← Eesti

3-19-1087/14

Obsah (4)§ 152§ 43§ 121§ 47

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-19-1087 Määruse kuupäev 04.09.2019 Kohtunik Reelika Kitsing Kohtuasi Dmitri Tsajuni kaebus Viru Vangla kohustamiseks lõpetada tema hoid

) § 155 lg 5, § 121 lg 4, § 204 lg 1). Muud selgitused Määrus ja selle tõlge vene keelde toimetatakse kätte kaebajale. Määrus edastatakse teadmiseks Viru Vanglale. ASJAOLUD

  1. Viru Vangla kohaldas 15.05.2019 käskkirjaga nr 6-4/125-1 Dmitri Tsajuni suhtes täiendava julgeolekuabinõuna eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist eesmärgiga piirata kinnipeetava suhtlemist ja liikumist (vangistusseaduse (VangS) § 69 lg 2 p 4) ning D. Tsajun paigutati selle käskkirja alusel kambrisse P
  3. D. Tsajun esitas 23.05.2019 Viru Vanglale märgukirja nr 6-14/20291-1 (tl 11), milles juhtis vangla tähelepanu sellele, et kambris P214 on trellid verega ja WC on videovalve all ning palus end paigutada normaalsesse kambrisse.
  4. D. Tsajun esitas 05.06.2019 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada vangla süüdi selles, et teda hoitakse kambris P214, mille tingimused ei vasta õigusaktides kehtestatud nõuetele, ning kohustada vanglat paigutama ta normaalsesse kambrisse. Kaebuse kohaselt ei vasta kamber P214 nõuetele. Sellega on rikutud kaebajale VangS § 41 lg-st 2 ja § 45 lg-st 1, Eesti Vabariigi põhiseaduse §-dest 18 ja 32, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art-st 3 ja sama konventsiooni lisaprotokolli nr 1 art-st 1, Piinamise ja Ebainimliku või Alandava Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa Komitee (CPT) raporti CPT/inf

(2011)28 art-test 53–64 ning Euroopa 3-19-1087 vanglareeglistikust tulenevaid õigusi. Kambris P214 on laud ja betoonist tool otse avatud tualeti vastas, kust tuleb halba lõhna. Kaebajal tuleb magada põrandal, sest voodit ei ole, ning kaebaja ei saa vaadata aknasse ja kambris on vähe valgust. Samuti ei jätku kambris õhku ning seal on ebameeldiv lõhn. Kaebaja palub vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest, sest tal puudub sissetulek.
  1. Kohus palus 02.07.2019 kohtunõudes Viru Vanglal muu hulgas kohtule teatada, kas kaebaja viibib jätkuvalt kambris P
  3. Viru Vangla teatas 08.07.2019 vastuses kohtunõudele, et kaebaja viibis kambris P214 ajavahemikul 15.05.2019 – 07.06.2019 ning vastuse koostamise ajal kaebaja enam nimetatud kambris ei viibinud.
  4. Kohus palus 13.08.2019 määrusega kaebajal esitada kohtule seisukoht haldusasja menetluse lõpetamise kohta, sest tulenevalt kaebaja paigutamisest 07.06.2019 kambrist P214 teise kambrisse, oli vangla sooritanud kohustamisnõudega taotletud toimingu. Kaebajal tuli tuvastamisnõudes menetluse jätkamise soovi korral kohtule selgitada, miks on tuvastamisnõude menetlemine vajalik tema õiguste kaitseks.
  5. D. Tsajun palus 20.08.2019 kohtule esitatud avalduses haldusasja menetlust mitte lõpetada ning tunnistada vangla süüdi tema hoidmises nõuetele mittevastavas kambris P
  6. Samuti palus kaebaja mõista vanglalt tema kasuks välja 2000 eurot ning märkis, et ta esitas vanglale hagi. Kaebaja sõnul ei saanud ta perioodil 15.05.2019 – 07.06.2019 kambris normaalselt tualetis käia ega pesta, ta pidi magama põrandal, kambris oli videokaamera ning tualetist tuli ebameeldivat lõhna. Ta tundis ennast solvatuna ning vangla süül on tal tekkinud probleemid nägemisega.
  7. Tartu Halduskohus palus 02.09.2019 kohtunõudes Viru Vanglal kohtule teatada, kas kaebaja on esitanud vanglale taotluse hüvitada talle tema perioodil 15.05.2019 – 07.06.2019 kambris P214 hoidmisega väidetavalt tekkinud kahju (s.h nägemise halvenemises seisneva tervisekahju).
  8. Viru Vangla edastas 04.09.2019 kohtule kaebaja 17.07.2019 kahjunõude (reg nr 6-16/70-1; tl 30) ning märkis, et ei ole 04.09.2019 seisuga kahjunõuet lahendanud. KOHTU SEISUKOHT
  9. Kohtule on algselt esitatud kaebus Viru Vangla kohustamiseks lõpetada kaebaja hoidmine kambris P214 ja paigutada ta nõuetele vastavasse kambrisse. Viru Vangla on kohut teavitanud, et kaebaja paigutati 07.06.2019 sellest kambrist teise kambrisse (tl 10). Seega on kaebaja poolt kohustamisnõudega taotletud toiming sooritatud. 11.

§ 152

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse muu hulgas juhul, kui kaebuses nõutav toiming on tehtud. Kui

§ 152

lg-s 1 sätestatud asjaolud ilmnevad enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata (

§ 152

lg 3).

§ 152

lg 2 kohaselt ei lõpeta kohus

§ 152

lg 1 p 4 alusel menetlust, vaid jätkab menetlust toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb.

  1. Kuigi kaebaja on kohtult taotlenud haldusasja menetluse mitte lõpetamist ja tuvastamisnõude menetlemist, ei ole kohtu hinnangul praeguses asjas eraldiseisva tuvastamisnõude menetlemine kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Kaebaja 20.08.2019 avaldusest selgub, et ta soovib talle ajavahemikul 15.05.2019 – 07.06.2019 kambris P214 viibimisega tekitatud kahju (sh nägemise halvenemises seisneva kahju) hüvitamist ning ta on esitanud vanglale vastava kahju hüvitamise taotluse. Seega on kaebaja kasutanud enda õiguste kaitseks tuvastamisnõudest tõhusamat õiguskaitsevahendit ning ta saab kaitsta enda õigusi seoses ajavahemikul 15.05.2019 – 07.06.2019 kambris P214 viibimisega vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluse ja võimaliku hiljem kohtule esitatava hüvitamiskaebuse menetluses. 2 3-19-1087
  2. Eelneva põhjal leiab kohus, et kaebuse menetlus tuleb kohustamisnõude osas

§ 152

lg 1 p 4 alusel lõpetada, ilma et esineks vajadust menetluse jätkamiseks tuvastamisnõudes. 14. Kohus selgitab, et

§ 43

lg 1 p 2 kohaselt ei ole halduskohtule kaebuse esitamine lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta. 15. Kohtule 20.08.2019 esitatud avalduses on kaebaja palunud mõista Viru Vanglalt tema kasuks välja 2000 euro suurune kahjuhüvitis seoses kambris P214 viibimisega. Kohus leiab, et selle nõude osas esineb

§ 121

lg 1 p-s 4 sätestatud kaebuse tagastamise alus ehk kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. 16.

§ 47

lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. VangS § 11 lg-st 8 tuleneb, et kinnipeetaval või vahistatul on õigus pöörduda vangla tekitatud kahju hüvitamiseks halduskohtu poole tingimusel, et ta on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Seega tuleb kinnipeetaval ja vahistatul enne kahju hüvitamise kaebusega kohtusse pöördumist läbida kohustuslik kohtueelne menetlus.

  1. Kohtule nähtub Viru Vangla 04.09.2019 vastusest kohtunõudele, et kaebaja on esitanud 17.07.2019 Viru Vanglale kahjunõude (tl 30) seoses tema viibimisega ajavahemikul 15.05.2019 – 07.06.2019 kambris P214, paludes muu hulgas hüvitada talle tema nägemisele tekitatud kahju. Vangla on kohtule kinnitanud, et 04.09.2019 seisuga ei ole seda kahjunõuet lahendatud. Seega on kahju hüvitamiseks esitatud kaebus ennatlik ning kaebaja saab pöörduda sama kahju hüvitamise nõudega kohtusse pärast seda, kui selgub, et vangla on tema taotluse õigusvastaselt tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.
  2. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse kahju hüvitamise nõudes

§ 121

lg 1 p 4 alusel, sest kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. 19. Kohus selgitab, et

§ 43lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse.

Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 20. Kuna kaebuse menetlus kohtus ei jätku, puudub vajadus selle esitamisel riigilõivu tasumiseks. Seetõttu jääb läbi vaatamata ka kaebaja menetlusabi taotlus tema riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.