1-18-6582/19

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakohus

1. august 2019 1-18-6582 Juhan Sarv, Tiit Lõhmus ja Aarne Sarjas Andrus Kivi (isikukood 36804282730) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamine elektroonilise valve kohaldamisega Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. augusti
3. a määrus Andrus Kivi Prokuratuur, esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Alar Häidberg Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Andrus Kivi määruskaebus läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Tartu Maakohtu
5. augusti
6. a otsusega tunnistati Andrus Kivi süüdi karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 2 ja § 329 järgi ning talle mõisteti KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks 1 aasta 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati seda karistust Tartu Maakohtu
7. juuni
8. a otsusega mõistetud vangistuse kandmata osa 1 aasta võrra ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 3 kuud vangistust. A. Kivi karistusaeg algas
9. augustil 2018 ja see lõpeb
10. novembril
13. mail
14. saatis Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid A. Kivi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla ja prokuratuur toetavad A. Kivi ennetähtaegset vabastamist.
15. Tartu Maakohus jättis
16. augusti
17. a määrusega A. Kivi karistuse kandmiselt vabastamata. Maakohus märkis, et A. Kivi on korduvalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes. Tartu Maakohtu
18. juuni
19. a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-4830 mõisteti A. Kivile KarS § 424 järgi karistuseks 1 aasta vangistust, mis jäeti KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel tingimuslikult täitmisele pööramata 2 aasta 6 kuu pikkuse katseajaga. Kusjuures kohus määras A. Kivile lisakohustused mitte tarvitada alkoholi, alluda psühhiaatrilisele ravile ja osaleda sotsiaalprogrammis. Vähem kui aasta möödudes esitas kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande A. Kivi karistuse täitmisele pööramiseks, kuna ta oli korduvalt rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu ega allunud psühhiaatrilise ravi kohustusele. Kohus andis A. Kivile täiendava võimaluse näidata, et ta suudab kohustusi täita ja alkoholi mitte tarvitada. A. Kivi jätkas nii kohustuste rikkumist kui kuritegude toimepanemist. Juba 2 kuud pärast kohtuistungit juhtis A. Kivi taas mootorsõidukit alkoholijoobes. Eelnevast nähtuvalt on A. Kivi suhtunud äärmiselt ükskõikselt talle mõistetud karistusse, sh määratud kohustustesse, ja seega õiguskorda üldiselt. Seega varasemad karistused, mida A. Kivil oli võimalik kanda vabaduses, ei täitnud eesmärki. Puudub alus arvata, et reaalselt ära kantud karistusosa on A. Kivi suhtes täitnud oma sihi. A. Kivi puhul peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskiks ongi tema alkoholiprobleemid. A. Kivi teadvustab sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ osalemise tulemusel alkoholi negatiivset mõju käitumisele ning on aru saanud alkoholiga seotud probleemidest ja ravivajadusest. Kuna aga motivatsioon alkoholiprobleemiga tegeleda on A. Kivil tekkinud alles vangistuses (kuigi probleemid alkoholiga on A. Kivil enda väitel üle 10 aasta), siis ei olnud kohus veendunud, et see on piisavalt suur, et probleemiga tulemuslikult tegeleda. Seetõttu pole alust arvata, et uute kuritegude riskid on maksimaalselt maandatud. Lisaks sotsiaalprogrammi läbimisele nimetas kohus positiivsena ära veel, et vanglas on A. Kivile tutvustatud kohaliku omavalitsuse ja töötukassa pakutavaid teenuseid, ta on töötanud majandustöödel, tal puuduvad distsiplinaarkaristused, ta on alates
20. juulist 2019 avavanglas ning tal on kindel elukoht ja lähedaste toetus. Nimetatud asjaolud maakohtu hinnangul A. Kivi vabastamist kaasa ei too. Elukoha ja lähedaste toetuse osas tuleb tähele panna, et need olid kinnipeetaval ka enne vangistust. Seega ei ole alust olla veendunud, et sel korral mainitud asjaolud A. Kivi väljakujunenud käitumismustris muutusi aitavad luua. MÄÄRUSKAEBUS
21. Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse A. Kivi, kes palub kohtumääruse tühistada ning end tingimisi enne tähtaja lõppemist vanglast elektroonilise valve kohaldamisega vabastada.
22. A. Kivi märgib, et ta on vanglas läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja saanud aru alkoholi kuritarvitamise negatiivsest mõjust. Distsiplinaarkaristused tal puuduvad. See on tema esimene reaalne vanglakaristust ja ta on sellest siiani šokeeritud. Tema vabastamist toetavad nii vangla kui prokurör. Prokurör märkis elektroonilise valve pikkuseks 3 kuud, kuid seda aega võiks pikendada. Ta asub elama elukaaslase juurde, kus alkoholi üldse ei tarvitata. Elukaaslane vihkab alkoholi. Teda on paigutatud avavanglasse. Ta on töövõimetuspensionär 80% ulatuses. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
23. Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et A. Kivi määruskaebus on tervikuna perspektiivitu, selles toodud argumendid ei anna alust kohtumääruse tühistamiseks ning seetõttu tuleb kaebus jätta KrMS § 390 lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.
24. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi 2