Obsah (4)

§ 97§ 100§ 101§ 102

1 KOHTUOTSUS /ÕIGEKSVÕTUOTSUS/ Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-19-6679 Otsuse tegemise aeg ja koht 21. august 2019, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi P. I. hagi A. I. va

) § 96, § 97 lg 1, § 100; § 101 lg 1. Asjas on tuvastamist leidnud, et hageja P. I. ja kostja seaduslik esindaja O. L. (endine I.) on 08.06.2004 sündinud A. I. vanemad. 3 Viru Maakohtu 05.02.2008.a otsusega tsiviilasjas nr xxxxx mõistis P. I.ilt välja elatise O. I. kasuks lapse A. I. (sündinud 08.06.2004) ülalpidamiseks alates 05.04.2007 kuni 31.12.2007 summas 1 800 krooni kuus ja alates 01.01.2008 summas 2175 krooni kuus, kuid mitte vähem kui seadusega ettenähtud määras. Hagis taotleb hageja elatise suuruse muutmist (vähendamist) ning elatise tütre A. I. kasuks väljamõistmist igakuise elatusrahana summas 158 eurot kuus. Hageja viitab asjaolule, et tal on veel 1 laps – E. I. (sünd. 04.02.2014). Kostja seaduslik esindaja 05.08.2019 vastuses nõustus hagiga täies ulatuses. Kostja esindaja oli nõus sellega, et kõik alates hagi esitamisest enammakstud summad arvestatakse elatise võlgnevuse katteks. Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (

§ 97lg 1).

Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (

§ 100lg 1, 2, 4).

Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (

§ 101

lg 1).

§ 102

lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi

1. lõike kohaselt ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 järgi pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Elatise suuruse muutmisel tuleb arvestada samade asjaoludega nagu elatise väljamõistmisel. Seega tuleb ka elatise suuruse muutmisel lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadustest. Hagejalt lapse ülalpidamiseks elatise nõudmise tsiviilasjas nr xxxx puudus kostja seaduslikul esindajal vajadus lapse ülalpidamiskulude tõendamiseks, kuna elatise nõue oli esitatud seadusega ettenähtud miinimummääras. Samuti oli
2. aastal hagejal ülalpidamiskohustus ainult ühe lapse, so A. I. suhtes. Vara, mille müügi arvelt oleks hagejal võimalik kostja ülalpidamiskohustust täita, puudub. Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, arvestades poolte seisukohti, nende varalist seisundit ja laste (kostja ja E. I.) vajadusi, samuti lähtudes võrdse kohtlemise põhimõttest, et hageja teine laps ei oleks vähem kindlustatud, kui kostja, leiab põhjendatud olevat muuta Viru Maakohtu 05.02.2008 kohtuotsusega (tsiviilasi nr xxxxx) väljamõistetud elatise suurust hageja poolt märgitud ulatuses, so 158 euroni kuus. Kohus mõistab hagejalt välja tütre A. I. kasuks elatise alates 02.05.2019 summas 158 eurot kuus kuni A. I. (sündinud 08.06.2004) täisealiseks saamiseni, so. 08.06.
3. Otsuse täitmisel 4 arvestada hageja P. I. poolt alates 02.05.2019 elatisena makstud summasid (arvestades enammakstud summad elatise võlgnevuse katteks). Kohus selgitab pooltele, et maksete suurust või kestust mõjutavate asjaolude olulise muutumise korral võib kumbki pool nõuda uues hagis maksete suuruse ja tähtaegade muutmist (TsMS § 459), st hagejal on võimalus nõuda elatise vähendamist ja kostjal suurendamist. Menetluskulude jaotus Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu elatise nõudmise ja muutmise hagilt ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises perekonnaasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 1 kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult. /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik