anda see üle lapse isale.
  2. Määruskaebuse esitaja pidi veenma kohut oma senises ja jätkuvas vaimses võimekuses ja majanduslikus valmisolekus last kasvatada arvestades, et maakohtu tuvastatud asjaolud viitavad lapse ema ebastabiilsele elukorraldusele (pidev elukoha vahetus, mittejärjepidev töölkäimine ja sellega kaasuv majanduslik ebastabiilsus) ning alkoholi tarvitamisest tekkinud probleemide esinemisele. Määruskaebuses sisaldub hulgaliselt etteheiteid avaldajale, lapse riigi õigusabi korras määratud esindajale ning eestkosteasutuse arvamusele, kuid kolleegiumi arvates ei ole ema kohtule usutavaks teinud, et praegusel juhul ei ole ühise hooldusõiguse osaline lõpetamine ja isale ainuhooldusõiguse osaline üle andmine lapse huvides. Maakohus on avalduses esile toodud asjaolusid seostanud õigete materiaalõiguse normidega ning on hinnanud esitatud tõendeid

§ 232lg-te 1 ja 2 kohaselt.

Erinevalt puudutatud isiku II seisukohast on maakohus kolleegiumi arvates lähtunud avalduse lahendamise aluseks olevatest asjaoludest ja hinnanud esitatud tõendeid seaduse kohaselt ning ringkonnakohtul ei ole alust anda esitatud tõenditele teistsugust hinnangut või asuda tuvastatud asjaolude suhtes maakohuga võrreldes erinevale seisukohale. 23. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist. Lapse hooldusõigusasjad (

§ 550

lg 1 p 2) on hagita asjad (

§ 475

lg 1 p 8), kus kehtib kohtul uurimisprintsiip (

§ 5

lg 3 ja § 477 lg-d 5 ja 7), mille eesmärgiks on tagada, et asja lahendamiseks olulised asjaolud ei jääks välja selgitamata (vrdl RKTKm 17.04.2013, 321-46-13, p 13). Maakohus on seda põhimõtet järginud ja asjaolu, et lapse emal puuduvad õigusalased teadmised ning teda ei esindanud esimese astme kohtu menetluses kvalifitseeritud esindaja, ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Lisaks on lapse ema saanud esitada oma seisukohad määruskaebemenetluses, millega ringkonnakohus arvestab.

  1. Kolleegium leiab, et asjaolu, kas ja mis asjast on laps elanud koos ema ja isaga ühise perena, ei oma asjas määravat tähtsust, sest lapsevanema võime ning valmisolek täita oma kohustusi lapse eest hoolitsemisel ja tema kasvatamisel ei sõltu tingimata sellest, kas ja kui kaua ta on lapsega koos elanud. Avaldaja poolt lapse ülalpidamiseks emale elatise tasumine alates
  2. aasta jaanuarist näitab eelkõige avaldaja hoolsust oma vanemakohustuse täitmisel.
  3. Arvestades, et käesolevas menetluses on leidnud tõendamist lapse ema probleemid alkoholiga ning ebastabiilne elukorraldus nii elu- kui töökoha osas, on lapse ema selgitused 8

(10)Tsiviilasi nr 2-19-873 jäänud nimetatud probleemide lahendamise kohta napisõnaliseks ja pigem ennast õigustavaks, mistõttu ei ole kolleegiumil alust asuda maakohtust vastupidisele seisukohale.
  1. Kolleegiumi hinnangul on maakohus põhjendatult rajanud esitatud tõenditele seisukoha, millest saab järeldada, et lapse isa on teinud oma senisest elust ja käitumisest vastavad järeldused ning suudab edaspidi vägivallast hoiduda, arvestades ka lapse isa soovi oma last enda juures kasvatada. Kolleegium rõhutab, et avaldaja poolt määrusekaebuse esitaja suhtes konflikti käigus toime pandud kehaline väärkohtlemine on õigustamatu ning avaldaja on saanud selle eest ka Harju Maakohtu
  2. juuli 2017 otsuse kohaselt karistada (tl 48-49). Samas on maakohus põhjalikult analüüsinud 2019 jaanuari alguses aset leidnud konflikti ning põhjendatult leidnud, et ei ole tõendatud, et YY oli 2019 jaanuaris vägivaldne ning et isa mõjuks lapsele kuidagi kahjustavalt. Määruskaebuse väited ei anna alust asuda seisukohale, et lapse isa on lapse suhtes vägivaldne olnud. Ringkonnakohus möönab, et pildid relvadest ja alkoholist ei ole lapsesõbralikud, kuid need ei anna alust järeldada, et avaldaja ei ole asunud otsima aktiivselt lahendusi enda probleemidega tegelemiseks.
  3. Ringkonnakohtu hinnangul on väited, et lapse isal puuduvad oskused lapse eest hoolitsemiseks, jäänud paljasõnaliseks. Eestkosteasutuse seisukohast selgub, et laps käib praegu regulaarselt XXX W lasteaias, on terve, puhanud ja puhtalt riides ning lasteaiast on antud lapsele kiitvad hinnangud (tl 143 pöördel, tl 152). Asjaolust, et avaldajat aitab lapse kasvatamisel tema ema (lapse vanaema), ei saa teha järeldust, et lapse isal oskused ja võimekus lapse kasvatamiseks puuduvad.
  4. Kolleegiumi hinnangul ei nähtu asja materjalidest ka see, et lapsele võiks isaga elamine mõjuda traumeerivalt. Määruskaebuses ei ole selgitatud, milles väljenduvad lapse kannatused, kui ta isaga koos elab. Lapse isa on avaldanud, et ei tee takistusi lapse emal lapsega suhtlemisel ning näidanud üles suhtlemise korra kindlaksmääramise soovi, sj läbi lastekaitsespetsialisti. Eestkosteasutuse seisukohast selgub, et lapse ema ei ole olnud selles küsimuses siiani koostööaldis (tl 152). Ringkonnakohus soovib juhtida nii ema kui isa tähelepanu sellele, et igal juhul on lapse huvides see, kui nad teevad vanemlikku koostööd. Seega tuleks mõlemal vanemal teha selle nimel pingutusi ja võtta vastu ka pakutav nõu ja abi. Väga oluline on praegu ema koostöö ja aktsepteerimine, et tagada pojaga regulaarne kontakt, et seeläbi säilitada omavaheline lähedussuhe.
  5. Arvestades eelnevat leiab kolleegium, et lapse isa teostab vahetult lapse osas osalist hooldusõigust lapse viibimiskoha ja lasteaia valiku osas lapse parimates huvides. Kolleegiumi hinnangul peab hooldusõiguse teostamine olema kooskõlas igapäevaste ja vahetute toimingutega, kuid arvestades, et lapse ema ei ole üles näidanud lapse parimatest huvidest lähtumist, eelkõige jätnud lapsele tagamata turvalise igapäevase stabiilse keskkonna ja põhjendamatult realiseerimata lapse arenguks vajalikud võimalused (lapse järele vaatamine alkoholjoobes, lasteaias põhjendamatu mittekäimine, eakohase päevarežiimi mittejärgimine jne) ning, et ema ja isa vanemlik koostöö on puudulik, tuleb kohtul otsustada lapse heaolu, turvalisuse ja parimate huvide üle. Seega nõustub kolleegium maakohtuga, et tuvastatud asjaolude alusel on põhjendatud, et praegusel juhul teostab lapse hooldusõigust tema viibimiskoha ja lasteaia valiku osas lapse isa.
  6. Harju Maakohtu
  7. jaanuari 2019 määrusega on kohus rahuldanud taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks lõpetades osaliselt vanemate ühise hooldusõiguse lapse suhtes, andes hooldusõiguse lapse viibimiskoha määramise, lasteaia valiku ja terviseküsimustes 9
(10)Tsiviilasi nr 2-19-873 üle lapse isale, kuni tsiviilasjas nr 2-19-873 tehtava lahendi jõustumiseni.

§ 386

lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kuna käesolev lahend on menetluse lõpplahendiks, tuleb tühistada Harju Maakohtu 30. jaanuari 2019 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse rakendamise meetmed. 31. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebemenetluses tekkinud menetluskulud määruskaebuse esitaja (puudutatud isiku II) kanda (

§ 171

lg 1), v.a lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis on põhjendatud jätta riigi kanda (§ 172 lg 3). Arvestades, et menetlusosalised ei ole esitanud ringkonnakohtule määruskaebemenetlusega seotud menetluskulude nimekirju, on põhjendatud märkida, et neil puuduvad menetluskulud, mida puudutatud isik II peaks neile hüvitama. 32. Ringkonnakohus selgitab, et määruskaebuse esitajal on õigus

§ 150

lg 1 p-i 1 ja lg 4 alusel esitada kohtule taotlus määruskaebuse esitamisel enamtasutud 40 euro riigilõivu tagastamiseks. Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/ 10

(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.