kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
lg 1 p 4 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega.
lg 1 sätestab õigusvastase käitumisena isiku eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine. M. Soopalu on sekkunud A. A.i eraellu ning tema kirjutiste eesmärk on solvata A. A. i ning kahjustada A. A. i ametialast tegevust, seades kahtluse alla tema usaldusväärsust nii tööandja kui teiste isikute ees. Rikkumine on olnud kestev, see on peatunud lähenemiskeelu kohaldamise ajaks ja käesolevalt tsiviilasja 2-19-5666 kohtumenetluse ajaks. Kohus on seisukohal, et hageja on õigustatud saama hüvitist õigusvastaselt tekitatud mittevaralise kahju eest.
lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi.
lg 2 kohaselt isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Riigikohtu lahendi 3-2-1-67-10 kohaselt
lg 2 järgi hüvitise suuruse määramisel tuleb muu hulgas arvestada rikkumise asjaolusid, esmajoones rikkumise intensiivsust ja kestust. Hüvitise suurust põhjendavad asjaolud peab kohtule esitama hageja. Kostjal on võimalus esitada asjaolusid ja tõendeid, mille alusel kohus saab kaaluda hüvitise suuruse vähendamist. Arvestades asjaolu, et M. Soopalu on lisaks hagejale saatnud hagejat solvavaid ja laimavaid sõnumeid avalikkusele läbi T. H. K. i FB seina, mis ei ole postitusteks blokeeritav, haridus- ja teadusministrile ja ühiskondlikule organisatsioonile e-kirjana, on kostja põhjustanud hagejale hingelist valu ja kannatusi. Kostja poolt postitustega uuesti alustamine praktiliselt kohe, kui möödus kolmeaastane lähenemiskeelu tähtaeg, on põhjustanud hagejale XXX. Kohus on seisukohal, et selline olukord ei vaja eraldi 3 tõendamist arsti- või psühholoogi tõendiga, vaid on tavainimesele arusaadav ja mõistetav stressiallikas. Hagejal võis olla tema kirjeldatud tunne, et kogu olukord kordub uuesti ja ta on uuesti sunnitud astuma vastu kostja postitustele, mis on lähetatud ükskõik, millisele saajale, st et hagejal ei ole võimalust blokeerida saadetisi. Rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus
MS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel. Kohus loeb mõistlikuks ja põhjendatud kahju hüvitise suuruseks 700 eurot. Kohus võtab arvesse M. Soopalu vanust, mis on 65 aastat, seega on ta pensionär, ning tema ravivajadust, mis on tõendatud esitatud arstitõenditega. Mittevaralise kahju hüvitise suurus ei tohi panna kostjat olukorda, kus ta hüvitise maksmise tagajärjel ei suuda toime tulla elementaarse majandamisega. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja menetluskulu on riigilõiv summas 275 eurot. Muid menetluskulusid, mida on seaduse alusel võimalik välja mõista vastaspoolelt, käesolevas tsiviilasjas ei ole. Kohus on seisukohal, et lähenemiskeelu kohaldamise taotluse riigilõiv 50 eurot tuleb välja mõista kostjalt hageja kasuks. Mittevaralise kahju hüvitamise nõude luges kohus põhjendatuks, kuid vähendas väljamõistetavat summat kostja vanust ja tervislikku seisundit arvesse võttes, mitte põhjusel, et kostja poolt tekitatud kahju suurus ei vastaks hagis nõutud summale. Kohus on seisukohal, et õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitise nõudelt tasutud riigilõiv 225 eurot tuleb samuti kostjalt hageja kasuks välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.