Obsah (5)

§ 47§ 2§ 221§ 183§ 18

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Meeli Kaur, Kaija Kaijanen Määruse tegemise aeg ja koht 04.07.2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-19665 Tsiviilasi Arctoriinos

) §-s 183 toodut, puhul ei piisa üksnes formaliseerituse printsiibi rakendamisest ja sellest lähtumisest.

§-s 183 toodud 2 sõnastusest, s.o „kui toimingut saab teha üksnes võlgnik ise“, tuleneb juba sisulise hinnangu andmise vajadus. Seega kohtutäitur, kohaldades

§-s 183 toodut, peab hindama, kas toimingut saab teha üksnes võlgnik ise. Sealjuures tuleb hinnata, kas toimingut üldse on võimalik teha. Käesoleval juhul esineb täitmise võimatus. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt ei saa võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, mis ei seisne raha maksmises, kui kohustuste täitmine on võimatu. Avaldaja on pandud olukorda, kus jäetakse andmata selgitused, kuidas on võimalik täita kohtulahendit, mille täitmine on võimatu, kuid seejuures kohaldatakse sunniraha.

1. Riigikohus on 24.10.2018 määruses tsiviilasjas nr 2-16-17776 (täiteasjas nr 194/2016/1420) õiguse ühetaolise kohaldamise eesmärgil märkinud, et hagi ei saa tagada vaidlusaluse õigussuhte väliselt. Avaldaja leiab, et samamoodi ei saa täitedokumenti täita täitedokumendis toodud õigussuhte väliselt, st käesoleval juhul ei saa kohustada avaldajat rikkuma Catalana OÜ õigusi, st võtma temalt üle kinnisasjade valduse. Kohtutäituri seisukoht
2. 28.01.2019 seisukohas palub kohtutäitur jätta kaebuse rahuldamata.
3. Võlgnikule on sunniraha määratud õiguspäraselt ning alused sunniraha määramise otsuse tühistamiseks puuduvad.
4. Sissenõudja teatas kohtutäiturile 25.11.2016, et avaldaja ei ole kinnisasjade registrinumbritega 26189801 ja 26189901 valdust üle andnud, s.o ei ole täitnud Harju Maakohtu 19.07.2016 määrusest tulenevat kohustust. Lähtudes eeltoodust otsustas kohtutäitur määrata avaldajale täitedokumendist tulenevate kohustuste mittetäimise eest sunniraha summas 1200 eurot. 28.11.2016 otsusega määrati võlgnikule täitemenetluses arvult teine sunniraha.
5. Harju Maakohtu 16.10.2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-17776 jäeti läbi vaatamata avaldaja hagi sissenõudja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 194/2016/1420 osas, milles täitedokumendiks on Harju Maakohtu 19.07.2016 määrus tsiviilasjas nr 2-16-
6. Tallinna Ringkonnakohus jättis 08.03.2018 määrusega maakohtu määruse muutmata ning Riigikohus jättis 24.10.2018 määrusega ringkonnakohtu määruse muutmata. Sissenõudja seisukoht
7. 23.01.2019 seisukohas palus sissenõudja jätta avalduse rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda.
8. Avaldaja üritab kaebuse esitamisega käesolevas asjas uuesti läbi vaadata sama asja ja õiguslikku küsimust, mille kohus tsiviilasja nr 2-16-17776 raames on juba lahendanud.
9. Tegelikkuses on avaldaja sõlminud üürilepingu OÜ-ga Catalana hiljem tagant järgi, et hoida kõrvale hagi tagamise määruste täitmisest – vastasel juhul oleks ta antud väitele tuginenud juba hagi tagamise määruse vaidlustamise menetluses. Avaldaja oleks pidanud juba hagi tagamise määruse vaidlustamisel esitama väite ja sellekohased tõendid, et ta on üürilepingu alusel ruumid edasi andnud. Seda ta aga ei teinud. Esimese astme kohtu määrus
10. Harju Maakohtu 31.01.2019 määrusega jäeti kaebus kohtutäituri 28.11.2016 otsuse peale täiteasjas nr 194/2016/1420 rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda.
11. Poolte vahel on vaidlus täitedokumendi täidetavuse üle ning selle üle, kas kohtutäitur on koostanud sunniraha määramise ja täitemenetluse peatamise otsuse samaaegselt, mille tõttu tuleks sunniraha määramise otsus tühistada.
12. Käesolevas asjas puudub vaidlus selle üle, et kohtutäitur algatas avaldaja suhtes täitemenetluse sissenõudja 19.08.2016 täitmisavalduse ja tsiviilasjas nr 2-16-6972 tehtud 3 Harju Maakohtu 19.07.2016 ja 08.08.2016 määruste alusel. Kohtutäitur asus avaldajat hoiatama sunniraha määramisega, kohustades täitma 19.07.2016 ja 08.08.2016 määrustes nimetatut. Kohtutäitur selgitas, et sunniraha määramise hetkel ei olnud võlgnik täitnud Harju Maakohtu 19.07.2016 määrusest tulenevat kohustust anda sissenõudjale üle kinnisasjade registrinumbritega 26189801 ja 26189901 valdus. Kohtutäitur tegi 28.11.2016 sunniraha määramise otsuse, milles määras avaldajale täitedokumendist tulenevate kohustuste mittetäitmise eest sunniraha 1200 eurot. Harju Maakohtu 28.11.2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-17776 peatati hagi tagamise määruse abinõuna täitemenetlus täiteasjas nr 194/2016/
13. Kohtutäitur peatas 28.11.2016 tulenevalt hagi tagamise määrusest menetluse täitemenetluses täiteasjas nr 194/2016/
14. 12.12.2016 esitas avaldaja kaebuse sunniraha määramise otsuse peale. Kohtutäitur uuendas menetluse täiteasjas nr 194/2016/1420 ja tegi 14.12.2018 otsuse, millega jättis kaebuse rahuldamata ja sunniraha määramise otsuse (28.11.2016) tühistamata.
15. Kohtutäitur selgitas ja tõendas, et sunniraha määramise ja täitemenetluse peatamise otsused on koostatud samal kuupäeval (28.11.2016), kuid sunniraha määramise otsus on koostatud enne täitemenetluse peatamist.

§ 47lg 1 järgi täitemenetluse peatamise korral jäävad tehtud täitetoimingud jõusse.

Täitemenetluse peatamine toob seega

§ 47

lg 11 järgi kaasa küll selle, et peatub nõude täitmine, kuid seadusest ei tulene, et sunniraha määramise otsus kaotaks igasuguse tähenduse.

1. Avaldaja leiab kohtule 31.12.2018 esitatud kaebuses, et täitemenetluse aluseks olevad täitedokumendid ei ole täidetavad. Ka 12.12.2016 kaebuses on avaldaja märkinud, et täitedokumendid ei ole täidetavad.
2. Kohus selgitas, et täitemenetluses kehtib formaliseeritusse printsiip, millest lähtuvalt ei saa kohtutäitur anda hinnanguid täitedokumendi sisule ega pooltevahelistele suhetele. Kohtutäitur ei loo uut õigust ega võta vastu otsuseid pooltevaheliste vaidluste lahendamiseks. Kohtutäituril puudub võimalus täitedokumenti või sellest tuleneva nõude põhjendatust analüüsida, kuivõrd kohtutäitur ei täida ei seadusandliku ega kohtuvõimu funktsiooni. Kui formaalsed nõuded on täidetud - on olemas täiteavaldus ja pädeva asutuse poolt koostatud

§ 2

lg-s 1 loetletud täitedokument, on kohtutäitur kohustatud täitemenetlust alustama. Kohtutäitur ei saa asuda hindama, kas talle täitmiseks esitatud kõikidele vorminõuetele vastav täitedokument on ka tegelikkuses kehtiv ja kas selle täitmine on faktiliselt võimalik, kuivõrd see ei ole kohtutäituri pädevuses. Ehkki kohtutäitur peab nõude sissenõutavaks muutumist kontrollima, on kohtutäituri pädevus formaliseerituse põhimõttest tulenevalt siiski piiratud. Kohtutäituril ei ole õigust sekkuda isikute tegevusse ega kontrollida enne täitemenetlust erinevate isikute vahel sõlmitud lepingute kehtivust või neist tulenevate kokkulepete mõju sundtäidetavatele nõuetele.

1. Olukorras, kus kohtutäitur peab hakkama hindama täitedokumendi sundtäidetavust avaldaja toodud viisil, on tegemist mitte täitedokumendi sundtäidetavuse formaalsete eelduste kontrollimisega, vaid selle sundtäidetavuse materiaalõiguslike eelduste hindamisega, mis aga ületab kohtutäiturile antud pädevust. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-1-14 tehtud otsuse p-s 17 selgitanud, et formaalselt seaduse nõuetele vastav täitedokument kuulub täitmisele.
2. Avaldaja on valinud käesoleval juhul vale õiguskaitsevahendi, kuna poolte vahel esineb materiaalõiguslik vaidlus, mida ei saa lahendada vaidluses kohtutäituri otsuse õiguspärasuse üle. Avaldaja peab nimetatud vaidluse lahendamiseks esitama kohtule sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi (

§ 221lg 1).

Määruskaebus

1. Avaldaja palub 17.02.2019 määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ja teha asjas uus määrus, millega rahuldada avaldaja kaebus kohtutäituri 28.11.2016 otsuse peale. 4
2. Kaebaja ei nõustu, et formaliseeritusse printsiip on niivõrd ülimuslik, et ei lase hinnata täitemenetluse käigus tekkivaid võimalikke erandeid ja olukordi, kus sundtäitmine faktiliselt võib olla võimatu. Käesoleval juhul on järjepidevalt formaliseerituse printsiibi taha peitudes jäetud võtmata arvesse, et esineb täitmise võimatus.

§-s 183 toodud sõnastusest, s.o „kui toimingut saab teha üksnes võlgnik ise“, tuleneb juba sisulise hinnangu andmise vajadus. Seega kohtutäitur, kohaldades

§-s 183 toodut, peab hindama, kas toimingut saab teha üksnes võlgnik ise. Sealjuures tuleb kaebaja arvamusel hinnata, kas toimingut üldse on võimalik teha. Maakohus kaebaja poolsele tõlgendusele

§ 183osas hinnangut ei ole andnud.

1. Samuti on kaebaja tuginenud VÕS § 108 lg 2 p-des 1 ja 2 toodule, mille kohaselt ei saa võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, mis ei seisne raha maksmises, kui kohustuste täitmine on võimatu. Kaebaja on kõiki asjaolusid arvestades pandud absurdsesse olukorda, kus jäetakse andmata mistahes selgitused, kuidas on võimalik täita kohtulahendit, mille täitmine on võimatu, kuid seejuures kohaldatakse sunniraha.
2. Maakohus toob veel välja, et nimetatud vaidluse lahendamiseks peab avaldaja esitama kohtule sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Seejuures on maakohus jätnud tähelepanuta, et kaebaja on sellise hagi juba esitanud, samuti on vastav menetluskäik toodud välja kaebuse asjaoludes.
3. Riigikohus on asjas nr 2-16-17776 leidnud, et hagi ei saa tagada vaidlusaluse õigussuhte väliselt. Kaebaja leiab, et samamoodi ei saa täitedokumenti täita täitedokumendis toodud õigussuhte väliselt, st käesoleval juhul ei saa kohustada avaldajat rikkuma Catalana OÜ õigusi, st võtma temalt õiguspäraselt üle antud valdust. Täitemenetluses on õigussuhte välise täitmise osas sätestatud selged erandid, (nt

§ 18lg 1).

Menetluse edasine käik

1. Kohtutäitur ja sissenõudja palusid jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
2. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
3. Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses toimiku materjaliga, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Määrus tuleb TsMS §-de 659 ja 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda. Kaebaja poolt esile toodud asjaolud ja põhjendused ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks.
4. Kõigepealt käsitleb ringkonnakohus puudutatud isiku I asendamist.
5. 10.05.2019 e-kirjaga teatas Tallinna kohtutäitur Toomas Saarma ringkonnakohtule, et vastavalt justiitsministri 06.05.2019 käskkirjale nr 84-k vabastatakse kohtutäitur Toomas Saarma omal soovil ametist 10.05.2019 ning kohtutäitur Toomas Saarma menetluses olevad täitetoimikud võtab üle kohtutäitur Kaire Põlts.
6. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 15 lg 1 sätestab, et kui kohtutäitur ametist vabastatakse või tagandatakse (edaspidi koos lahkuv kohtutäitur) või sureb, lähevad tema ametitoimingute tegemisel loodud dokumendid ning nendega seotud õigused ja kohustused, sealhulgas täitemenetluses makstud ettemaksud ning kohtutäituri ametialase arvelduskonto käsutamise õigus, üle asjaajamist ülevõtvale kohtutäiturile (edaspidi ülevõttev kohtutäitur). Ülevõtmist korraldab ametikogu.
7. Eeltoodust tulenevalt on kohtutäitur Toomas Saarma õigusjärglaseks kohtutäitur Kaire Põlts, kellele on üle läinud kohtutäitur Toomas Saarma ametitoimingutega seotud õigused 5 ja kohustused. Ringkonnakohus lubab kohtutäitur Kaire Põltsil astuda kohtutäitur Toomas Saarma õigusjärglasena Toomas Saarma asemel puudutatud isikuna menetlusse.
8. Järgnevalt vastab kolleegium määruskaebuse väidetele.
9. Kaebaja ei nõustu sunniraha määramisega, sest leiab, et esineb täitedokumentide (s.o Harju Maakohtu 19.07.2016 ja 08.08.2016 määrused tsiviilasjas nr 2-16-6972) täitmise võimatus, kuivõrd kinnisasjade vabastamine, sh võtmete üleandmine sissenõudjale ja muude mittevaraliste kohustuste täitmine, ei ole võimalik, sest vastavate kinnisasjade osas on sõlmitud üürileping Catalana OÜ-ga ning seega ei ole avaldaja kinnisasjade valdaja. 38.

§ 183

näeb ette, et kui toimingut saab teha üksnes võlgnik ise, kuid ta ei tee seda määratud tähtpäevaks või kui võlgnik rikub kohustust teatud toimingut taluda või toimingust hoiduda, võib kohtutäitur määrata võlgnikule sunniraha

§-s 261 sätestatud korras. Ringkonnakohus märgib, et sunniraha määramine või mittemääramine on

§ 183

kohaselt kohtutäituri kaalutlusotsus, mis allub kohtulikule kontrollile piiratud ulatuses. Kohus saab üksnes kontrollida, kas kohtutäitur on ületanud sunniraha otsust tehes diskretsioonipiire või mitte. Käesoleval juhul ei ole kohtutäitur sunniraha otsust tehes diskretsioonipiire ületanud. Asjaolu, mitte tõttu võlgnik keeldub täitedokumenti täitmast, kujutab materiaalõiguslikku vaidlust sissenõudja ja võlgniku vahel, mille lahendamiseks saab võlgnik esitada hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.

1. Käesoleval juhul on avaldaja esitanud hagi täiteasjas nr 194/2016/1420 algatatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks tsiviilasjas nr 2-16-
2. Nimetatud asjas jäeti avaldaja hagi läbi vaatamata. Riigikohus märkis eeltoodud tsiviilasjas tehtud lahendi p-s 14 järgmist: „Kohtud tuvastasid, et hageja väidetud asjaolu (hageja tugines sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise alusena sellele, et kinnisasjade valdus on antud üürilepingu alusel
3. juulil 2016 kolmandale isikule, mistõttu on täitedokumendi täitmine võimatu) esines enne maakohtu
4. juuli
5. a hagi tagamise määruse jõustumist. Samuti on asjas tuvastatud, et hageja esitas maakohtu
6. juuli
7. a määruse peale määruskaebuse, kuid ei vaidlustanud maakohtu määrust läbi vaadanud ringkonnakohtu
8. septembri
9. a määrust, millega jäeti hageja määruskaebus rahuldamata. Eeltoodut arvestades nõustub kolleegium ringkonnakohtu järeldusega, et hagejal oli võimalus oma vastuväide, et täitedokumendi täitmine on hagejal kinnisasjade valduse puudumise tõttu võimatu, hagi tagamise menetluses maksma panna. Samuti osutas ringkonnakohus põhjendatult sellele, et kuigi hagi tagamise menetluses ei hinnata tõendeid (vt selle kohta nt Riigikohtu
10. juunil 2012 tsiviilasjas nr 3-2-1-73-12 tehtud määruse p 14), ei tähenda see, et hageja sellekohane vastuväide oleks jäänud igal juhul arvestamata. Kuivõrd hageja ringkonnakohtu
11. septembri
12. a määrust Riigikohtus ei vaidlustanud, jättis ta võimaluse oma vastuväite maksmapanekuks kasutamata. Ülaltoodut arvestades jätsid kohtud põhjendatult sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi vaidlustatud osas TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, sest hagiga ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada.“
13. Asjaolu, et hageja poolt sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi ei olnud edukas, ei vabasta kuidagi hagejat täitedokumendi täitmisest. Vastupidi, kuna täitedokument on jätkuvalt sundtäidetav, tuleb avaldajal seda täita. Kohtutäituri pädevuses ei ole kohtu asemel lahendada materiaalõiguslikku vaidlust sissenõudja ja võlgniku vahel.
14. Kaebaja viide Riigikohus lahendile tsiviilasjas nr 2-16-17776, milles on leitud, et hagi ei saa tagada vaidlusaluse õigussuhte väliselt, ei ole seostatav käesoleva tsiviilasjaga.
15. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et käesoleva menetluse raames saab kohus hinnata vaid seda, kas on täidetud formaalsed nõuded täitemenetluse läbiviimiseks. Avaldaja ei ole välja toonud, et sellised eeldusi täidetud ei oleks ning seega puudub alus kaebuse rahuldamiseks. 6 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
16. TsMS § 173 lg 1 esimese lause kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 teine lause sätestab, et kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
17. Maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda ja ringkonnakohtul pole alust määrust selles osas muuta. Määruskaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti avaldaja kanda.
18. Arvestades, et maakohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks, siis ei tee seda ka ringkonnakohus (TsMS § 174 lg 4). Vastava avalduse esitamisel määrab maakohus menetluskulud kindlaks TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur 7 /allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen