KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 24. mai 2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-3477 Tsiviilasi XX avald

) § 23 lg-le 1; vaidlusaluse koosoleku läbiviimine oli seaduslik ja põhjendatud ning sellel vastu võetud otsused on seaduslikud. 2

. Puudutatud isiku põhikirja p-s 6.5 märgitud korduva üldkoosoleku otsustusvõimelisuse kvoorumi nõue on vastuolus seadusega ja lähtuda tuleb

§ 17

lg 2 teise lause alusel

§ 23lg-st 1.

3.

1. Teiseks tuvastas maakohus, et vaidlusaluse koosoleku kokkukutsumise korda oluliselt ei rikutud. Puudutatud isiku põhikirja p 6.4 järgi tuli üldkoosoleku toimumise teade panna välja trepikodades. Kutse koosoleku toimumise kohta pandi välja teadetetahvlile ja iga korteri postkasti
2. detsembril
3. Põhikirja p 6.4 ei kohusta kutset panema igale korrusele. Avaldaja nägi üldkoosoleku kutset teadetetahvlil ja osales vaidlusalusel koosolekul. Avaldajal oli võimalus saada üldkoosoleku kokkukutsumise teatest selgelt ja üheselt aru, millal ja kus koosolek toimub ning milline on päevakord. Avaldaja osales koosolekul. Sellises olukorras ei saa pidada oluliseks rikkumiseks, kui koosolekust teatati ette kutse edastamise päeva mitte arvestades, vähem kui seitse päeva. 3.
4. Kolmandaks tuvastas maakohus, et initsiatiivgrupil oli õigus
5. detsembril 2017 kokku kutsuda erakorraline kordusüldkoosolek. Puudutatud isiku juhatuse liikmete volituste tähtaeg möödus
6. detsembril 2017 (põhikirja p 6.1 viimane lause). Seega polnud initsiatiivgrupil enam võimalik kehtiva juhatuse koosseisu poole pöörduda. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 20 lg 4 näeb ette, et kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut kokku, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega. Kuna 1/10-l ühingu liikmetest on õigus ka omal algatusel üldkoosolek kokku kutsuda, kui juhatuse seda ei tee, siis tuleb olukorda, kus juhatusel puuduvad kehtivate volitustega liikmed, käsitleda sarnasena sellele olukorrale, kui juhatus keeldub üldkoosoleku kokkukutsumisest. Seega oli 21-l puudutatud isiku liikmel, kes esindasid 27 korteriomandit, õigus omal initsiatiivil
7. detsembril 2017 kutsuda kokku erakorraline kordusüldkoosolek. 3.
8. Neljandaks tuvastas maakohus, et juhatuse liikmed valiti vastavalt

§ 21lg-le 3.

Vaidlusaluse koosoleku kutsel on märgitud päevakorras juhatuse valimised. Seega piisas põhikirja p 6.7 järgi häälteenamusest uute juhatuse liikmete valimiseks. MÄÄRUSKAEBUS 4. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja uue määrusega avaldus rahuldada. Ühtlasi palub avaldaja jätta kohaldamata

§ 23

lg 1 osas, mille kohaselt korduv üldkoosolek on otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata, ning tunnistada see põhiseadusega (PS) vastuolus olevaks. Menetluskulud palub avaldaja panna puudutatud isiku kanda. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised: - - üldkoosolekust teatamise tähtaja rikkumine on oluline rikkumine. Kokkukutsumise korra rikkumise tõttu on koosoleku otsused tühised ja see ei sõltu avaldaja osalemisest koosolekul; maakohus tugines vääralt teises tsiviilasjas tuvastatud asjaoludele ja maakohtu seisukohtadele. Kohus peab iga asja läbi vaadates tuvastama konkreetselt selles asjas olulised asjaolud ja nendest lähtudes tegema lahendi; 3

§ 13

lg 1 võimaldab korteriomanike kokkuleppel korraldada korteriühistust tulenevaid õigussuhteid seaduses sätestatust erinevalt. Seega võivad korteriomanikud põhikirjas näha ette üldkoosoleku otsuste vastuvõtmisel kõrgemad kvooruminõuded; maakohus ei põhjendanud, miks kuulub kohaldamisele

, kui üldkoosoleku läbiviimine algatati

1. detsembril 2017 ja esimene üldkoosolek toimus
2. detsembril 2017 ning korduv üldkoosolek kutsuti kokku
3. detsembril
4. Õigusvastane on olukord, kus üldkoosolek kutsutakse kokku ja viiakse läbi lähtudes ühest seadusest ja korduval üldkoosolekul tuleb lähtuda teisest seadusest ja seal sätestatud kvoorumi nõuetest;

§ 17

lg 2 piirab põhjendamatult korteriomanike õigust määrata tingimused, millal korduv üldkoosolek on otsustusvõimeline. Selline piirang on vastuolus PS-ga. Seega tuleb jätta kohaldamata

§ 23

lg 1 osas, mille järgi korduv koosolek on otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata, ning tunnistada see PS-ga vastuolus olevaks. MENETLUSE EDASINE KÄIK

1. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis puudutatud isikule tähtaja sellele vastamiseks. Puudutatud isik vaidles kaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus
2. märtsil
4. Ringkonnakohus andis
5. märtsil 2019 nii avaldajale, puudutatud isikule kui ka VB-le (edaspidi „kaasomanik“), kes on Randla 15 – 622 korteri kaasomanik 9/10 mõttelises osas, võimaluse esitada selgitused ja tõendid kaasomaniku osalemise või avaldajal esindusõiguse olemasolu kohta
6. jaanuari 2018 üldkoosolekul. Samuti oli nii avaldajal kui ka kaasomanikul võimalus esitada selgitus ja tõendid, millest nähtub, et avaldaja pöördus kohtusse mh kaasomaniku huvides ja/või heakskiidul. Nii avaldaja kui ka kaasomanik kinnitasid, et avaldajal on volitus kaasomaniku esindamiseks puudutatud isiku üldkoosolekutel. Samuti teatas kaasomanik, et ta kiidab heaks avaldaja kohtusse pöördumise ja määruskaebuse esitamise käesolevas asjas. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määruse resolutsioon tuleb jätta muutmata, aga tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 659 ja TsMS § 657 lg 1 p 2¹ alusel muudab ringkonnakohus maakohtu põhjendusi seoses koosolekust ette teatamise ajaga. Ülejäänud osas nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega ja neid ei korda. Määruskaebus jääb rahuldamata ja avaldaja kannab sellega seonduvad menetluskulud.
8. Puudutatud isik esitas koos määruskaebuse vastusega taotluse tõendite vastuvõtmiseks. Neist vaidlusaluse koosoleku protokolli ning teavet nii selle kui ka
9. detsembri 2017 üldkoosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra kohta ei ole vaja võtta toimikusse, sest need on juba varasemalt olemas (tl 15, 16, 40, 41, 77-79). Teave
10. novembri 2017 ja
11. detsembri 2017 üldkoosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra kohta on koostatud vastavalt
12. novembril 2017 ja
13. novembril
14. Puudutatud isik ei põhjendanud, miks ta ei esitanud dokumente maakohtule ja neist ei olene käesoleva asja lahendamine. 4

jõustus

1. jaanuaril 2018, mistõttu pole võimalik
2. jaanuari 2018 üldkoosolekul vastuvõetud otsuse tühisuse tuvastamisel kohaldada varem kehtinud KOS või KÜS sätteid.
3. Avaldaja ei väida avalduses ega määruskaebuses, et enne koosolekul osalemist puudus tal teave päevakorra kohta. Sellest saab järeldada, et koosoleku kokkukutsumisel oli korteriomanikke piisavalt teavitatud kavandatava otsuse sisust. Samuti osales avaldaja
4. jaanuari 2018 üldkoosolekul, seega oli tal võimalik oma liikmeõigusi teostada ja mh avaldada arvamust päevakorras olevate küsimuste kohta. Eeltoodust järeldas maakohus kokkuvõtvalt õigesti, et koosoleku kokkukutsumise korda oluliselt ei rikutud ning tulenevalt TsÜS § 38 lg-st 2 ja

§ 29lg-st 1 puudub alus koosolekul vastuvõetud otsuse tühisuse tuvastamiseks.

Siiski ei nõustu ringkonnakohus vaidlustatud määruse põhjenduste p-s 26 väljendatud maakohtu arusaamaga, et ühepäevane eksimus koosolekust ette teatamisel ei saa üldse olla oluline rikkumine. Selles osas tuleb maakohtu põhjendusi järgnevalt muuta.

§ 29lg 1 on sõnastatud sisuliselt identselt äriseadustiku (ÄS) §-dega 172¹ ja 296.

Riigikohus leidis viidatud sätete tõlgendamisel, et need näevad ette kaks võimalust lugeda koosoleku kokkukutsumise korra rikkumine kõrvaldatuks: - - esimese lause kohaselt kõrvaldab koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise see, kui kõik osanikud või aktsionärid on vaatamata rikkumisele koosolekul kohal ja ka nõus koosolekut pidama; teise lause järgi kõrvaldab tühisuse ka nende osanike, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, heakskiit koosolekul vastu võetud otsustele. Esimesel juhul on rikkumine kõrvaldatud sellega, et vaatamata rikkumisele nõustutakse koosolekut pidama, teisel juhul aga otsuseid tagantjärele (st peale koosoleku toimumist) sisuliselt heaks kiites. Selline tõlgendus on kooskõlas mõistlikkuse ja hea usu põhimõttega: kui osanik tuleb koosolekule kohale, annab ta sellega ühingule teada, et kuigi ühing võib olla tema suhtes koosoleku kokkukutsumise korda rikkunud, on ta valmis päevakorda pandud küsimusi hääletama. Kui rikkumine selgub alles koosolekul, ei ole hea usu põhimõttest tulenevalt nõutav, et osanik või aktsionär koosolekult lahkuks, piisab, kui ta vaidleb vastu otsuse tegemisele selles küsimuses (vt 4. mai 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-17, p 15; 29. novembri 2017 otsus tsiviilasjas nr 2-16-8010, p 12 kolmas lõik). Ringkonnakohus asub seisukohale, et sama põhimõte ja tõlgendus on asjakohane ka

§ 29lg 1 kohaldamisel. 5

§ 20lg 1 kaudu kohaldatavad ka korteriomanike üldkoosoleku puhul.

Kui senise juhatuse liikmete volitused olid lõppenud, võisid korteriühistu 21 liiget (rohkem kui 1 /10 liikmetest) üldkoosoleku ise kokku kutsuda. Sellisel juhul ei ole vajalik ega otstarbekas pöörduda

§ 25

lg 1 alusel kohtusse asendusliikmete nimetamiseks, sest asendusliikmete volitused oleks kestnud ainult üldkoosolekul uute juhatuse liikmete määramiseni (

§ 25lg 4).

Seega oleks kohtusse pöördumine vaid asjatult aega kulutanud ega muudaks midagi sisulises tulemuses puudutatud isiku juhatuse koosseisu osas. 14. Maakohus leidis õigesti, et kuna põhikirja p-s 6.5 sätestatud korduva üldkoosoleku otsustusvõimelisuse kvoorumi nõue on vastuolus seadusega, tuleb lähtuda

§ 17

lg 2 teise lause alusel

§ 23

lg-st 1, mille kohaselt on sama päevakorraga kokku kutsutud uus üldkoosolek otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata. Korteriomanike üldkoosolekut reguleeriva

§ 20

lg 1 kohaselt võetakse sama seaduse või korteriomanike kokkuleppe kohaselt häälteenamusega tehtavad otsused vastu korteriomanike üldkoosolekul, millele kohaldatakse lisaks

-s sätestatule MTÜS § 19 lg 1 p-des 1–5, §-des 20 ja 20¹, § 21 lg-tes 6–9, § 22 lg-tes 1 ja 11, § 23 lg-tes 1 ja 2 ning §-s 25 mittetulundusühingu liikmete üldkoosoleku kohta sätestatut.

§ 20lg 1 ei näe ette, et üldkoosolekule kohaldub MTÜS § 21 lg 1.

Teistes korteriomanike üldkoosolekut reguleerivates

sätetes, sh uue üldkoosoleku kokkukutsumist reguleerivas

§-s 23 ei ole MTÜS kohaldamisele viidatud (erinevalt vrd

§ 24lg 1, § 49, § 51 lg 1, § 63 lg 1 ja § 68 lg 3).

Seega ei saa eeltoodud sätetest nende koostoimes järeldada, et põhikirjaga võib reguleerida seaduses sätestatust erineva korduva üldkoosoleku otsustuvõimelisuse. Samuti ei tulene kõnealune võimalus

§ 20lg 1 koostoimest selles viidatud MTÜS sätetega.

Ükski

§ 20

lg-s 1 viidatud MTÜS säte ei reguleeri korduva üldkoosoleku kokkukutsumist ega selle otsustusvõimelisust. Seega

§ 23

lg 1 ei võimalda reguleerida põhikirjaga korduva koosoleku otsustusvõimelisust erinevalt seaduses sätestatust. See kehtib ka olukorras, kus korteriühistu põhikiri on vastu võetud enne

1. jaanuari 2018 (vt Riigikohtu
2. jaanuari 2019 määrus tsiviilasjas nr 2-18-10407, p-d 7–12).
3. Ringkonnakohus ei nõustu avaldajaga, et

§ 23

lg 1 koostoimes

§ 17

lg-ga 2 piirab põhjendamatult korteriomanike õigust määrata tingimused, millal korduv üldkoosolek on otsustusvõimeline. Viidatud normid ei ole PS-ga vastuolus. 6

§ 23

lg-s 1 sätestatu, et sama päevakorraga kokku kutsutud uus üldkoosolek on otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata. Kui korteriomanikud ei soovi teostada korteriomanditega seotud õigusi, ei ole alust rääkida nende omandiõiguse (PS § 32) ega ühinemisvabaduse (PS § 48) piiramisest.

1. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Nähtuvalt asja materjalidest hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.
2. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesoleva määruse peale saab kaevata TsMS § 617 lg 2 alusel. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing / allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm / allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm 7