) §-st 64 tulenev teabe ja dokumentide esitamisest keeldumise õigus. Korralduses on maksuhaldur märkinud, et teabe andmisest ja dokumentide esitamisest on korralduse adressaadil õigus keelduda üksnes
§-s 64 toodud alustel ning eelnimetatud õiguse kasutamisest ja selle konkreetsetest alustest tuleb teavitada korralduse koostajat enne kohustuse täitmise tähtpäeva. Juhul, kui isikul on
§-st 64 tulenev õigus teabe ja dokumentide esitamisest keelduda ning ta sellele õigusele tugineb, ei muuda see teabe andmise korraldust õigusvastaseks. Õigusvastane oleks üksnes sunniraha rakendamine korralduse täitmata jätmise eest juhul, kui isik, kellelt teavet nõuti, on teabe andmisest keeldunud õigustatult ning ta on sellest maksuhaldurit õigeaegselt teavitanud. Enese mittesüüstamise privileegile tuginemiseks ei pea korraldusele esitama vaiet, vaid vastava aluse olemasolust tuleb maksuhaldurit üksnes teavitada. 4) Tulenevalt
lg-st 2 ja § 15 lg-st 1 on maksukohustuslasel õigus pöörduda selgituste saamiseks maksuhalduri poole. See aga ei tähenda, et enne vaidlustatud korralduse andmist oleks maksuhaldur pidanud vaide esitajale selgitama Euroopa Liidu (EL) õigust, Euroopa Kohtu (EK) ja Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) vastavat kohtupraktikat. 2
Seejuures võib teabe andmiseks isikut kohustada haldusaktiga (
lg 2, § 62 lg 4) ning kohustuse täitmata jätmisel nõuda sunniraha tasumist (
§-d 67, 135). Kui maksumaksjal puuduks kohustus esitada maksuhaldurile maksusumma õigsuse kontrollimiseks vajalikke andmeid, oleks maksuhalduril väga raske saada teavet maksukohustuslase majandustehingute kohta. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD 4. R.R. esitas 07.05.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 05.02.2018 korralduse tühistamiseks. 1) Korraldusele oli lisatud eraldi failina maksukohustuslase õigused ja kohustused. See aga ei taga menetlusosalise õiguste kaitset, kuna tegemist on menetlusosalise õiguste formaalse selgitamisega. Menetlusosalise õiguste tagamiseks on vajalik vastavate õigusaktide sätete sisu lahtimõtestamine, isiku nõustamine õigete valikute tegemisel, tähelepanu juhtimine mõningate valikutega kaasneda võivatele negatiivsetele või koormavatele tagajärgedele, segaste seadusesätete tähenduse selgitamine, sh tähelepanu juhtimine seadusesätete teistsuguse tõlgendamise või kohaldamise võimalusele, EL õiguse kohaldamisega seonduvate asjaolude selgitamine, maksundusega seonduva kohtupraktika tutvustamine. Kuna korraldusest ja korraldusele lisatud tekstist ei selgu kaebaja õigused ja kohustused, on korraldus õigusvastane. Kaebajale ei selgitatud tema õigusi sisuliselt ka vaidemenetluses. 2) Kaebaja esitas maksuhaldurile 16.04.2018 selgitustaotluse, kus palus, et maksuhaldur kaebajale tema õigusi sisuliselt selgitaks. Maksuhaldur teatas 17.04.2018 otsusega, et maksuhalduril ei ole kohustust selgitada EL-i õigust, EK ja EIK lahendeid; maksuhalduril ei ole kohustust vastata küsimustele, mis maksuhalduri hinnangul ei ole asjassepuutuvad; õigusmõistete osas on kaebajal endal piisavad teadmised ja seetõttu ei pea maksuhaldur vajalikuks neid käsitleda; kaebajal on kaasaaitamiskohustus, küsimustele vastamisest keeldumise korral peab kaebaja kontrollitavatele asjaoludele tuginedes põhistama, kuidas need vastused võivad kaebajat süüstada; kaebaja ütluste kasutamise lubatavust võimalikus süüteomenetluses hinnatakse alles konkreetses situatsioonis (st võimalikus süüteomenetluses). Samuti ähvardas maksuhaldur, et kaebaja poolt õiguste selgitamise nõudmine on käsitletav maksumenetluse takistamisena ja maksuhaldur võib kaebajat selle eest trahvida. 3) Suur osa EK ja EIK lahendeid ei ole eesti keeles kättesaadavad. Kaebaja saab aru, et maksuhalduri kohustus ei ole EK ja EIK lahendeid tõlkida ja ilmselgelt puudub maksuhalduril ka õigus ja pädevus neid lahendeid tõlkida. Samas on maksuhalduri näol tegemist riikliku institutsiooniga ja kuna kaebaja suhtes on käimas haldusmenetlus, siis on loomulik, et kaebaja esitab oma taotlused ja väited EL õiguse kättesaamiseks maksuhaldurile. Kui maksuhaldur menetluse alustamisel ei pea vajalikuks menetlusosalisele selgitada, kuidas on menetlusosalisel tagatud juurdepääs eestikeelsele EL õigusele, samuti ei ole selgitanud EK lahenditest tulenevat õiguskäsitlust, siis on maksuhaldur jätnud tagamata maksukohustuslase õiguste tutvustamise. 4) Kaebaja suhtes käimasolev maksumenetlus on kriminaalõigusliku iseloomuga menetlus. Varasem EIK kohtupraktika on sõnaselgelt keelanud kriminaalõigusliku iseloomuga maksumenetluse korral teistkordse kohtumõistmise ja karistamise, Eesti Vabariigis (EV) viiakse aga järjekindlalt paralleelmenetlusena läbi nii maksumenetlust kui ka kriminaalmenetlust ja tehakse mõlemas menetluses vastuolus EIK juhistega ka karistava iseloomuga lahendid. Kaebaja on 3
5. Maksu- ja Tolliamet palub 15.06.2018 vastuses jätta kaebus rahuldamata. 1) Vaieldav korraldus on õiguspärane, nii faktiliselt kui õiguslikult põhjendatud. Kaebuses on korratud sisu poolest samu väiteid nagu 07.03.2018 vaides. Nendele on MTA vaideotsuses põhjalikult vastanud. Vastustaja jääb vaideotsuses toodud seisukohtade juurde. 2)
lg 1 p-s 6 sätestatud enese mittesüüstamise õigus hõlmab võimalust keelduda kaasaaitamiskohustuse täitmisest siis, kui teabe andmine või tõendite esitamine tähendab enda või lähedase süüditunnistamist mõnes õigusrikkumises. Maksukohustuslane ei saa keelduda kaasaaitamiskohustuse täitmisest viidates hüpoteetilisele süüteomenetlusele. Vastasel juhul oleks maksuhalduril raske saada teavet maksukohustuslase majandustehingute ja teiste tähtsust omavate asjaolude kohta. 3) Nõustuda ei saa seisukohaga, et maksumenetlus on karistusõigusliku iseloomuga. Maksumenetluse eesmärgiks on kontrollida maksumaksja maksuarvutuste õigsust, määrata tasumisele kuuluv maksusumma või nõuda sisse maksuvõlg. Maksumenetluses määratakse tasumisele kuuluv maks maksuseadustes toodud alustel ning võrdse kohtlemise põhimõttest tulenevat ühetaolise maksustamise printsiipi silmas pidades. Nii teenib maksumenetlus ka ebaausa konkurentsi välistamise eesmärki. Maksumenetluses ei oma isiku süü tähendust. Maksusumma määramine, sh maksusumma määramine hindamise teel ei ole karistus, vaid isikul riigi ees oleva rahalise kohustuse tuvastamine ja selle tasumise nõude esitamine. 4) Kaebusest ei selgu, milliste EK lahendite tõlked soovib kaebaja saada ning kuidas need lahendid on seotud vaidlusaluse korralduse täitmisega. Eesti keelde tõlkimata EK lahendid ei riku kaebaja õigusi. 4
.
lg 1 näeb ette, et maksuhalduril on õigus saada maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks maksukohustuslaselt või tema esindajalt suulist või kirjalikku teavet, kohustades vajaduse korral maksukohustuslast või tema esindajat teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et isiku ametiasutusse kutsumiseks annab maksuhaldur
§-s 46 sätestatud nõuetele vastava kirjaliku korralduse, kuhu on märgitud maksukohustuslase ilmumise koht ja aeg koos selgitusega, mis asjus isik välja kutsutakse, ning vajaduse korral antakse kirjalik korraldus ka muudel teabe nõudmise juhtudel. Praegusel juhul kohustas MTA oma 05.02.2018 korraldusega kaebajat ilmuma isiklikult 16.02.2018 kell 9.30 MTA ametiruumidesse (Lõõtsa 8a, Tallinn), et anda teavet ja selgitusi Ehitusturva OÜ kohta ajal, mil ta oli juhatuse liige. Vaidlusaluses korralduses on täpsemalt selgitatud, et maksuhaldur on alustanud Ehitusturva OÜ maksuvõlgade sissenõudmiseks endise juhatuse liikme R.R. suhtes vastutusmenetluse, mille käigus kogub teavet Ehitusturva OÜ maksuvõla tekkimise põhjuste ja maksuvõla tasumise kohustuse täitja kohta. Korraldusest nähtuvalt on Ehitusturva OÜ maksuvõlg tekkinud perioodil mai 2016 – september 2016, kui R.R. oli Ehitusturva OÜ juhatuse liige. Seega on korraldust kohtu hinnangul piisavalt põhjendatud ning korraldusega pandud kohustus on üheselt arusaadav. 9. Vaidlust ei ole selles, et vaidlusalune MTA korraldus esitati kaebajale koos selle lisaga „Maksukohustuslase õigused ja kohustused maksumenetluses“, milles kaebajale selgitati järgmisi õigusi ja kohustusi: õigus kasutada esindajat (
), õigus esitada ametniku taandamise taotlus (
), õigus keelduda teabe andmisest ja tõendite esitamisest (
), õigus taotleda eksperdi kaasamist menetlusse (
ja § 69), menetlustoimingu läbiviimise koht (
¹), ärakuulamisõigus ja selle erandid (
), teabe saamise õigus (
lg 3), õigus taotleda kohustuse täitmise tähtaja pikendamist (
), kaasaaitamiskohustus (
), teabe esitamise kohustus (
), asjade ja dokumentide esitamise kohustus (
), kohustus võimaldada isikusamasuse tuvastamist (
Kohtu hinnangul on MTA selliselt toimides andnud kaebajale piisavalt teavet tema õiguste ja kohustuste kohta maksumenetluses. Kohus selgitab, et
-is ei ole sätestatud kohustuslikku õiguste ja kohustuste tutvustamise korda, küll aga näeb üldise maksuhalduri selgitamiskohustuse ette
lg 2, mille kohaselt selgitab maksuhaldur vajaduse korral maksukohustuslasele tema õigusi ja kohustusi maksumenetluses. Samuti sätestab
lg 4, et suuliste seletuste andmisel selgitab maksuhaldur vajaduse korral maksukohustuslasele (veelkord) tema õigusi ja kohustusi. Seega juhul, kui maksukohustuslane vajab oma õiguste ja kohustuste kohta maksumenetluses täiendavaid selgitusi, tuleb tal sellekohased küsimused maksuhaldurile esitada enne korralduse täitmist ja/või korralduse täitmise ajal (suuliste selgituste andmisel). Asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks enne korralduse vaidlustamist 5
lg-t 2 ja § 60 lg-t 4 mõista selliselt, et maksuhaldur annab maksukohustuslasele ülevaate tema õigustest ja kohustustest, mis on seadusega ette nähtud ja vajadusel vastab asjakohaseid sätteid puudutavatele küsimustele, mh teadaolevat kohtupraktikat arvestades. Ükski õigusakt ega muu õiguse allikas ei sea maksuhaldurile ülesandeks tutvustada maksukohustuslasele abstraktselt kohtupraktikat või võimaldada ligipääsu eesti keelde tõlkimata EK ja EIK lahenditele. Kui isik soovib tutvuda maksukohustuslase õigusi puudutava kohtupraktikaga, tuleb tal seda ise otsida või kasutada professionaalse õigusnõustaja abi. Praegusel juhul on kaebajal juristist esindaja olemas, kes on MTA-le esitatud vaides ja kohtule esitatud kaebuses mitmesugusele kohtupraktikale (sh EK ja EIK lahenditele) viidanud. Seega on kaebajal oma esindaja kaudu olnud võimalus tutvuda asjakohase kohtupraktikaga. Kaebaja ei ole seejuures esitanud ühtegi sisulist argumenti selle kohta, millise olulise teabe (mh kohtupraktikat puudutava) on maksuhaldur jätnud selgitamiskohustuse raames esitamata. Üldsõnalist väidet, et maksuhaldur on täitnud selgitamiskohustust ebapiisavalt, saab kokkuvõttes esitada lõpmatult, sõltumata sellest, millises mahus selgitusi anda. 11. Nõustuda ei saa ka kaebaja väitega, et tema suhtes toimuva maksumenetluse näol on tegemist kriminaalõigusliku iseloomuga menetlusega, mis tingib kriminaalmenetluse reeglite rakendumise. Maksumenetlus ei ole olemuslikult suunatud karistamisele ega ka koormava haldusakti andmisele, vaid eelkõige veendumisele selles, et maksukohustuslane on täitnud maksukohustust / maksuseadustest tulenevaid kohustusi korrektselt (
Maksukohustuslase kaasaaitamiskohustus (
Maksuseaduste täitmist kinnitavate tõendite puudumisel tuvastatakse maksumenetluses üldjuhul küll täiendav maksukohustus, sh teatud juhtudel vastutus teise isiku maksukohustuse eest (
Sellest ei saa aga teha järeldust, et maksuseadustest tulenevate kohustuste täitmise tõendamise vajadust ja kohustust saaks sisustada kriminaalõigusliku menetlusena. Karistusõiguslik vastutus saab kaasneda siiski maksuarvestuse nõuete rikkumisega, mitte korrektse maksuarvestuse pidamisega ja sellekohase teabe esitamisega maksuhaldurile. Seejuures näeb
lg 1 p 6 üheselt isikule ette võimaluse keelduda maksumenetluses teabe andmisest ja tõendite esitamisest, kui see tähendaks enda või
Seega on maksumenetluses tagatud kaasaaitamiskohustuse vältimise võimalus enese mittesüüstamise printsiibi kaudu, kuid seda üksnes põhjendatud juhtudel. Kindlasti ei saa pidada
sisuks seda, et isik võiks maksuja kriminaalõiguse kokkupuutepunktidele üldsõnaliselt viidates hoiduda maksuseaduste täitmisest, s.o lõpptulemusena vabalt valida enda maksukohustuse suurust, ilma et maksuhalduril oleks võimalik seda kontrollida. Kohtupraktikas on selgitatud, et
lg 1 p-le 6 saab tugineda eelkõige juhul, kui süüteomenetlus on alanud, st tehtud on esimene uurimis- või menetlustoiming ning menetluse alustamiseks on olemas ajend ja alus ning puuduvad menetlust välistavad asjaolud. Maksukohustuslane peab põhistama ohtu, et andmeid või tõendeid võidakse tema süüstamiseks 6
lg 1 p-le 6 ka enne süüteomenetluse algust (Riigikohtu 01.06.2005 otsus nr 3-1-1-39-05, p-d 12-15), samas ei ole Riigikohus oma lahendites kuidagi välistanud seda, et maksumaksja ei pea maksumenetluses põhjendama
Ka EIK praktikast tuleneb, et enese mittesüüstamise privileegile saab tugineda siis, kui seos nõutava tõendi ja käimasoleva või võimaliku süüteomenetluse vahel on tuvastatav ega ole pelgalt hüpoteetiline (vt EIK 05.04.2012 otsus nr 11663/04, Chambaz vs. Šveits, EIK 08.04.2004 otsus nr 38544/97, Weh vs. Austria). Riigikohus on ühtlasi selgitanud, et kuigi vastastikune teabevahetus ei ole kriminaal- ja maksumenetluses välistatud, tuleb maksumenetluses kogutud tõendeid kriminaalmenetluses uurida ja hinnata kriminaalmenetlusliku tõendamise üldisi reegleid järgides (Riigikohtu 03.03.2011 määrus nr 3-4-1-15-10, p 27). Seega isegi juhul, kui kaasaaitamiskohustuse raames on maksumenetluses teavet antud, ei tähenda see vastava tõendusteabe piiramatut lubatavust kriminaalmenetluses. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et menetlusosaliste õigused ja kohustused EV maksu- ja süüteomenetluses (eelkõige haldusmenetluslik kaasaaitamiskohustus ja karistusõiguslik enese mittesüüstamise privileeg) on piisavalt tasakaalustatud ning vastavuses kohtupraktikaga, sh EK ja EIK praktikaga. 12. Kohus nõustub ühtlasi maksuhalduri seisukohaga, et kui isikul on
§-st 64 tulenev õigus teabe ja dokumentide esitamisest keelduda ning ta sellele õigusele tugineb, siis ei muuda see teabe nõudmise korraldust automaatselt õigusvastaseks. Maksude arvestamise ja tasumise õigsuse kontrollimiseks (
lg 2 p-des 1-3 nimetatud ülesannete täitmiseks) vajalikku teavet ei ole põhjendatud pidada kedagi eelduslikult süüstavaks, st teabe küsimisel maksuhaldur üldreeglina ei tea ega peagi teadma, kas esineb alus ja soov vastava teabe andmisest keeldumiseks. Kuivõrd
annab seejuures aluse teabe andmisest keelduda, siis ei saa ainuüksi teabe küsimine ka isiku õigusi otseselt rikkuda.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.