1-17-4413/44

1-17-4413 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuli 2019, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-17-4413 Kohtunik Galina Jasnjuk Kohtuistungi sekretär Aliis Peri Tõlk Irina Štšelina Kohtuasi Viru Vangla materjalid Jevgeni Šijani vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu Jevgeni Šijan, isikukood 38612012237, viibimiskoht Viru Vangla, vabanemisjärgne elukoht: XXX Karistuse kandmise algus 10.11.2016 ja lõpp 10.11.2020 Kohtuasja läbivaatamise aeg 16.07.2019, videokohtuistung RESOLUTSIOON: Jätta Jevgeni Šijan vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, Jevgeni Šijanile ning prokurörile. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Maakohtu Narva kohtumaja 22.06.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-4413 tunnistati Jevgeni Šijan süüdi KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi ning mõisteti talle karistuseks 3 (kolm) aastat 11 (üksteist) kuud vangistust. KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel liideti käesoleva otsusega mõistetud karistus Viru Maakohtu 26.04.2017 kohtuotsusega mõistetud karistusega (10 kuud 11 päeva vangistust) ning üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti Jevgeni Šijanile liitkaristuseks 4 (neli) aastat vangistust. Karistuse kandmise algust loeti 10.11.
2. Kohtuotsus jõustus 08.07.
3. Viru Vangla esitas 05.07.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Jevgeni Šijani vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. 1 1-17-4413 Viru Vangla, arvestades kinnipeetava Jevgeni Šijani ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta tema tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas teatas prokurör, et ei soovi osa võtta Jevgeni Šijani tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta Jevgeni Šijani ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung 16.07.2019 kohtuistungil palub Jevgeni Šijan vabastada teda ennetähtaegselt karistusest kandmisest. Ta ei hakka alkoholi ja narkootikume tarvitama. Tahab ravida ja viibida Viljandi Rehabilitatsioonikeskuses. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu leiab, et isik ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Jevgeni Šijani näol on tegemist isikuga, keda on korduvalt väärteo- ja kriminaalkorras karistatud. Karistusregistri andmetel omab Jevgeni Šijan nelja kehtivat kriminaalkaristust ning kaheteistkümnendat kehtivat väärteokaristust. Käesoleval ajal kannab karistust narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Antud kuriteo pani toime nii enda sõltuvusainetega varustamiseks kui ka majandusliku kasu eesmärgil. Korduvkaristatus viitab sellele, et kuritegude toimepanemine ei ole olnud juhuslik ning isikul puuduvad oskused toime tulla seaduskuulekalt. Kehtiva kohtupraktika kohaselt olukorras, kus isikut on juba mitmendat korda kriminaalkorras karistatud ei saa riigipoolne usaldus olla samaväärne, kui näiteks esmakordselt karistatud isikute puhul. Kohtupraktikas on korduvalt karistatud isikute retsidiivsus suur ning selliste isikute ennetähtaegne vabastamine peab tuginema kaalukamatele argumentidele kui isiku lubadused. Isikut tingimisi ennetähtaegselt vabastades peab kohtus tekkima veendumus, et karistus on enne lõpptähtaja saabumist täitnud nii eri- kui üldpreventiivse eesmärgi (Tartu Ringkonnakohtu 1.11.2017 määrus asjas nr 1-15-6088, p 7). Kohtul sellist veendumust tekkinud ei ole. Süüdimõistetu Jevgeni Šijan kannab vanglakaristust viiendat korda. Seega võib järeldada, et varasem karistus ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning isik on jätkanud kuritegude toimepanemist. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. Jevgeni Šijani 2 1-17-4413 käitumine vanglas oli seaduskuulekas, kuna tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kohtu hinnangul väärib kinnipeetava käitumine vangistuse jooksul tunnustust, kuid ainuüksi hea käitumine kinnipidamisasutuses ei veena kohut piisavalt selles, et isik oleks teinud temale mõistetud karistusest endale vajalikud järeldused. Väärtuslik on see, et kinnipeetav osaleb oma täitmiskava täitmisel aktiivselt. Jevgeni Šijan on vangistuse jooksul töötanud XXX, alates 14.09.2017 töötab XXX. Ta on läbinud SRS osakonna. Perioodil 05.10.2017-07.12.2017 osales sotsiaalprogrammis "Eluviisitreening", pärast programmi läbimist on kindel, et saab vabaduses kainena hakkama. Ajavahemikul 19.09.2017-12.12.2017 osales Corrigo tugigrupis. Tugigrupis osalemine oli tema jaoks kasulik. Ta saab omandatud teadmisi kasutada peale vanglast vabanemist. 24.03.2018 ja 28.04.2018 osales koerateraapias. 12.10.2017, 23.11.2017, 06.03.2018 ja 21.09.2018 osales AN tugigrupis. Perioodil 21.08.2018-0612.2018 omandas riigikeele oskuse A1 tasemel. Eksam on sooritatud tulemusega 83,75%. 14.09.2018 osales vestlusel impulsiivsuse olemusest ja vägivaldsest käitumisest, sellise käitumise võimalikest tagajärgedest ja edaspidiselt hoidumiseks, õppimaks probleeme lahendama teisiti ja suutmaks leida teistsuguseid lahendusi. Positiivseks loeb kohus ka seda, et kinnipeetaval on toetust pakkuv lähisuhtevõrgustik. Lähedasteks on ema L Š, isa A Š ja õde O Š. Suhted vanematega on rahuldavad, isiku vabanemisel ning peale sõltuvusrehabilitatsiooni läbimist on nad nõus poja enda juurde elama võtma. Ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks on kindla vabanemisjärgse elukoha olemasolu. Kohus on seisukohal, et see tingimus täidetud ei ole. Jevgeni Šijan soovib vabaneda Viljandi Rehabilitatsioonikeskusesse. Rehabilitatsioonikeskuse sotsiaaltöötaja M J kinnitas, et Jevgeni Šijan on registreeritud. Arvestades seda, et registreering ei garanteeri koha olemasolu, keskuses viibimine on piiratud ajaliselt (haiglas Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravikeskus osutab statsionaarset teenust 5-8 kuud) ning rehabilitatsiooniteenusel viibimine on vabatahtlik, ei taga vabanemine haiglasse isikule elukohta. Jevgeni Šijanil on algharidus. Põhikool jäi Viljandi Vanglas lõpetamata. Vabaduses ei ole huvitatud edasi õppimisest. Vanglas avaldas soovi omandada eriala, kuid siiski loobus. Vabanemisel garanteeritud töökohta ei ole. Töökogemus on väike. Ülaltoodud arvestades võib rahaliste probleemide saabumine vabaduses olla kohtu hinnangul küllaltki tõenäoline. Arvestades aga seda, et isik on kuritegusid toime pannud ka majandusliku kasu saamise eesmärgil, puudub kohtul veendumus, et majanduslike raskuste tekkimise korral keeldub isik narkokuritegude toimepanemisest. Toimetulekut vabaduses võivad negatiivselt mõjutada ka tasumata rahalised nõuded summas 12 685,78 eurot. Vanglas alkoholisõltuvust diagnoositud ei ole. Meditsiiniosakonna andmetel on Jevgeni Šijanil diagnoositud narkosõltuvus. Narkootikumide tarvitamine ja kuritegude sooritamine on otseses omavahelises seoses, mistõttu on ilmne, et Jevgeni Šijani puhul võib soodustada uute kuritegude toimepanemist narkootikumide tarvitamine. Ta hakkas narkootikume tarvitama juba 15 aastaselt sõprade õhutusel. Tarvitas igapäevaselt ning viimane tarvitamine toimus vahetult enne vahistamist. Isiku sõnade kohaselt on tarvitanud amfetamiini, fentanüüli ja metadooni. Korduvalt karistatud NPALS rikkumiste eest. Enne viimast vangistust tegeles narkootikumide müügiga, varavastased kuriteod on toime pandud selleks, et saaks hankida narkootikume. Vaatamata sellele, et Jevgeni Šijan tegi vangistuses pingutusi narkosõltuvusest vabanemiseks: ta on läbinud sõltuvusteemalise sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, osales AN tugigrupis, on läbinud SRS osakonna ning osales Corrigo tugigrupis, kahtleb kohus, arvestades kinnipeetava varasemaid kokkupuuteid narkootikumidega, et isik suudab vabaduses tegelikult narkootikumidest loobuda. 3 1-17-4413 Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on Jevgeni Šijan impulsiivne, tegutseb ilma tagajärgedele mõtlemata. Tagajärgedele mõeldes arvestab ainult oma vajadusi. Ta ei aktsepteeri ühiskonnas kehtivaid reegleid. Tema motivatsioon kuritegelikust käitumisest loobumiseks on madalal tasemel. Kohus leiab, et eeltoodud isikut iseloomustavad andmed annavad kohtule aluse kahelda, et isik suudab vabaduses õiguskuulekalt käituda ning uusi kuritegusid mitte toime panna. Eeltoodu alusel kohus leiab, et antud juhul puuduvad alused Jevgeni Šijani tingimisi ennetähtaja vabastamiseks. Ohuprognoos Jevgeni Šijani puhul annab küllaldase põhjuse arvata, et vabaduses võib ta jätkata kuritegude toimepanemist, mistõttu Jevgeni Šijan tuleb jätta tingimisi ennetähtaega vabastamata. Samuti puudub Jevgeni Šijanil kindel vabanemisjärgne elukoht, kuhu ennetähtaegse vabanemise korral elama saaks asuda. Ka vangla on hinnanud uute kuritegude toimepanemise ohtu sedavõrd suureks, et on otsustanud mitte toetada süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Isiku ennetähtaegset vangistusest vabastamist ei toeta ka prokurör. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Jevgeni Šijani tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76, KrMS §§ 426, 432, 384,
4. /allkirjastatud digitaalselt/ Galina Jasnjuk Kohtunik 4