1-18-2993/33

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-18-2993 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja)
2. juuli 2019 määrus Madis Naudi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu määruskaebus Madis Naudi (ik 38105116521), RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
3. juuli 2019 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Tartu Maakohtu 02.05.2018 otsusega tunnistati M. Naudi süüdi KarS § 424 lg 2 järgi ja karistati vangistusega 1 aasta 5 kuud ja 27 päeva. KarS § 74 lg 5 esimese lause ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 20.09.2017 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 5 kuud ja 28 päeva vangistust võrra ja M. Naudile mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 11 kuud ja 25 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 13.06.2018 ja lõpeb 07.06.
6. Tartu Vangla esitas 04.06.2019 Tartu Maakohtule materjalid M. Naudi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamise otsustamiseks.
7. Tartu Maakohtu 18.07.2019 määrusega jäeti M. Naudi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohus leidis, et täidetud on küll formaalsed eeldused M. Naudi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks, aga puuduvad sisulised alused.
8. M. Naudi viimased kuriteod on olnud mootorsõiduki juhtimised joobeseisundis. Seega on M. Naudilt edaspidi oodata eeskätt uusi auto juhtimisi purjuspäi ja praegu on uue kuriteo toimepanemise oht suur, mistõttu ei saa M. Naudit vabastada.
9. Uue kuriteo toimepanemise peamine risk on alkoholi kuritarvitamine, sest M. Naudi on alkoholijoobes toime pannud palju kuritegusid, sealhulgas võrdlemisi hiljuti. M. Naudi on pärast eelmisi karistusi jätkanud alkoholi tarvitamist. Seetõttu on oht, et ta võib vabanemisel hakata uuesti tarvitama alkoholi. M. Naudi väitis kohtuistungil, et ta jätab enda ja oma perekonna pärast joomise maha. Kuna M. Naudi on aastaid tarvitanud alkoholi ning tal pole seni õnnestunud loobuda alkoholi tarvitamisest, pole usutav, et ta suudab joomise lihtsalt maha jätta. M. Naudi on nõus minema alkoholivastasele ravile, kuid ka see lubadus ei taga seda, et ta suudab loobuda alkoholi tarvitamisest. Kõigepealt peab ta ravile minema ja seejärel läheb aega, kuni ravi talle mõjub (kui üldse). Arvestades asjaolusid, et M. Naudi on varem korduvalt toime pannud alkoholi tarvitamisega seotud kuritegusid ja ravile minek võtab aega, on oht, et ta võib enne ravile minekut või ravi alguses hakata alkoholi tarvitama, ning ta ei suuda pärast alkoholi tarvitamist ravi läbida. Kui M. Naudi suudakski ravi läbida, ei garanteeriks seegi alkoholi tarvitamisest loobumist. Alkoholist loobumine pärast ravi läbimist nõuab tugevat tahtejõudu. Kuna M. Naudi on varem jätkanud alkoholi tarvitamist pärast sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbimist kriminaalhoolduse ajal, on oht, et ta võib jätkata alkoholi tarvitamist ka pärast alkoholivastase ravi läbimist. Kui M. Naudi jätkab vabanemisel alkoholi tarvitamist, on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus suur, sest ta on korduvalt juhtinud mootorsõidukit purjuspäi.
10. M. Naudi väidab, et vangistus on mõjutanud teda käituma õiguskuulekalt. Samas on ta varem korduvalt kandnud vangistust ja pärast varasemaid vangistusi on ta toime pannud uusi kuritegusid. Kuna M. Naudi on pärast varasemaid vangistusi toime pannud uusi kuritegusid, pole alust arvata, et seekordne vangistus on avaldanud talle paremat mõju ning ta ei pane vabanemisel toime uusi kuritegusid. M. Naudi on vangistuse ajal läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Need asjaolud ei näita veel seda, et M. Naudi suudab vabanemisel loobuda alkoholi tarvitamisest ja käituda õiguskuulekalt. M. Naudi on ka varem läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, kuid ta jätkas alkoholi tarvitamist ja uute kuritegude toimepanemist ka pärast programmi läbimist. Kuna sotsiaalprogrammi läbimine pole varem mõjutanud M. Naudit käituma õiguskuulekalt, on väheusutav, et programmi läbimine praeguse vangistuse ajal on avaldanud M. Naudile paremat mõju ja suunanud teda käituma õiguskuulekalt. M. Naudil küll puuduvad distsiplinaarkaristused, ent tema kuriteod on seotud alkoholi tarvitamisega ning vangistuse ajal pole alkohol kättesaadav. Vabanemisel muutub alkohol taas kättesaadavaks ja seetõttu on tal vabaduses lihtne toime panna alkoholiga seotud korrarikkumisi. Arvestades asjaolu, et eelmised vangistused pole mõjutanud M. Naudit käituma õiguskuulekalt, ei saa distsiplinaarkaristuste puudumisest järeldada, et praegune vangistus on mõjutanud M. Naudi käitumist. Määruskaebus
11. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu M. Naudi, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamist. 2
12. Vabanemise korral on M. Naudil olemas lähedaste toetus ja kindel töökoht. M. Naudi edasine vangistuses viibimine võib tuua olukorra, kus ta jääb vabaduses olevast töökohast ilma. Samuti lasi M. Naudi end 13.03.2019 lisada AS Vanglatööstusesse „proovipäevale“. Talle ei ole siiani proovipäeva võimaldatud, et töökohale kandideerida. Varasemalt on ta AS Vanglatööstuses töötanud, mistõttu on tal oskused tööks olemas. Samuti töötas ta ka enne vangistust metallist esemete tootmisega tegelevas firmas, sarnaselt AS-le Vanglatööstus.
13. Käesoleva vangistuse ajal on M. Naudi edukalt läbinud ja lõpetanud plaatija eriala. Ka sellel erialal ei ole vangla võimaldanud M. Naudil töötada, kuigi Tartu Vanglas tegutseb firma, mis tegeleb kambrite ja teiste ruumide remondiga, sealhulgas plaatimistöödega.
14. Maakohus tugines M. Naudi vabastamata jätmisel tema alkoholiprobleemile. Kahjuks puudub Tartu Vanglas rehabilitatsioon alkohoolikutele või isikutele, kes on kõik kuriteod sooritanud alkoholijoobes. Alkoholiprobleemidega isikutele on ette nähtud vaid sotsiaalprogramm „Eluviisitreening“, kuid selle programmi läbiviijad ütlesid esimeses tunnis, et toodud programmi eesmärgiks ei ole programmis osaleja täielik võõrutamine sõltuvusest. Seetõttu peab M. Naudi ootama oma tähtaegset vabastamist, misjärel saab päriselt hakata enda alkoholiprobleemiga tegelema. Ainus, mida reaalne vangistus M. Naudile ja teistele annab, on see, et vangla hoiab viimast füüsiliselt alkoholist eemal.
15. Samuti ei saa M. Naudi käesolevat vangistust võrrelda eelmistega. Tegemist on M. Naudi esimese reaalse vangistusega olukorras, kus tal on lapsed. Enne seda ta ei mõistnud, milline väärtus on perekond. Võib juhtuda, et pärast tähtaegset vabanemist ei ole tal enam suhete jahenemise tõttu lähedasi. Ringkonnakohtu seisukoht
16. Ringkonnakohus, tutvudes kohtutoimiku materjalide, maakohtu määruse ja esitatud määruskaebusega, leiab sarnaselt maakohtuga, et M. Naudi ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele.
17. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal – või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKK 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu lahendi põhjendused veenvad, asjakohased ja ammendavad ning määruskaebuses märgitu ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on KarS § 76 lg-s 4 toodut hinnanud kogumis, võttes muuhulgas arvesse ka süüdimõistetut positiivselt iseloomustavaid asjaolusid, jõudes seeläbi õigele järeldusele, et M. Naudi ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele.
18. On õige, et M. Naudi iseloomustamiseks on võimalik välja tuua ka palju positiivset – isik omab vabaduses kindlat elu – ja töökohta ning soovib ka kinnipidamiskohas tööd teha. Samas tuleneb seniseks juurdunud kohtupraktikast, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe (RKKKm 3-1-1-12-17, p 21). Sellest tulenevalt, hoolimata M. Naudi tahtest töötada ja lähedaste toetusest, ei ole kriminaalkolleegium veendunud, et temast lähtuv uute kuritegude toimepanemise risk on piisavalt maandatud.
19. Eelkõige räägib M. Naudi vabastamise vastu tema isik ja varasem elukäik. Süüdimõistetu omab kolme kehtivat kriminaalkaristust ja viibib kinnipidamiskohas juba viiendat korda. Õige on ka maakohtu poolt toodu, et eelkõige suurendab M. Naudist lähtuvat uute kuritegude 3 toimepanemise ohtu tema alkoholiprobleem. M. Naudi on määruskaebuses kriitiline vangla poolt pakutavate võimaluste osas alkoholisõltlasetele, leides, et vabaduses on tal suuremad võimalused probleemidega tegelemiseks. Samas, vaadates M. Naudi varasemat elukäiku, saab öelda, et tal on vabaduses olnud juba piisavalt võimalusi enda alkoholiprobleemiga tegelemiseks, kuid abi otsimise asemel otsustas M. Naudi jätkata alkoholi tarvitamist ja kuritegude toimepanemist. Seega ei ole sugugi välistatud, et vabanemise korral asub M. Naudi taaskord alkoholi kuritarvitama, mis tema puhul aga viis suure tõenäosusega uute kuritegude toimepanemiseni.
20. Samuti ei tekita M. Naudi poolt korduvalt toime pandud samaliigilised süüteod KarS § 424 järgi ja mõistetud vanglakaristused kriminaalkolleegiumis veendumust, et just seekordne vangistus on midagi sellist, mis mõjutaks M. Naudi mõtlemist ja hoiakuid selliselt, et ta enam uusi kuritegusid toime ei paneks. Eeltoodu vastu räägib eelkõige M. Naudi varasem elukäik.
21. Kokkuvõtvalt ringkonnakohus küll hindab M. Naudi pingutusi kinnipidamiskohas, kuid käesolevalt ei ole süüdimõistetu puhul veel uute kuritegude toimepanemise risk piisavalt maandatud, mistõttu ei ole M. Naudi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine hetkel õigustatud.
22. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 18.07.2019 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Mati Kartau /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ Aarne Sarjas 4