← Eesti

1-19-2377/34

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

  1. august 2019 Kohtuasja number 1-19-2377 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Kohtuasi Ruslan Nazarovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
  2. juuli
  3. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Ruslan Nazarov (isikukood 37911223712) ja tema kaitsja vandeadvokaat Robert Sprengk, määruskaebus RESOLUTSIOON
  4. Jätta Ruslan Nazarovi ja tema kaitsja määruskaebused läbi vaatamata.
  5. Määrata Advokaadibüroole Barrister Narva osakond makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Ruslan Nazarovile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest 30 (kolmkümmend) eurot, sh käibemaks 5 (viis) eurot.
  6. Mõista Ruslan Nazarovilt menetluskulu katteks Eesti Vabariigi kasuks välja 30 eurot.
  7. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtulahendi ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  8. Viru Maakohtu
  9. aprilli
  10. a otsusega tunnistati Ruslan Nazarov süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 8 ja 9 järgi ning talle mõisteti karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel liideti karistus Viru Maakohtu
  11. detsembri
  12. a otsuse nr 1-17-10284 alusel mõistetud karistusega ning R. Nazarovile mõisteti liitkaristuseks 1 aasta vangistust. Liitkaristusest arvati maha Viru Maakohtu
  13. detsembri
  14. a otsuse järgi täies ulatuses ärakantud karistus, 1 aasta vangistust, ning loeti karistus täielikult kantuks. R. Nazarov tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p 8 ja 9 järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 aasta ja 9 kuud vangistust. R. Nazarov tunnistati süüdi KarS § 121 lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. Vastavalt KarS § 64 lg-le 1, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõisteti R. Nazarovile liitkaristuseks 1 aasta ja 9 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning mõisteti R. Nazarovile lõplikult ärakandmisele 1 aasta 8 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus on
  15. detsember 2018 ja lõpp
  16. september
  18. Viru Maakohtu
  19. juuli
  20. a määrusega jäeti R. Nazarov vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata.
  21. Maakohtu määruse kohaselt esinevad formaalsed alused süüdimõistetu tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Süüdimõistetu käitumisele kinnipidamisasutuses ei ole võimalik etteheiteid teha, sest tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ning ta on osalenud aktiivselt sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbimisel. Samas on tal individuaalne täitmiskava suuremas osas veel läbimata. R. Nazarov pole jõudnud vanglas töötada ja toimumata on mitmed vestlused, mis peaksid aitama kaasa süüdimõistetu edasisele õiguskuulekusele. Viimati nimetatu räägib süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise kahjuks.
  22. Maakohtu hinnangul ei toeta süüdimõistetu elutingimused tema ennetähtaegset vabastamist. R. Nazarovil on elukoht sotsiaalmajas, projekti SÜTIK toetus ning kahe lähedase isiku tugi, kuid tal puudub püsiv töökoht ja sissetulek. Võimalus töötada projekti SÜTIK raames ja saada seoses sellega iseseisvat sissetulekut on paljasõnaline. Süüdimõistetul on rahalisi kohustusi 6 579 eurot ja 87 senti ning kannatanutele vargustega tekitatud kahju on hüvitamata. Just majanduslik kitsikus on olnud R. Nazarovi puhul varguste toimepanemise ajendiks, kuna tal ei olnud piisavalt rahalisi vahendeid narkootilise aine ostmiseks. Seda, et ta pani vargusi toime raha saamiseks narkootilise aine ostmiseks, kinnitas R. Nazarov ka kohtuistungil.
  23. Kinnipeetava iseloomustusest, karistusregistri andmetest (R. Nazarovit on karistatud NPLAS § 151 alusel kahel korral) ja süüdimõistetu enda poolt kohtuistungil väljatoodust nähtub, et R. Nazarovil on narkosõltuvus. R. Nazarov tarvitab narkootilisi aineid alates
  24. eluaastast ja on vabaduses narkootikumidest suutnud hoiduda vaid ühe pooleaastase perioodi jooksul. Süüdimõistetu pole varasemalt narkosõltuvusest vabanemiseks vabaduses abi otsinud. Seega on kaheldav tema allumine programmis osalejatele esitatavatele nõuetele. Kohtul puudub veendumus, et käesoleval hetkel programmis SÜTIK osalemisega on võimalik saavutada sellist edu, et süüdimõistetu ei naase vabaduses olles narkootiliste ainete ebaseadusliku tarvitamise juurde. Kuna individuaalne täitmiskava on veel läbimata, esineb suur oht, et R. Nazarov jätkab vabaduses olles narkootilise aine tarvitamist, mis nõuab rahalisi vahendeid. Arvestades tema suurt võlakoormat ning töökoha puudumist, pole välistatud uute samalaadsete varavastaste kuritegude toimepanemine.
  25. Maakohtu määruse kohaselt nähtub R. Nazarovi iseloomustusest, et ta on omandanud keskerihariduse karistuse kandmise ajal Viljandi Erikutsekoolis mööbelsepp-restaureerija erialal. R. Nazarov pani esimese kuriteo toime 14-aastaselt ja käis erikoolis. Tema riigikeele oskus on hinnatud A2 tasemele ja ta suhtub hariduse omandamisse positiivselt. R. Nazarovit on karistusregistri andmete kohaselt kriminaalkorras karistatud kolm korda. Vanglas viibib enda sõnul kaheksandat või kümnendat korda. Ta kannab karistust sissetungimisega toime pandud süstemaatilise varguste eest ja kehalise väärkohtlemise eest. Korduvad kriminaalja väärteod viitavad negatiivsele suhtumisele ühiskonnas kehtivatesse normidesse ja kuritegelike hoiakutele. R. Nazarov ei ole varasematest karistustest teinud mingeid järeldusi ja on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kohtu hinnangul puudub alus uskuda, et 2

(5)süüdimõistetu on enda elus ja mõtteviisis teinud kardinaalseid muutusi ja suudab edaspidi elada õiguskuulekalt. R. Nazarov on enda sõnul ka varasemalt läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, kuid sellegipoolest endist eluviisi jätkanud. Kohtul puudub kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine koos elektroonilise valvega on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks R. Nazarovi puhul ära uute kuritegude toimepanemise. MÄÄRUSKAEBUS Kaitsja määruskaebus
  1. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse R. Nazarovi kaitsja, kes palub kohtumääruse tühistada ja R. Nazarovi vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega vabastada.
  2. Määruskaebuse esitaja hinnangul on kohus põhjendamatult leidnud, et ennetähtaegne vabastamine pole võimalik. Kaitsja märgib, et programmi SÜTIK raames saab süüdimõistetu endale tugiisiku, kes aitab tal lahendada vabanemisel tekkivaid sotsiaalseid probleeme, võtta ennast arvele Töötukassas ja leida töökoha. Programmi SÜTIK raames aidatakse R. Nazarovil narkootikumide tarbimisest vabaneda. Kuna süüdimõistetu pole varem vabaduses narkosõltuvusega tegelenud, on alust arvata, et programmi toel ta edaspidi narkootikume ei tarbi. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et soov osaleda programmis SÜTIK ja kasutada tugiisiku teenuseid näitavad süüdimõistetu tegelikku soovi sõltuvushäirest vabanemiseks. Seetõttu pole põhjendatud kohtu seisukoht, et garanteeritud töö puudumine ja narkosõltuvus annavad aluse eeldada, et R. Nazarov jätkab kuritegude toime panemist. Määruskaebuse esitaja ei nõustu kohtu seisukohaga, et süüdimõistetu poolt pikema elektroonilise valve perioodi kohaldamise soov viitab sellele, et ta ei suuda oma narkosõltuvusest vabaneda. Pikem elektroonilise valve periood tagab selle, et süüdimõistetu käitumist on võimalik jälgida efektiivselt pikema aja jooksul. Süüdimõistetu määruskaebus
  3. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse ka R. Nazarov, kes palub kohtumääruse tühistada ja end vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega vabastada.
  4. R. Nazarov märgib, et tal pole olnud võimalik tööd leida teise linna kolimise tõttu, kuid programmi SÜTIK tugiisik aitab tööd leida. Enne vanglasse minekut sai R. Nazarov töövõimetuspensionit, mis on võimalik vabanemisel taastada. Programmis SÜTIK osalemine on aidanud tal narkosõltuvusest vabaneda. Kuna R. Nazarov pole kunagi kriminaalhooldusel olnud, pole alust kahelda selles, et ta ei suuda kriminaalhoolduse nõudeid täita ja sotsiaalprogrammis osaleda.
  5. R. Nazarov märgib, et on teinud kõik võimaliku oma elu muutmiseks, kuid vähese elukogemuse tõttu ei ole ta endas kindel ega saa kõigega hakkama. Just seetõttu loodab ta organisatsiooni Lunest peale. R. Nazarovil on eelneva elukäigu pärast häbi ja ta soovib elada õiguskuulekalt ja maksta võlad. Ta on kogu elu narkosõltuvusega võidelnud ja selle tagajärgedest väsinud. R. Nazarov lubab kõiki kohtu poolt määratud nõudeid täita. Ta soovib luua pere ja oma elu muuta. Projekt SÜTIK ja tugiisik aitavad kohtu poolt määratud kohustuse täitmisele kaasa. R. Nazarov rõhutab, et tal ei ole vanglas rikkumisi ning ta ei toeta vangla subkultuuri. 3
(5)RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  1. Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et R. Nazarovi ja tema kaitsja määruskaebused on ilmselgelt põhjendamatud, ja jätab need seetõttu KrMS § 390 lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.
  2. KrMS § 390 lg 1 sätestab, et määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus järgitakse sama seadustiku
  3. või
  4. peatüki sätteid, arvestades
  5. peatükis sätestatud erisusi. Kriminaalmenetluse seadustiku
  6. peatükk ei reguleeri maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse eelmenetlust ringkonnakohtus. Seega tuleb kõnealuses küsimuses kohaldada kriminaalmenetluse seadustiku
  7. peatüki
  8. jao sätteid, sh KrMS §
  9. KrMS § 326 lg 3 sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata ka juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohtu praktika kohaselt saab ilmselt põhjendamatuks lugeda muu hulgas sellise apellatsiooni, millel puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  10. aprilli
  11. aasta määrus asjas nr 3-1-1-36-11, p 8) Tulenevalt KrMS § 390 lg-st 1 saab ringkonnakohus eeltoodud reegleid järgides jätta läbi vaatamata ka ilmselgelt põhjendamatu, sh perspektiivitu määruskaebuse.
  12. Kolleegiumi hinnangul on R. Nazarovi ja tema kaitsja määruskaebused tervikuna perspektiivitud. Määruskaebustes toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  13. aprilli
  14. aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16)
  15. Maakohus on R. Nazarovi vangistusest ennetähtaegset vabastamata jätmist põhjendanud asjakohaselt ja arusaadavalt, hinnates R. Nazarovi uue kuriteo tõenäosuse kõrgeks faktipõhiselt ning veenvalt (vt käesoleva määruse punktid 3-6). Seejuures ei ole maakohus jätnud vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu. Ringkonnakohtul ei ole maakohtu argumentatsioonile midagi sisulist lisada. Ringkonnakohus leiab samuti, et korduv kriminaalkorras karistatus ning pikaajaline narkosõltuvus viitavad sellele, et R. Nazarov võib vabaduses varavastaste kuritegude toimepanemist jätkata. Kinnipeetava väited seekord narkootikumide tarvitamisest hoiduda ringkonnakohut ei veena, kuna alates
  16. detsembrist 2018 kantud karistus ja narkootikumidest eemal oldud aeg ei ole olnud piisavalt pikk, et sõltuvusest püsivalt vabaneda ja kinnistunud käitumismustrit muuta. R. Nazarovil on individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevused veel läbimata. Määruskaebustes ei ole ühti argumenti, mis võiks viidata maakohtu sellisele kaalutlusveale, mis lubaks ringkonnakohtul maakohtu määruse tühistada ja R. Nazarovi ennetähtaegselt vangistusest vabastada.
  17. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus R. Nazarovi ja tema kaitsja määruskaebused Viru Maakohtu
  18. juuli
  19. a määruse peale eelmenetluses läbi vaatamata.
  20. Kaitsja esitas ringkonnakohtule ka taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal määruskaebuse koostamiseks pool tundi, mille eest ta palub 4
(5)määrata riigi õigusabi tasu 30 eurot (sh käibemaks 5 eurot). Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri 26. juuli 2016 määruse nr 16 § 1 lg-test 6 ning 10, §-st 3 ja § 7 lg-st 1, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kuna ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda, jääb see menetluskulu KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel R. Nazarovi kanda. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Mati Kartau Tiit Lõhmus 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.