Obsah (10)

§ 445§ 3§ 423§ 428§ 657§ 363§ 442§ 652§ 162§ 174

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Iko Nõmm, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 29. mai 2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-14-59512 Tsivii

) § 163 lg 1 alusel ¾ ulatuses hageja ja ¼ ulatuses kostja kanda ning kostja menetluskulud ¾ ulatuses kostja ja ¼ ulatuses hageja kanda. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulude katteks 5745 eurot ja hagejalt kostja kasuks 7738,56 eurot.

§ 445

lg 1 teise lause alusel tehtud tasaarvestuse tagajärjel mõistis kohus hagejalt kostja kasuks välja 63,867,94 eurot (42 511,20 + 19 363,18 + 7738,56 – 5745). Apellatsioonkaebus

1. Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega rahuldada hagi ja jätta vastuhagi rahuldamata või kui ringkonnakohus ei saa uut otsust ise teha, siis saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2. Maakohus jättis kohaldamata

§ 3lg 1 ja asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 1.

Kostja ei ole masina omanik, vaid selle kasutaja liisingulepingu alusel ja tal ei ole õigust nõuda omandiõiguse rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Kostja ei esitanud nõuet liisinguandjale hüvitatud kulutuste hüvitamiseks. Kuna masin on kasutuskõlblik, ei olegi kostja liisinguandjale midagi hüvitanud, samuti ei ole kostja tagastanud masina soetamiseks EAS-lt saadud toetust.

1. Kõik tunnistajana üle kuulatud kostja töötajad, samuti masina ametlik hooldaja JJ kinnitasid, et masina kahjustused kõrvaldati ja sellega toodetakse ka neli aastat hiljem sama toodet, mida enne 23.01.2013 intsidenti. Vastuhagi on seega alusetu.
2. Kohus jättis kohaldamata VÕS § 127 lg-d 2-4 ja masina ohutuse seaduse § 14 lg 5 p
3. Kuna seadme installeerimine ja käivitamine ei olnud hageja kohustus, ei vastuta hageja selle töö 6 eest. Hagi on esitatud vale isiku vastu. Kostja tellis hagejalt pistikupesa ja kaabli paigaldamise elektritöö. Hageja ei ühendanud juhtmeid masina külge ja ohutusjuhendi kohaselt ei tohtinudki ta seda ka teha, kuna ta ei olnud vastavat väljaõpet saanud isik. Masina ühest tootmisruumist teise paigutamise, uuesti installeerimise ja käivitamise tellis kostja Scanditron OY-lt. Masinat kahjustas JJ poolt masina sisse lülitamine masina kohustuslikku kasutamisjuhendis ette nähtud protseduuri järgimata, s.o masina sees asuvate klemmide pinge õigsust mõõtmata. Kasutamisjuhendis esmakordse seadustamise kohta ettenähtu kehtib ka masina teise ruumi viimisel uue elektrivõrguga ühendamisel. Hageja tegevus ei ole kostjale kahju tekitanud.
4. Kohus jättis kohaldamata VÕS § 643 ja elektriohutusseaduse (kuni 30.06.2014 kehtinud redaktsiooni) § 19 lg
5. Hageja ei olnud masina sisselülitamise ajaks elektritöid lõpetanud ega neid kostjale üle andnud, kostja ei olnud neid vastu võtnud ega üle vaadata lasknud. Hageja ei andnud seetõttu mistahes kinnitusi elektritööde teostatuse ega kohasuse kohta, kuna kontrollmõõtmised olid veel teostamata. Hageja ei vastuta veel üle andmata tööde kvaliteedi eest. Hageja ei ole oma lepingulisi kohustusi rikkunud.
6. Kohus jättis VÕS § 6 lg 2 kohaldamata ja kohaldas VÕS § 139 lg-t 1 ja § 140 lg-t 1 ebaõigesti. Isegi kui hageja vastutaks masina kahjustumise eest, on ta tekitatud kahju 6221 eurot hagejale hüvitanud. Hageja vastutus suuremas ulatuses oleks vastuolus hea usu põhimõttega. Masina elektrivarustusega seotud pistikupesa ja kaabli paigaldustööde hind oli vaid 91,18 eurot. Kuna töövõtulepingu sisuks ei olnud masina installeerimine, seadistamine ega esmakäivitamine, ei saanud hageja tekkivat kahju ette näha. Samuti tuleb arvestada, et Scanditron OY lülitas masina sisse enne, kui hageja oli elektritööd kostjale üle andnud. Hageja vastutust tuleb seega piirata 6221 euroga.
7. Kohus kohaldas ebaõigesti VÕS §
8. Kostja ei esitanud enne vastuhagi esitamist hagejale otsese kahju hüvitamise nõuet suuremas summas kui 6221 eurot. Kostja ei esitanud 11.04.2013 tasaarvestusavalduses nõudeid, millised ta esitas vastuhagiavalduses. Tasaarvestuse õiguspärasust saab aga hinnata vaid tasaarvestuse avalduse alusel. Selle sisu ei saa hiljem muuta.
9. Kohus jättis olulise osa hageja väidetest ja tõenditest tähelepanuta ning tõlgendas tõendeid ebaõigesti. Kohus jättis hindamata ekspert PP arvamuse, mille kohaselt kahjustas masinat JJ ränk viga. Kohus jättis tähelepanuta hageja viited masina seadistamise manuaalile, millest nähtub, et masinat ei tohi ilma selle sees pinget kontrollimata sisse lülitada. Need tõendid on määrava tähtsusega. Kohus eksis AT ja JK ütluste hindamisel. Ütlustest ei tulene kohtu väidetud asjaolu, nagu oleks AT öelnud JJ-le, et masina võib sisse lülitada. Vastupidi, JJ oli teadlik, et AT ei kontrollinud pinge õigsust pikendusjuhtmes ja lülitas masina vooluvõrku kinnitusi andmata JJ nõudmisel. Sellest aga masin veel kahjustada ei saanud. Kahju tekkis, kui JJ lülitas masina sisse. Tunnistaja ütlustest nähtub selgelt, et JJ ei järginud ettenähtud protseduure. AT ei olnud raskelt hooletu. Kohus hindas selgelt ebaõigesti ekspertarvamust. Sellest ei tulene, et masina pead ei ole võimalik enam programmeerida ja sellega ei ole võimalik enam kõiki masina spetsifikatsioonikohaseid tooteid toota. Sellist järeldust ei tulene ka JJ ütlustest. Vastuapellatsioonkaebus 7
10. Kostja palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles kohus jättis kostja vastuhagi rahuldamata ja teha tühistatud osas uue otsuse, millega vastuhagi rahuldada ning mõista hagejalt kostja kasuks seisuga 03.01.2019 välja 390 906,29 eurot ja viivis seadusjärgses määras kuni põhinõude tasumiseni. Samuti palub kostja maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus jättis menetluskulud osaliselt kostja kanda ja mõistis hagejalt kostja kasuks menetluskulud välja. Kostja palub teha uue otsuse, millega jätta menetluskulud täies ulatuses hageja kanda ja mõista hagejalt menetluskulud täies ulatuses välja.
11. Kohus leidis ebaõigesti, et esineb alus VÕS § 140 lg 1 alusel kahjuhüvitise vähendamiseks, kuna JJ oleks pidanud kontrollima pinget masina sees. Kohus hindas tõendeid ebaõigesti. Masina taaskäivitamisel ei tulnud masina sees pinget mõõta. Kohus ei põhjendanud, millisel põhjusel on hagejalt kahjuhüvitise väljamõistmine vastuvõetamatu. Samuti ei nähtu otsusest, et kohus oleks arvestanud kõiki VÕS § 140 lg-s 1 toodud asjaolusid. VÕS § 140 lg 1 ei ole kohaldatav ka põhjusel, et hageja käitus raskelt hooletult. Kogu kahju hüvitamine ei saa seetõttu olla tema suhtes ebaõiglane. Hagejal on kindlustus.
12. Õige ei ole kohtu järeldus masina manuaali kohta. See räägib masina esmakäivitamisest. JJ selgituste kohaselt tuleb manuaali kohaldada vastavalt kohaldusalale ja konkreetselt juhul ei olnud masina sees pinge mõõtmine nõutav – masinat liigutati vaid ühe hoone raames selle toitekaablit lahti ühendamata, samuti ei olnud tegemist esmase sisselülitamisega. Masina sisselülitaja ei saanud viga eeldada, kuna elektrispetsialistid ütlesid korduvalt, et pinge on kontrollitud. JJ ei ole elektriekspert, hageja on.
13. Kostja tuleb seega asetada olukorda, milles ta oleks olnud, kui õnnetust ei oleks esinenud, s.t hageja peab hüvitama samaväärse uue masina väärtuse. Õnnetuse tagajärjel muutus masina täpsus ja see ei ole võimeline tootma tooteid, milleks see osteti ja mida sellega varem toota sai. Masina töö on prognoosimatu, katkendlik ja kõrvalekalletega. Alamkomponentide rikkeid kirjeldasid ka eksperdid. Kostjal ei ole rikkis masinaga midagi peale hakata. Kliendid ei ole nõus kostjalt tooteid tellima enne, kui kostja garanteerib tootmise usaldusväärsuse. Kohus jättis arvestamata, et uue masina ostmise vajadust kinnitas ka ekspert JP. Vastused apellatsioonkaebusele ja vastuapellatsioonkaebusele
14. Pooled vaidlevad teineteise kaebustele vastu ja paluvad jätta need rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
15. Ringkonnakohtu 09.04.2019 istungil võttis kostja tagasi vastuhagiavalduses esitatud nõude tuvastada 11.04.2013 teostatud tasaarvestuse 43 639 euro suuruses summas õiguspärasus ja hagejal sama summa suuruses nõude puudumine.

§ 423

lg 1 p 2 alusel jätab ringkonnakohus eelnimetatud nõuded hagi tagasivõtmise tõttu läbi vaatamata. 43. Samal kohtuistungil loobus kostja vastuhagiavalduses hageja vastu esitatud nõuetest muude võimalike kulude hüvitamiseks, mille hüvitamise õigus tekib AS-l SEB Liising liisingulepingu järgi ja mida AS SEB Liising kostjalt nõuab (alternatiivnõue I) ning summa nõudes, mille kostja peab hüvitama AS-le SEB Liising (sh seni maksmata liisingumaksed ja muud kulud, mis tekivad seoses liisingulepingu ülesütlemisega, millest arvestatakse masina müügihind, kostja poolt AS-le SEB Liising tasutud liisingumaksed summas 178 986,71 eurot, EAS-le tagastatav summa 126 896 eurot eeldusel, et EAS nõuab selle kostjalt tagasi ja muud kulud, mis tekivad kostjal seoses liisingulepingu ülesütlemisega 8 (alternatiivnõue II). Ringkonnakohus lõpetab hagist loobumise tõttu nende nõuete osas menetluse

§ 428lg 1 p 3 alusel.

44. Maakohtu otsus jääb muutmata osas, millega kohus võttis vastu kostja poolt 04.09.2018 esitatud dokumentaalsed tõendid. Muus osas tühistab ringkonnakohus

§ 657

lg 1 p 2 alusel maakohtu otsuse ja teeb uue otsuse, asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata.

1. Vaidlust ei ole selle üle, et pooled sõlmisid 19.09.2012 kirjaliku töövõtulepingu, mille kohaselt pidi hageja teostama töövõtjana kostja tootmisalal ehitustöid vastavalt tehtud hinnapakkumisele ja kostja pidi hagejale tasuma tööde eest 134 342 eurot. Hageja esitas 12.11.2012 kostjale arve nr 22996 160 060,80 euro tasumiseks tähtajaga 06.12.
2. Kostja tasus sellest hagejale 116 421,80 eurot ja tasumata jäi 43 639 eurot. 22.11.2012 allkirjastasid pooled tööde üleandmise-vastuvõtmise akti ja kinnitasid selles, et tööd on teostatud nõuetekohaselt. Täiendavalt sõlmisid pooled kaks suulist töövõtulepingut. Tehtud tööde eest tasu saamiseks esitas hageja kostjale 14.02.2013 arve 13 110,04 euro suuruses summas. See arve on kostja poolt tasutud. Teise suulise töövõtulepingu alusel teostas hageja kostja juures 2013.a mais-juunis elektritöid, milliste tegemise eest 02.07.2013 esitatud 3350,80 euro suurune arve tasumise tähtajaga 16.07.2013 on kostja poolt tasumata. Kokku jättis kostja hagejale tasumata seega 46 989,80 eurot (43 639 eurot + 3350,80 eurot).
3. Hageja arvestas kohtule kostja vastu nõuet esitades kostja poolt võlgnetavast summas maha 6221 eurot, millega ta hüvitas hagiavalduse kohaselt kostjale 23.01.2013 automaatjootmismasinale Datacon Evo 2200 (edaspidi masin) tekitatud kahju (masina rikke tagajärgede kõrvaldamise kulud) kostja poolt hagejale 11.04.2013 esitatud kahjunõude/tasaarvestusavalduse alusel (I kd lk 26, vt ka kostja poolt 15.04.2013 hagejale saadetud samasisulist e-kirja I kd lk 139). Eeltoodust tulenevalt on hagiavalduses esitatud põhinõue kostja vastu 40 768,80 eurot (hageja poolt maksmata arvest nr 22996 37 418 eurot + teise suulise töölepingu alusel tasumata 3350,80 eurot).
4. Maakohus tuvastas õigesti, et hageja tasunõue kostja vastu on muutunud VÕS § 637 lg 3 ja lg 4 järgi sissenõutavaks, sest hageja töö oli valmis ja see oli kostjale üle antud osaliselt poolte vahel allkirjastatud tööde üleandmise ja vastuvõtmise aktiga ning osaliselt, s.o suulise töölepingu alusel, töö faktilise üleandmisega. Seega on hageja töövõtulepingutest tulenev põhjendatud ja tõendatud tasunõue kostja vastu 40 768,80 eurot, nagu leidis õigesti ka maakohus.
5. Vaidlust ei ole ka selle üle, et hageja ehitas lisatööna pikendusjuhtme selleks, et saaks ühendada kostja masina vooluvõrku uues tootmisruumis, kuhu masin ümber paigutati. Kui masin 23.01.2013 sisse lülitati, tekkis sellel rike voolu ülepinge tõttu. Hageja töötaja OS oli ühendanud pistikus valesti neutraal- ja faasijuhtme, mille tõttu tekkis masinas selle sisselülitamisel lühis. See asjaolu on tõendatud ka tunnistajate, hageja töötajate OS ja AT ütlustega (VIII kd lk-d 31, 32, 34, 35). Samuti on AT ütlustega tõendatud, et ta ei kontrollinud pinge suurust enne masina sisselülitamist ja seda ei teinud ka masina hooldusega tegeleva Scanditron Finland OY töötaja JJ, kes viibis sisselülitamise juures. Vaidlust ei ole ka selle üle, et pärast 23.01.2013 toimunud sündmust vajas masin remonti. Masinas vahetati välja 24V alalisvoolu toiteplokk ning sisendis olevad voolupiirajad ja sensor, mis tuvastab masina tööriistu. Nimetatud rikked tulenesid valest toitepingest masinas. Eeltoodud asjaolud on tõendatud ka JJ klienditeabe (I kd lk 102) ja hooldusaruandega (I kd lk 119), samuti JJ ja AT ütlustega (VIII kd lk 38-40, lk 42). Kuna vaidlust eeltoodud asjaolude üle ei ole, ei pea ringkonnakohus vajalikuks eelviidatud tõendeid põhjalikumalt hinnata. 9
6. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on kostjale tekitanud töövõtulepingu täitmise käigus kahju suuremas, kui hageja poolt aktsepteeritud 6221 euro ulatuses, kas kostjal oli 43 639 euro suurune kahju hüvitamise nõue, mille ta sai 11.04.2013 tasaarvestada hageja tasunõudega või kui tasaarvestus ei ole kehtiv, siis nõuda selle summa hagejalt väljamõistmist vastuhagi alusel ning kas kostjal on hageja vastu täiendavad kahjunõuded 15 879 euro suuruses (masina parandamise täiendavad kulud) ja 317 241 euro suuruses (uue masina maksumus).
7. Maakohus leidis õigesti, et kostja kahju hüvitamise nõuete lahendamiseks tuleb kontrollida, kas lepingu rikkumine hageja poolt põhjustas kostjale kahju ja kas kostjal kahju tekkimine ja hagejapoolne lepingu rikkumine on põhjuslikus seoses VÕS § 127 lg 4 kohaselt. Samuti tuleb kontrollida seda, kas vastuhagiavalduses nõutav kahjuhüvitis on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse eesmärgiga VÕS § 127 lg 2 mõttes ning ka VÕS § 127 lg-ga 3, mille kohaselt lepingulist kohustust rikkunud pool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu.
8. Tunnistaja JJ ütlustega on tõendatud, et ta lülitas masina sisse pärast seda, kui hageja elektrik oli talle kahel korral kinnitanud, et pistikupesa on õigesti paigaldatud ja kõik on korras (JJ sellekohased ütlused VIII kd lk 38-40). Arvestades eeltoodut ja käesoleva otsuse p-s 48 tuvastatud asjaolusid, nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et hageja vastutab kohustuse rikkumise eest, sest hageja rikkus lepingut raske hooletuse tõttu (VÕS § 104 lg 4) sellega, et hageja töötaja ehitas välja pikendusjuhtme, ühendades selle pistikus valesti neutraal- ja faasijuhtme, jättis pinge pikendusjuhtmes kontrollimata ja kinnitas enne masina sisse lülitamist kahel korral, et tööd on korrektselt tehtud ja masina võib sisse lülitada. Hagejat ei vabasta vastutusest see, et lepingujärgsed elektritööd olid masina sisselülitamise ajaks veel lõpetamata, nagu hageja ekslikult leiab.
9. Ringkonnakohus nõustub ka maakohtuga selles, et kostjal kahju tekkimise ja hageja lepingu rikkumise vahel on olemas põhjuslik seos VÕS § 127 lg 4 tähenduses. Kui hageja töötaja ei oleks ühendanud valesti pikendusjuhtme pistikupesas neutraal- ja faasijuhet, ei oleks jätnud kontrollimata pinget ning ei oleks kinnitanud JJ-le, et tööd on teostatud õigesti ja masina võib sisse lülitada, ei oleks masin rikki läinud ega kostjal kahju tekkinud. Hageja tegevdirektor KP kinnitas 28.01.2013 kostjale saadetud e-kirjas, et hageja elektrik ühendas pikendusjuhtme pistikus neutraal- ja faasijuhtme valesti ja kiirustades ei kontrollinud pikendusjuhtme teises otsas tegelikku pinget ning ta vabandas kostjale tekitatud ebameeldivuste ja tekitatud kahju pärast (I kd lk 106).
10. Maakohus leidis õigesti ka seda, et kostjale kahju tekkimine pidi olema hagejale ettenähtav, sest hageja kui elektritöid teostav isik pidi ette nägema, et pistikupesas faasi- ja neutraaljuhtme valesti ühendamisel võib masinas tekkida ülepinge ja selle tagajärjel masin katki minna.
11. Ringkonnakohus jagab ka maakohtu seisukohta, et vastuhagi on esitatud õige isiku vastu. Hageja vastupidine väide, mille juurde jäi ta ka apellatsioonkaebuses, on vastuolus sellega, et ta nõustus kostja tasaarvestusega 6221 euro suuruses summas ja hageja tegevdirektor tunnistas kahju põhjustamist (vt käesoleva otsuse p-te 46 ja 52). Ka hageja esindaja kinnitas 19.08.2015 kohtuistungil, et hageja on 6221 euro suuruses tasaarvestuse omaks võtnud (III kd lk 37).
12. Ebaõige on hageja seisukoht, et kostjale ei saanud kahju tekkida, kuna tegemist oli liisitud masinaga, mille omanik on liisinguandja. AS SEB Liising ja kostja sõlmisid 23.02.2012 kapitalirendi tüüpi liisingulepingu (III kd lk 26-34) ja masina üleandmisega läks VÕS § 364 järgi kostjale üle selle hävimise ja kahjustumise riisiko, kostjal oli VÕS § 363 lg 2 järgi 10 kohustus tagada liisingueseme korrashoid ja kõrvaldada sellele tekkinud kahjustused ning nõuda liisinguesemele tekitatud kahju hüvitamist kahju tekitanud isikult. Liisinguandja on sellise lepingu puhul üksnes liisinguvõtja vara omandamise finantseerija.
13. Järgnevalt annab ringkonnakohus hinnangu hageja poolt kostjale tekitatud kahju suurusele. Maakohus leidis, et kostjal oli õigus 11.04.2013 tasaarvestuse avaldusega tasaarvestada hagejale maksmisele kuuluvad summad kostja kahjuhüvitise nõudega, mida tõendab tasaarvestuse avaldus. Ringkonnakohus sellise käsitlusega ei nõustu ja leiab, et maakohus oleks pidanud tegema kindlaks, kas kostjal on lisaks tasaarvestatud 6221 euro suurusele nõudele olemas veel ka 37 420 euro suurune kahju hüvitamise nõue, mida ta oleks saanud hageja tasunõudega tasaarvestada.
14. 25.01.2013 e-kirjas esitas kostja hagejale esialgse kahjunõude suurusega 86 000 eurot (I kd lk 106). 11.04.2013 tasaarvestuse avalduses märkis kostja enda kahju suuruseks 43 639 eurot, millest 6221 eurot on otsesed kulud rikke tagajärgede kõrvaldamiseks ja 37 420 eurot tootmise seiskumisest tekkinud kahju. Ringkonnakohtu istungil selgitas kostja vastuseks kohtu küsimusele, et ta ei nõua tootmise seiskumisest tekkinud kahju hüvitamist ja ta on tasaarvestuse avalduses märgitud nõude lahti kirjutanud 12.12.2017 vastuhagiavalduse p-s 2.7 (I kd lk 83). See ei vasta tõele. Vastuhagiavalduses ei ole kostja toonud esile faktilisi asjaolusid tasaarvestuse avalduses märgitud kahjusumma kujunemise kohta. Seega ei ole kostja kahju hüvitamise nõude olemasolu eeltoodud osas kontrollitav.
15. Samal põhjusel ei ole kontrollitav kostja vastuhagiavalduses esitatud tingimuslik nõue hagejalt täiendavalt 43 639 euro väljamõistmiseks juhul, kui kohus 11.04.2013 teostatud tasaarvestusega ei arvesta. Kostja ei ole põhjendanud isegi seda, miks ta nõuab hagejalt 43 639 euro suuruse kahju hüvitamist olukorras, kus sellest on 6221 euro suurune nõue hageja tasunõudega juba tasaarvestatud.
16. Samuti ei ole kontrollitav kostja 15 879 euro suurune masina parandamise kulu hüvitamise nõue. Kostja väide, nagu oleks ta 15 879 euro suuruse nõude aluseks olevad asjaolud toonud piisava selgusega välja vastuhagiavalduse p-s 1.10 (I kd lk 81), ei vasta samuti tõele. Kostja on üksnes märkinud, et ta on kandnud masina parandamise kulusid eeltoodud summas, kuid ei ole välja toonud, mida, millal ja miks parandati, kui palju mingi töö või materjal maksis ning kuidas on remonditööd seostatavad 23.01.2013 toimunud masina rikkega. 60.

§ 363

lg 1 p-de 2 ja 3 kohaselt tuleb hagiavalduses märkida hagi aluseks olevad faktilised asjaolud ja tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Kostja ei ole vastuhagi esitamisel eeltoodut järginud. Kohus ei saa tõenditest ise asjaolusid tuletada. Kostja poolt hagi aluseks olevate asjaolude esitamata jätmise tõttu ei saanud neid tuvastada ka maakohus. Seetõttu märkis maakohus üldsõnaliselt, et 15 879 euro suurune nõue on tõendatud Scanditron Finland OY arvete ja teostatud tööde nimekirjaga. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei oleks saanud rahuldada sellisel viisil esitatud kostja nõudeid, kus kostja on märkinud üksnes summa, mille hüvitamist ta hagejalt nõuab. Ringkonnakohus teeb eeltoodud nõuete osas uue otsuse, millega jätab kostja tingimusliku nõude 43 639 euro väljamõistmiseks ja nõude 15 879 euro väljamõistmiseks täies ulatuses rahuldamata. 61. Järgmisena käsitleb ringkonnakohus kostja nõuet uue masina maksumuse 317 241 euro hüvitamiseks. Kostja tugines seda nõuet esitades asjaoludele, et masin oli täiesti uus, kuid pärast 23.01.2013 toimunud riket ei ole see töökorras, seda ei saa eesmärgipäraselt kasutada ega viia seisundisse, mis oli enne rikke toimumist ja masin on kasutamiskõlbmatu, st sisuliselt hävinenud. 11 62.

§ 442

lg 8 kohaselt peab kohus otsuse põhjendavas osas muu hulgas märkima tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja kohus peab kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab kohus seda otsuses põhjendama. Maakohus märkis otsuse põhjendavas osas küll tõendid, millele kohus oma järeldused rajas, kuid tõendeid sisuliselt ei hinnanud, mistõttu ei ole järelduse kujunemine järgitav. Samuti on osa tõendeid jäetud tähelepanuta. Hageja apellatsioonkaebus on selles osas põhjendatud. Tegemist on olulise menetlusnormi rikkumisega, mistõttu peab ringkonnakohus vajalikuks tõendeid uuesti uurida ja hinnata (

§ 652lg 5).

1. Nagu juba eelnevalt märgitud, ei vaielnud pooled maakohtus selle üle, et pärast 23.01.2013 toimunud sündmust oli vaja masinas välja vahetada 24V alalisvoolu toiteplokk, masina sisendis olevad voolupiirajad ja sensor, mis tuvastab masina tööriistu. Maakohus leidis, et pärast 23.01.2013 toimunud õnnetust ei saa masinaga toota kõiki masina spetsifikatsioonikohaseid tooteid, sest masina pead ei ole enam võimalik programmeerida, kuna ülepinge tõttu sai kahjustada masina toitebloki elektroonika. Maakohus märkis, et sellekohane järeldus on tehtud kostja juhatuse liikme HM ja tunnistaja JK ütluste ning ekspertide AK ja TV poolt läbi viidud ekspertiisi alusel.
2. Tunnistaja JJ (masina müünud Scanditron Finland OÜ hooldusinsener, kelle tööks on ka vaidlusaluse masina hooldus) ütluste kohaselt parandati masinal pärast 23.01.2013 ära kõik vead, mis rikke tagajärjel tekkisid ja ta ei näe põhjust, miks ei saa toota kõiki tooteid, mis on spetsifikatsioonis ette nähtud. Masinal on olnud hiljem ka veateateid ja tunnistaja on vead ära parandanud (VIII kd lk 38-40).
3. Tunnistaja AT (kostja tootejuht) ütluste kohaselt ei saanud ühele kliendile pärast õnnetust toodet toota, sest masina täpsus muutus. Ta ei ole kindel, kas kõiki spetsifikatsioonis ettenähtud tooteid saab toota. Masinaga toodetakse ühte toodet ja seda ei kasutata täies mahus, sest pole tellimusi ja muid tooteid toota ei ole proovitudki. Pärast 23.01.2013 sündmust said vead parandatud ja ei olnud rikkeid, mida oleks veel pidanud parandama. JJ käis viimati masinat hooldamas 3 kuud tagasi ja tunnistaja ei öelnud talle, et masin ei tööta korralikult. Tunnistaja ei osanud öelda, kas masinal on vigu, mis on tingitud 23.01.2013 õnnetusest (VIII kd lk 42).
4. Tunnistaja JK (kostja teamleader) ütluste kohaselt olid masinal ka enne 23.01.2013 programmeerimisprobleemid. Ta ei ole ta kindel, kas kõiki masina funktsioone saab kasutada. Tema teada ei ole võimalik enam kõiki tooteid toota, sest mõnede toodete osas ei ole programmeerimine võimalik. JJ parandas masina ära ja see töötab. Toodet, mida toodeti enne 23.01.2013, toodetakse ka pärast masina remontimist. Masinal on programmeerimisvead, millest ta ei ole JJ-le rääkinud ja ta ei tea, kas keegi teine on seda teinud. Masinat püüdis programmeerida kostja juures varem töötanud insener. Tunnistaja ei tea, miks uusi tellimusi vastu ei võeta. Masin töötab ja tunnistaja arvates ei ole ühtegi põhjust, miks ei võiks selle masinaga muid tooteid toota, kui praegu toodetakse (VIII kd lk 44-45).
5. Kostja juhatuse liikme HM seletuse kohaselt on masina kasutamine pärast õnnetust häiritud, sest masin on ebatäpne, seda ei saa usaldada ja varasemaid tooteid ei saa toota (VIII kd lk 50-54).
6. Ekspertide AK ja TV arvamuse kohaselt võib ülepinge põhjustada alamkomponentide riket ja seadme ebakorrektset tööd ning rike ei pruugi kohe avalduda. Samas ei vastanud nad küsimusele, millised kahjustused tekkisid vaidlusalusele masinale selle käivitamise tagajärjel 23.01.2013 ja millised on tekkinud hiljem masina ekspluatatsiooni käigus. Ekspertide arvamuse kohaselt saavad ainult seadme tootja ja hooldaja öelda, kas ja millised komponendid riknesid pärast vale toitepinge ühendust ja kas masin saab töötada ilma 12 kõrvalekalleteta (VIII kd lk 196-197). Samale seisukohale jäid eksperdid kohtuistungil ütlusi andes (IX kd lk 36-37).
7. Ringkonnakohtu hinnangul tõendavad masina logifailid, et selle töös esineb vigu (masin annab veateateid – logifailid on suure mahukuse tõttu toimikusse lisamata, kuid nähtavad e-toimikus)). See asjaolu on tõendatud ka JK 28.03.2014 e-kirjaga, mille adressaatideks on AT, FM ja MT ning 10.01.2017 e-kirjaga JJ-le (IX kd lk 85-86).
8. Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates leiab ringkonnakohus, et tunnistajate JJ, AT ja JK ütlustega on tõendatud, et masin parandati pärast 23.01.2013 õnnetust ära ja see töötab. Tunnistaja AT ja JK ütlustega on tõendatud, et pärast õnnetust ei saanud ühele kliendile tooteid toota masina ebatäpsuse tõttu. Samade tunnistajate ütlustega on tõendatud ka see, et pärast õnnetust toodetakse ühte toodet, mida toodeti ka varem ja muid tooteid ei ole proovitudki toota, sest tellimusi ei ole. JJ ja JK kinnitasid, et puudub põhjus, miks ei saaks teisi tooteid toota. Kostja juhatuse liikme HM seletusega on samuti tõendatud, et masin on kasutuses. Kostja esindaja väitis ringkonnakohtu istungil, et kostja ei ole teinud tellijatele pakkumisi masinaga juhtunu tõttu. Kuna uusi tellijaid ei ole otsitud ja teisi töid proovitudki toota, ei saa teha järeldust, et masinat ei saa eesmärgipäraselt kasutada. HM seletus selle kohta, et kostja toodab tooteid paljudele klientidele ja varasemaid tooteid ei saa enam toota, on vastuolus eelnimetatud tunnistajate ütlustega, mistõttu ringkonnakohus kostja seadusliku esindaja seletust selles osas ei arvesta.
9. Tunnistajate ütlustega on küll tõendatud, et ühele kliendile pärast õnnetust enam toodet ei toodetud, kuna masin oli ebatäpne. Samas on tõendamata masina ebatäpsuse põhjus ja ka see, et selline puudus on kestev ja seda ei ole võimalik kõrvaldada. Tunnistaja JK väitel olid masinal juba enne õnnetust programmeerimisprobleemid, mis mõjutasid masina täpsust ja pärast õnnetust ei suudetud ühe toote tootmist programmeerida. Kuna masinal olid programmeerimisprobleemid juba varasemalt, oleks kostja pidanud tõendama asjaolu, et seda toodet ei toodeta enam just 23.01.2013 rikke tõttu. Kostja seda tõendanud ei ole. Ekspertide kirjaliku arvamuse ja kohtuistungil antud ütlustega on tõendatud, et teoreetiliselt võib ülepinge põhjustada masina hilisemas töös kõrvalekaldeid, kuid sellele küsimusele, kas antud juhul on kõrvalekalded tekkinud ülepinge tulemusel (23.01.2013 rike) või masina ekspluatatsiooni käigus, eksperdid vastata ei osanud, märkides, et sellele saavad vastata üksnes masina tootja ja hooldaja. Masina tootja või hooldaja (Scanditron Finland OY) seisukohta ei ole kohtule esitatud. Tunnistajate AT ja JK ütluste kohaselt ei ole JJ-le masina programmeerimise probleemidest räägitud. Põhjus, miks seda ei ole tehtud, asja materjalist ei selgu.
10. Kuigi masina logifailid tõendavad, et selle töös esineb vigu, ei ole kostja välja toonud ja tema esindaja ei osanud ka ringkonnakohtu istungil selgitada, milliste vigade kohta on logifailides veateated. Esindaja väitel saab seda öelda masina tootnud tehas. Tehase seisukohta ei ole kohtule esitatud.
11. JK 28.03.2014 e-kirjas ja 10.01.2017 e-kirjas on kirjeldatud masina probleeme, kuid nendest ei saa teha muid järeldusi, kui üksnes seda, et masina töös on olnud puudusi. Ringkonnakohus ei arvesta nende kirjade osas käsikirjalisi juurdekirjutusi, kuna sellisel kujul kirju adressaatidele ei saadetud ja tõendamata on see, kes need juurdekirjutused tegi.
12. Ringkonnakohus ei arvesta otsuse tegemisel kohtule esitatud asitõendite – jootepeadega, mis läksid kostja väitel katki 2016.aastal. Kostja esindaja selgitas ringkonnakohtu istungil, et visuaalselt ei ole võimalik kindlaks teha, kas need on katki või terved. Seega ei ole neil tõendi väärtust. 13
13. Samuti ei arvesta ringkonnakohus otsuse tegemisel tõendina JP allkirjaga esitatud hinnangut (I kd lk 120-121). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole see tõend usaldusväärne, sest ei ole võimalik kindlaks teha hinnangu andja seotust firmaga Proelco ning tema õigust ja pädevust selliseid hinnanguid anda. Pealegi nähtub hinnangu sisust, et see on antud üksnes kostja poolt antud teabe alusel, masinat üle vaatamata.
14. Ringkonnakohus leiab eeltoodut kokku võttes, et tõendamist ei leidnud 317 241 suuruse nõude (uue masina maksumus) aluseks olnud asjaolud, et masinat ei saa eesmärgipäraselt kasutada ega viia seisundisse, mis oli enne rikke toimumist ja masin on kasutamiskõlbmatu hageja poolt 23.01.2013 toimunud lepingurikkumise tõttu. Ainuüksi teoreetiline võimalus, et ülepinge võis mõjutada masina alamkomponente ja nende rike avalduda hiljem, ei anna ringkonnakohtu hinnangul alust eelnimetatud nõude rahuldamiseks ja vastuhagi tuleb jätta ka selle nõude osas rahuldamata.
15. Ringkonnakohus tuvastas eelnevalt, et hageja on lepingut rikkunud ja põhjustanud kostjale sellega kahju masina remondikulude näol. Hageja on aktsepteerinud kostja tasaarvestust 6221 euro suuruses, s.o nõustunud remondikulude hüvitamisega, mis olid kostjale tekkinud 11.04.2013 seisuga (kahjunõue/tasaarvestuse avaldus I kd lk 26). Hageja on selle summa kostjale hüvitanud, kuna ta arvestas selle oma tasunõudest maha. Täiendava kahjuhüvitise väljamõistmiseks puudub alus, mistõttu jääb rahuldamata ka kostja nõue viivise saamiseks.
16. Kostja kahju hüvitamise nõuete rahuldamata jätmise tõttu ei anna ringkonnakohus hinnangut kostja tõenditele masina maksumuse kohta (masina hinnapakkumine ja ostutellimus). Samuti ei anna ringkonnakohus hinnangut sellele, kas Scanditron Finland Oy esindaja JJ pidi enne masina käivitamist kontrollima pinge suurust masina sees või mitte ning sellekohastele tõenditele, sh masina kasutusjuhendile (manuaalile) ja PP kirjadele, kuna need ei mõjuta asja lahendamise lõpptulemust.
17. Nagu ringkonnakohus käesoleva otsuse põhjendava osa alguses tuvastas, on hageja töövõtulepingutest tulenev põhjendatud ja tõendatud tasunõue kostja vastu 40 768,80 eurot. Maakohtule hagi esitamise päeva seisuga oli hageja arvestuse kohaselt kostja viivisevõlg arve nr 22996 järgi tasumata summalt 20 578,32 eurot, arve nr 31722 järgi 352,72 eurot (viivisearvestus I kd lk 63). Ringkonnakohtu hinnangul on hageja viivisearvestus õige. Maakohtule hagi esitamisest kuni ringkonnakohtu otsuse tegemise päevani lisandub viivis arve nr 22996 järgi võlasummalt 37 418 eurot 31 449,83 euro suuruses ja arve nr 31722 järgi võlasummalt 3350,80 eurot 1237,32 euro suuruses. Apellatsioonkaebuses palus hageja kostjalt välja mõista viivise põhivõla suuruses. Hageja hagi kuulub rahuldamisele nii põhivõla 40 768,80 euro kui ka samas suuruses viivise nõude osas ja ringkonnakohus mõistab eelnimetatud summad kostjalt hageja kasuks välja.
18. Kuna ringkonnakohtu otsusega jäetakse kostja vastuhagiavalduses esitatud nõuded osaliselt läbi vaatamata ja osade menetlus lõpetatakse, hageja hagi rahuldatakse ja kostja vastuhagi jääb rahuldamata, hageja apellatsioonkaebus rahuldatakse ja vastuapellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kõik maakohtus ja apellatsioonimenetluses kantud kulud

§ 162lg 1 ning § 168 lg 2 alusel kostja kanda.

81. Menetluskulude rahalise suuruse määrab maakohus kindlaks

§ 174lg 4 järgi § 177 lg-s 2 sätestatud korras pärast kohtuotsuse jõustumist.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) 14 Gaida Kivinurm Iko Nõmm Ande Tänav 15